lg 1 p 4 järgi kuulub avalduse lahendamine kohtu pädevusse.
Avaldaja poolt kohtule esitatud avaldus tuleb lahendada hagita asjana kooskõlas Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS ) § 475 lg 1 p 15 ja
MS § 477 lg 1 vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Antud asjas kohtuistungi pidamise kohustust seadus ette ei näe, mistõttu kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Avaldaja on palunud tühistada kohtutäituri 09.06.2012 otsuse täiteasjas nr 027/2012/1313, millega kohtutäitur ei lõpetanud täiteasja nr 027/2012/1313 menetlust, ei tühistanud kohtutäituri 14.05.2012 otsust kohtutäituri tasu väljamõistmise kohta täiteasjas nr 027/2012/1313 ja ei peatanud täitemenetlust. Kohus peab vajalikus analüüsida kohtutäituri 09.06.2012 otsuses käsitletud võlgniku esitatud nõudeid. Avaldaja on seisukohal, et täitemenetluse algatamine ja kohtutäituri tasu väljamõistmise otsus täiteasjas nr 027/2012/1313 ei ole põhjendatud, kuivõrd samade täitedokumentide alusel on juba algatatud ja pooleli täitemenetlus nr 027/2010/
) § 2 lg 1 punkti 19 kohaselt täidetakse käesoleva seadustiku alusel nõuded, mis tulenevad järgmistest täitedokumentidest, mh notariaalselt tõestatud kokkulepe, mis näeb ette kinnisasja või laevakinnistusraamatusse kantud laeva omaniku või registerpandiga koormatud eseme omaja kohustuse alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteegiga, laevahüpoteegiga või registerpandiga tagatud nõude rahuldamiseks.
lg 1 kohaselt viib kohtutäitur täitemenetluse läbi sissenõudja avalduse (edaspidi täitmisavaldus) ja täitedokumendi alusel. Sundtäidetav nõue tuleneb täitedokumendist. Täitemenetluse läbiviimiseks peab nõue olema selge ja üheselt mõistetav- täitedokumendist peab olema võimalik välja lugeda nii menetluse pooled kui ka täitmise sisu ja ulatuse. Riigikohtu tsiviilkolleegium on lahendis 3-2-1-132-07 jõudnud seisukohale, et täitemenetluses kehtib formaliseerituse printsiip, mille kohaselt peab kohtutäitur kontrollima, kas täitmiseks esitatud dokument vastab formaalselt seaduse nõuetele, kuid ta ei pea kontrollima materiaalõiguslikke asjaolusid. Kuid formaliseerituse printsiibist tulenevalt saab sundkorras täita üksnes selget lahendit. Eeltoodust tulenevalt saab kohtutäitur lähtuda ainult täitedokumendis kirjapandust. Seega algatatakse täitemenetlus eranditult kindlaksmääratud (
Täitedokumentideks on käesoleval asjas notariaalselt tõestatud kinnispandilepingud (
Samuti on täitedokumendi täitmine tagatud nõude olemasoluga ja selle rahuldamise õigusega, mis avaldub mh kinnistusraamatu kannetes. Käesoleval juhul tuleneb nõue sissenõudja ja võlgniku vahel sõlmitud 09.03.2011 laenulepingust nr XXX. Antud laenulepingu täitmise tagamise tagatisteks olid TP ja AP ühisomandisse kuuluvale kinnistule asukohaga XXX, Tallinn (reg osa nr XXX) seatud järgmised hüpoteegid: I jrk hüpoteek summas 3 320 000 krooni + kõrvalnõuded summas 664 000 krooni, II jrk hüpoteek summas 3 486 000 krooni, III jrk hüpoteek summas 1 630 000 krooni ja IV jrk hüpoteek summas 1 000 000 krooni. 4 07.10.2004 sõlmiti TN, TP, AP, Nordea Bank Finland Plc ja AS SEB Pank vahel kinnistu müügileping, hüpoteekide loovutamise ja ülekandmise lepingud., hüpoteekidega koormamise lepingud ja asjaõiguslepingud, millega loovutati AS-le SEB Pank Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX kantud hüpoteek summas 3 320 000 krooni, intressimääraga 15% aastas, kõrvalnõuete summaga 664 000 krooni, koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele ning seati uus hüpoteek suminas 3 486 000 koos igakordse omaniku kohutusega alluda kohesele sundtäitmisele. 21.09.2006 sõlmiti TP. AP ja AS SEB Pank vahel hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registri.ossa nr. XXX AS SEB Pank kasuks hüpoteek summas 1 630 000 krooni, koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. 25.10.2007 sõlmiti TP, AP ja AS SEB Pank vahel hüpoteegi seadmise leping ja asjaõigusleping, millega seati Tallinna Kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr. XXX AS SEB Pank kasuks hüpoteek summas 1 000 000 krooni, koos igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele. Oluline on eelpool nimetatud lepingute puhul silmas pidada, et hüpoteekidega on tagatud kõik hüpoteegipidaja nõuded TP ja AP vastu, sh ka nõuded, mis tekivad tulevikus sõlmitavatest võlaõiguslikest lepingutest ja nende lisadest. Kohtule esitatud dokumentidest ei saa järeldada, et käesoleval juhul oleks tegemist ühe ja sama laenusuhtega, mille alusel täidetakse täiteasjades 027/2012/1313 ja 027/2010/2004 avaldaja vastu sama nõuet. Kohtutäitur on lähtunud ainult täitedokumendis kirjapandust. Täitemenetluse lõpetamise aluste loetelu annab
. Loetelu ei ole ammendav, mis tähendab, et lisaks nimetatud sättele võib menetluse lõpetamise aluseid tuleneda ka muudest paragrahvidest. Täitemenetlus lõpetatakse kohtutäituri otsusega, mis saadetakse võlgnikule. Samuti ei ole täitetoimikutes olevate tõenditega tõendatud ühegi aluse esinemist. Kaebuses on avaldaja vaidlustanud ka kohtutäituritasu suurust. Kohtutäituri seaduse (KTS) § 28 kohaselt on kohtutäituri ametitoiming tasuline, kohtutäituril on keelatud sõlmida kokkuleppeid seadusest erinevas korras või määras tasu võtmiseks. Riigikohus on lahendis 34-1-22-03 jõudnud seisukohale, et kohtutäituri täidab riiklikke funktsioone, mille riik on otsustanud anda täitmiseks sõltumatule eraisikule. Hoolimata asjaolust, et kohtutäitur ei ole riigiametnik, täidab ta avalik-õiguslikke ülesandeid (KTS § 2 lg 1). Kohtutäituri tegevus on reguleeritud avaliku õiguse normidega ning ta tegutseb avalik-õiguslikes suhetes, kasutades talle riigi poolt antud võimuvolitusi. Riigi ülesannete täitmist tuleb rahastada eeskätt riiklike maksude ja lõivude arvelt. Lähtudes kohtutäituri ülesannetest ja tasu olemusest, leiab Riigikohus, et kohtutäituri tasu on avalik-õiguslik kohustus Põhiseaduse § 113 mõttes. Kohtutäituri tasumäärad kehtestab riik ja neid ei ole võimalik muuta kohtutäituri menetluses osalejate taotlusel. Kohtutäituri otsuses märgitu kohaselt koosneb kohtutäituri tasu menetluse alustamise, menetluse põhitasust ja täitetoimingu lisatasust (KTS § 29 lg 1). KTS § 34 kohaselt on menetluse alustamise tasu 15,97 eurot, millele lisandub käibemaks summas 3,19 eurot; põhitasu sõltub nõude suurusest (KTS § 35). Sissenõudja 11.05.2012 avalduses oli nõude suuruseks märgitud 476 736,91 eurot, millele lisandub viivis, kuni võlgnevus on tasutud. Kohtutäituri menetluse põhitasu sellelt summalt on 20 451 eurot (KTS § 35 lg 2 p 17) ja sellele lisandub käibemaks summas 4 090,20 eurot (KTS § 32 lg 3). Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole kohtutäitur rikkunud KTS-i sätteid kohtutäituri tasu määramisel. Seega on kohtutäituri tasu suurus kooskõlas seadusega. 5 Kohtutäituri otsuses palus võlgnik peatada täitemenetluse täiteasjas nr 027/2012/1313 kuni käesoleva vaidluse osas on jõustunud lõplik lahend juhul, kui kohtutäitur jätab täitemenetluse lõpetamata ja kohtutäituri otsuse tühistamata. Kohtutäitur eeldas, et võlgniku esindaja pidas kaebuses silmas kohtuvaidlust seoses 13.10.2011 otsusega täiteasjades nr 027/2010/2003 ja nr 027/2010/2004. Riigikohtu tsiviilkolleegium tegi 04.06.2012 kohtuasjas nr 3-7-1-2-181 kohtumääruse, millega jättis AP ja TP poolt esitatud määruskaebuse menetlusse võtmata. Kohtutäitur asus seisukohale, et kuna antud vaidluse osas oli tehtud ja jõustunud lõplik lahend, ei pidanud kohtutäitur vajalikuks täitemenetlust peatada. Täitemenetluse peatamine kohtutäituri otsusega on reguleeritud
§-is 46.
lg-s on toodud alused, mille esinemise korral on kohtutäitur kohustatud täitemenetluse peatama. Käesoleval juhul ei esinenud mitte ühtegi
Sama paragrahvi lõikes 2 on toodud alused, mille esinemise korral võib kohtutäitur täitemenetluse peatada. Seega on kohtutäituril
lg 2 kohaselt võimalus täitemenetlus peatada, seejuures ei ole kohtutäituril kohustust seda teha. Käesoleval juhul otsustas kohtutäitur täitemenetlust mitte peatada. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kohtutäituri vaidlustatud otsus on piisavalt põhjendatud ja õigusselge, samuti kooskõlas kehtiva õiguskorraga, mistõttu puudub alus otsuse tühistamiseks. TsMS § 172 lg 1 kohaselt hagita menetluses kannab menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi. Menetluskulud tuleb jätta avaldaja kanda. Geete Lahi Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.