järgi peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele.
lg 1 p 1 järgi kahju tekitamine õigusvastane, kui see on tekitatud kannatanu omandi rikkumisega ja § 127 lg 4 peab kahju tekkimine olema põhjuslikus seoses asjaoluga, millel põhineb isiku vastutus. 7. Kuna korteriomand nr XXX (reaalosa nr 6) kuulub AG, siis on asjas tõendatud, et tema varale kahju tekkimine on õigusvastane
8. Vastavalt KOS § 11 lg 1 p 1 on korteriomanik kohustatud hoiduma kaasomandi eset kasutades tegevusest, mille toime teistele korteriomanikele ületab omandi tavakasutusest tekkivad mõjud. Eeltoodust järeldub, et seaduses märgitud kohustus hõlmab korteriomandi omaniku poolt tema korteriomandi reaalosas asuva veetorude korrashoiu tagamist ja valdamist viisil, et ei tekiks veekahju ja sellest tingitud tavakasutusest 2
-i 7. peatüki sätteid. Omandi kahjustamise korral saab kannatanu esitada varalise kahju hüvitamise nõudeid
§-s 132 sätestatud ulatuses.
lg 4 mõttes põhjuslikus seoses kostjate korteris tekkinud veeavariiga, millest tingitud kahjude eest on kostjad vastutavad. 12.
lg 2 kohaselt on vääramatu jõud asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise või lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Seega saab vääramatuks jõuks lugeda vaid sellist asjaolu, mida võlgnik ei saanud mõjutada ja sellise asjaolu tekkepõhjus peab olema objektiivne, st võlgnik ei ole seda oma tegevuse või tegevusetusega ise põhjustanud.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud.
lg 3 järgi hõlmab varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.
lg 1 tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Kui asja väärtus oli hävimise või kaotsimineku hetkel, võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada.
lg 3 järgi siis, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1. 18. Kahju ulatuse üle puudus vaidlus, st et kahju ulatus hõlmab veekahjustustest tingitud kulusid ja taastamisremondi maksumust kokku 1679,09 eurot
19. Kuna kostjad on korteriomandi nr XXX (reaalosa nr 15, asukoht Tallinn XXX) ühisomanikud, siis on nende vastutus võlausaldaja ees solidaarne
lg 1 järgi ning hagejal on õigus nõuda kohustuse täitmist ehk kahju hüvitamist kostjatelt solidaarselt. 20. Kohustus tuleb täita vastavalt seadusele, lepingule
Kohustuse sisuks on tekitatud kahju hüvitamine KOS § 11 lg 1 p1, § 1043 ja §1045 lg 1 p1 järgi süüst olenemata. Kuna kahju on seni hüvitamata, siis rikuvad kostjad kahju hüvitamise kohustust
tähenduses (kohustuse täitamata jätmine) ja hagejal on õigus nõuda kostjatelt KOS § 11 lg 1 p 1, § 127 lg 1, 4, § 128 lg 1, 3, § 132 lg 1, 3, § 1043 lg 1, § 1045 lg 1 p 1, § 492 lg 1, § 76 lg 1, § 65 lg 1 alusel solidaarselt kahju hüvitamist.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.