3-12-1385/8

Haldusasi nr 3-12-1385 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Indrek Paukštys Määruse tegemise aeg ja koht 08.10.2012.a, Tallinn Haldusasja number 3-12-1385 Haldusasi J. T. kaebus Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumi kohustamiseks vastama selgitustaotlusele Menetlustoiming Kaebuse läbivaatamata jätmine RESOLUTSIOON Jätta J. T. kaebus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 12.05.2012.a esitas J. T. Vabariigi Valitsusele pöördumise, soovides vastust küsimusele, millal teostati Paldiski katlamaja seadmete automatiseerimine.
2. Riigikantselei edastas nimetatud pöördumise Majandusja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM), kes esitas 18.06.2012.a J. T.le vastuse, mille kohaselt ükski riigiasutus ei kogu ega oma andmeid katlamajade automatiseerimise kohta.
3. J. T. esitas 03.07.2012.a Tallinna Halduskohtule kaebuse MKM-i kohustamiseks vastama kaebaja selgitustaotlusele või edastama selgitustaotluse pädevale asutusele. Kaebaja tugineb kaebuses OÜ Tehnokontrollikeskuse (TKK) 16.07.2010.a kirjale nr 2.1-3/369, milles teatatakse, et vastavalt surveseadme ohutuse seaduse (SOS) §-le 15 lasub peale uute katelde paigaldamist kasutuskohale omanikul või seadme valdajal kohustus tellida tehniline kontroll ja määrata kasutamise järelvaataja. Tehnilise kontrolli maht on fikseeritud majandus- ja kommunikatsiooniministri määruses nr 35 ja kontrolli tulemuse alusel võib otsustada, kas katelt võib kasutada automaatses režiimis. Seega järeldab kaebaja, et katelde tegevus on riigi poolt kontrollitud ning riik peab teadma, millal toimus Paldiski katlamaja seadmete automatiseerimine. Kaebaja leiab, et MKM rikkus selgitustaotlusele vastamata jätmisega või taotluse edastamata jätmisega märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise seadust (MSVS) ning kaebajal on õigus taotleda selle toimingu sooritamist kohtu kaudu.
4. Tallinna Halduskohtu 19.07.2012.a määrusega võeti J. T. kaebus menetlusse ja tunnistati vastustajaks MKM.
5. MKM esitas 29.08.2012.a vastuses kaebusele taotluse jätta kaebus läbi vaatamata. Taotluse põhjenduste kohaselt ei ole vastava teabe kogumine ega hoidmine MKM-i pädevuses ning sellekohast teavet MKM-l ei ole. Lisaks on kaebuses viidatud TKK selgelt öeldud, et uute katelde vastavust ei ole kontrollitud, mistõttu on ekslik kaebuse väide, et riik kontrollis katelde tegevust. MKM ei ole SOS-i osas uurimisasutus ega oma sisulist ega formaalset pädevust Paldiski katlamaja töörežiimi tuvastamiseks. SOS-st tulenevate nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tehnilise Järelevalve Amet, kellele on MKM vastava info ka edastanud. Lisaks märgib MKM, et kaebajat huvitava teabe saamiseks tuleks viimasel pöörduda Paldiski katlamaja haldava Soojusenergia OÜ poole, kes aga ei ole MSVS § 2 lg 1 mõttes adressaat. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus jätta kaebuse määrusega läbi vaatamata, kui pärast kaebuse menetlusse võtmist ilmnevad HKMS § 121 lg-s 2 sätestatud asjaolud. HKMS § 121 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud.
7. Halduskohtusse pöördumise õigust reguleerib HKMS § 44 lg 1, mille kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine avaliku kandja poolt. Antud juhul ei nähtu kaebaja muud huvi kaebuse esitamiseks, kui üksnes soov saada teada, millal toimus Paldiski katlamaja seadmete automatiseerimine. Analoogses asjas on Tallinna Ringkonnakohus 29.03.2012.a määruses haldusasjas nr 3-12-86 asunud seisukohale, et kaebajal ei saa olla abstraktset huvi pöörduda kohtusse, et välja selgitada, kas Paldiski katlamaja automatiseerimine toimus või mitte. Ainuüksi soov teada saada, kas katlamaja automatiseeriti ja sellest tuletatud teabenõude edastamiskohustus ei saa olla halduskohtu poole pöördumise aluseks. Kohus leiab, et ringkonnakohtu viidatud seisukoht on kohaldatav ka käesolevas asjas ning kaebajal puudub kaebeõigus.
8. Täiendavalt esineb alus kaebuse tagastamiseks ka HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. MSVS § 5 lg 1 kohaselt on adressaadil selgitustaotlusele vastamise kohustus. Sama paragrahvi lg 8 kohaselt põhjendatakse selgitustaotlusele vastamisel isiku soovitud teabe andmisest keeldumist. Käesoleval juhul on vastustaja kaebaja selgitustaotlusele vastates selgitanud, et kaebaja poolt taotletud teabe kogumine ja hoidmine ei ole MKM-i pädevuses ning sellekohast teavet MKM-l ei ole. Seega on MKM kaebajale korrektselt vastanud. MSVS § 5 lg 4 ja lg 3 tulenevalt kui adressaat leiab, et selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema pädevuses, edastab ta selgitustaotluse pädevale asutusele või organile vastamiseks ning teavitab sellest isikut. Vastuses kaebusele selgitas MKM, et kaebajal tuleks pöörduda 12.05.2012.a selgitustaotluses vastuse saamiseks Paldiski katlamaja haldava Soojusenergia OÜ poole. Kuivõrd Soojusenergia OÜ ei ole MSVS § 2 lg 1 mõttes adressaat, ei saanud MKM edastada ega saa ka kohus kohustada MKM-i edastama kaebaja selgitustaotlust vastamiseks Soojusenergia OÜ-le.
9. Eeltoodust lähtuvalt tuleb J. T.i kaebus jätta HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Indrek Paukštys Kohtunik