Obsah (5)

§ 124§ 71§ 152§ 43§ 104

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 22. novembril 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-2657 Haldusasi V. I. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja

§ 124lg 3; 204 lg 1 ja 2).

ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. 14.11.2011 esitas V. I. Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (PMTK) 27.04.2011 vastutusotsuse nr 13-7/156-12 tühistamise nõudes. Eelnimetatud vastutusotsusega kohustas maksuhaldur V. I. ja A. I. solidaarselt tasuma OÜ Nerelli maksuvõlga summas 28 295,70 eurot. Kaebuse kohaselt loeti vastutusotsus kaebajale kätte toimetatuks Ametlike Teadaannete kaudu 10.06.2011 (avaldatud 31.05.2011), kuid kaebaja sai faktiliselt kõnesoleva otsuse kätte oma esindaja kaudu 18.07.2011, mille järel esitas kaebaja koheselt vastutusotsusele vaide koos taotlusega vaide tähtaja ennistamiseks. Kuna Maksu- ja Tolliamet (MTA) ei ennistanud vaide esitamise tähtaega, esitas kaebaja 31.08.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse. Nimetatud kaebus võeti menetlusse ja kohus menetles seda haldusasjas nr 3-11-
2. Kaebaja soovis nimetatud kaebust 18.10.2011 täiendada, kuid kohus ei pidanud seda võimalikuks, mistõttu esitas kaebaja vastutusotsusele eraldi kaebuse. Kaebaja leiab, et vastutusotsuse koostamine enne MTA ametnikega kokkulepitud tähtaja möödumist on vastuolus nii hea haldustavaga kui ka tehingu sõlmimise tingimuse ühepoolseks rikkumiseks. 20.04.2011 kohtus kaebaja koos isa A. I. MTA ametnikega, sh ka Triin Kutbergiga ning arutas kokkuleppe sõlmimist maksuvaidluse lahendamiseks. Vastustaja ei pidanud kokkuleppest kinni ja koostas juba 4 päeva enne tähtaega, so 27.04.2011 vastutusotsuse, 1 mistõttu soovis kaebaja kindlasti ise vastutusotsust MTA ametnikelt vastu võtta ja nõuda selgitust, miks MTA taganes ühepoolselt varem sõlmitud kompromissist. Vastutusotsus jõudis Eesti Posti Priisle kontorisse 10.05.
3. Kaebaja sai pereliikmetelt teada, et talle tuli tähtkiri. Kuna kaebaja töötas Narvas, ei olnud tal võimalik sellele kohe järele minna. Kui kaebaja läks postkontorisse seda vastu võtma, teatati talle, et kiri saadeti talle tagasi. Kaebajal oli õigustatud ootus, et talle saadetakse kordusteade, kuid seda ei tehtud. Kaebaja ei hoidnud eemale vastutusotsuse kättesaamisest, mistõttu ei saa pidada õigustatuks temale vastutusotsuse kättetoimetamist Ametlike Teadaannete kaudu. Kaebaja palus ennistada kaebuse esitamise tähtaeg.
4. 24.11.2011 jättis Tallinna Halduskohus kaebuse käiguta, kuna kaebuselt oli tasutud ettenähtust vähem riigilõivu ning kaebus oli esitatud tähtaja rikkumisega.
5. 09.12.2011 saabus kohtule kaebuse täiendus, milles kaebaja taotleb kohtult menetlusabi andmist ja lubada tasuda riigilõivu osaliselt, s.o. 15,97 eurot ning ülejäänud summa ulatuses anda kaebajale menetlusabi. Kaebuse tähtaegsuse osas märgib kaebaja täiendavalt, et sama kohtukoosseisu menetluses on haldusasi nr 3-11-2105, milles taotletakse MTA 27.04.2011 vastutusotsusele nr 137/156-12-4 vaide esitamise tähtaja ennistamisest keeldumiseks tehtud 01.08.2011 otsuse nr 6-1/2976 tühistamist ja vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamist ning nimetatud haldusasi on käesoleva haldusasjaga omavahel seotud. Kaebaja selgitab, et töötas Narvas ning tööandja ei võimaldanud tal koheselt vastutusotsusele järele minna. Kui kaebaja puhkepäeval vastutusotsuse vastuvõtmiseks postkontorisse läks, teatati talle, et kiri oli tagasi saadetud. Kaebajal ei ole teadmisi Ametlikest Teadaannetest tema kohta avaldatava info otsimiseks. Kaebaja esindaja Rein Küttim viibis pikemat aega Eestist eemal ja saabus tagasi 11.07.
6. 13.07.2011 võttis ta kontakti V. I. ja küsis, kas ta on MTA-lt vastutusotsuse kätte saanud. Kuna V. I. vastas eitavalt, võttis R. Küttim ise samal päeval ühendust MTA-ga ning sai esialgu teada, et vastutusotsust ei ole teistkordselt veel välja saadetud aga seda tehakse. Tunni möödudes parandati seda infot ja teatatigi kättetoimetamisest Ametlike Teadaannete kaudu. Esitades 18.07.2011 kõnesoleva vastutusotsuse peale vaide koos selle esitamise tähtaja ennistamise taotlusega ületati V. I. tegevusest sõltuvalt kaebetähtaega vaid 5 päeva võrra. MTA menetles vaidega seotud asjaolusid 14 päeva ja keeldus 01.08.2011 otsusega nr 6-1/297-6 vaiet menetlusse võtmast. Antud otsust sai V. I. vaidlustada kuni 31.08.
7. V. I. esitas vastava kaebuse tähtaegselt ja jäi ootama kohtu menetlustoiminguid. Kohus teatas, et kaebus võeti menetlusse ja viitas, et vaid MTA 01.08.2011 otsuse vaidlustamisega võib kaebajal tema tegelik taotlus jääda saavutamata. Kuna kohtult ei saadud 48 päeva jooksul muid menetlusteateid, otsustati kaebust täiendada ja lisati sinna 18.10.2011 ka kaebuse sisulised asjaolud, sh taotlus tühistada PMTK vastutusotsus nr 13-7/145-
8. Kohus menetlus seda kaebuse täiendust 17 päeva ja otsustas oma 04.11.2011 määrusega jätta V. I. taotlus kaebuse täiendamiseks alternatiivse nõudega rahuldamata, pidades vajalikuks eraldiseisva kaebuse esitamist. V. I. esitaski 10 päevaga uue kaebuse. Kaebaja leiab, et formaalselt saab täheldada kaebetähtaja ilmset ületamist, kuid enamus sellest ajast on kulunud menetlusorganite seaduslikult põhjendatud töö tegemisele.
9. Tallinna Halduskohtu 16.01.2012 kohtumäärusega vabastas kohus V. I. kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest ja võttis kaebuse menetlusse. Kohus peatas haldusasja menetluse kuni haldusasjas nr 3-11-2105 tehtava lõpplahendi jõustumiseni.
10. Tallinna Halduskohtu 09.10.2012 kohtumäärusega uuendas kohus haldusasja nr 3-11-2657 menetluse kuna haldusasjas nr 3-11-2105 jõustus Tallinna Halduskohtu 27.12.2011 kohtuotsus 27.01.2012 edasikaebamata. Kohus märkis, et kaebaja võib hiljemalt 26.10.2012 esitada kaebetähtaja ennistamise taotluse koos täiendavate põhjendustega või avalduse kaebusest loobumiseks. 2
11. 26.10.2012 seisukohas viitas kaebaja, et on juba kaebetähtaja ennistamise taotluse esitanud ning jääb varasemates taotlustes toodu juurde. Kaebajal on praktikas kujunenud tava kohaselt õigustatud ootus saada tähtkiri teistkordse väljastusteate alusel. Nii tähtsa dokumendi edastamine Ametlike Teadaannete kaudu, on ebaõige. Kaebaja esindaja käis koos tema isa A. I.ga maksuhalduri juures, et võtta vastu viimasele tehtud vastutusotsus. Vastuvõtmise käigus avaldati maksuhaldurile, miks V. I. temale tehtud vastutusotsust sellel ajal vastu võtma tulla ei saanud ja paluti määrata selleks teine aeg. Hoolimata sellest väljastati vastutusotsus esialgselt ikkagi posti teel. Kaebaja täitis pingelisi ja pikaajalisi ning tähtajalisi lepingulisi tööülesandeid kaugel väljaspool oma elukohta, mistõttu ei olnud tal ka ei ajaliselt ega rahaliselt võimalust minna kohe ükskõik milliseid tähtsaadetisi vastu võtma. Samas ei teadnud kaebaja ka seda, milline on antud tähtsaadetise tähtsus selle sisust olenevalt. Kaebajal ei olnud ka mingeid tehnilisi vahendeid, oskusi ega aimugi sellest, et tal on vajadus kontrollida Ametlike Teadaannete kaudu temale võimalikke esitatavaid teateid. V. I. kui eraisiku kohta ei ole võimalik eeldada, et ta saab või peab alati postisaadetisi kätte saama. Kaebaja esindaja arvates on kaebetähtaega küll ületatud, kuid mitte olulisel määral. Kaebetähtaja ületamine sai teoks juhuste kokkulangemise tõttu. Jõudnuks V. I. esindaja puhkuselt tagasi mõned päevad varem, poleks tähtaja ületamist toimunud. Ametlike Teadaannete kasutamine eraisikutele menetlusdokumendi edastamiseks on erandlik abinõu, kui seda pole võimalik teha muul viisil. Antud juhtumis ei kasutanud maksuhaldur vastutusotsuse kättetoimetamiseks kõiki tavavahendeid, milleks oleks kahtlemata olnud teistkordne tähtkirjaga menetlusdokumendi väljastamine. Kaebaja pidas vajalikuks kaitsta oma õigusi esialgu ikkagi vaide korras ja esitas selle koheselt. Maksuhaldur kurikasutas V. I. vastutusotsuse kättetoimetamise käigus oma positsiooni. Kaebaja esindaja esindas maksumenetluses nii V. I. kui tema ise A. I. Kuna isa A. I. on pensionär ja ei tööta, sai ta kõnesoleva vastutusotsuse kätte ja esitas selle tühistamiseks tähtaega ületamata vaide, seda 26.05.
12. MTA menetles vaiet seadust oluliselt rikkudes ligi 5 kuud, kuid kuna esitatud argumendid vastutusotsuse ebaseaduslikkuse kohta olid mõjuvad, siis vaideotsusega nr 6-1/297 rahuldati vaie 8 498,49 eurot suuruses summas, mis on koguni 30% esialgselt nõutud summast. Kuna tegemist on solidaarse vastutusega, siis vaideotsuse rahuldamine A. I.osas ei laiene iseenesest V. I.le, millest seletub ka maksuhalduri vastuseis kaebetähtaja ennistamisele. Kui kaebuse esitamise tähtaega ei ennistata viib, see V. I. suhtes suurele ebaõiglusele. Arvestades seda, et maksuhaldur on ise A. I. vaidemenetluses vähendanud solidaarselt väljanõutavat summat pretsedenditult suures ulatuses, pole võimalik ka V. I. kaebust arutades teistsugusele lahendile jõudmine. Ka on PMTK-le antud luba seada Eesti Vabariigi kasuks kohtulik hüpoteek V. I. nimele kinnistusregistrisse kantud registriosale nr xxxxxxxxx ning käsutamiskeeld V. I. omandis olevale sõiduautole Fiat Bravo. Seega toob kaebetähtaja ennistamata jätmine ja kaebuse õige ning õiglase arutamata jätmine kaasa reaalselt selle, et kaebaja kaotab oma kodu.
13. 07.11.2012 seisukohas palus MTA jätta V. I. taotlus kaebetähtaja ennistamiseks jätta rahuldamata. Kaebetähtaja ennistamise taotluse lahendas Tallinna Halduskohtu sisuliselt juba haldusasjas nr 3-112105 – kaebuse faktilised asjaolud ühtivad käesolevas haldusasjas esitatuga. Viidatud haldusasja raames analüüsis kohus V. I. poolt maksuhaldurile esitatud vaide ennistamisega seonduvat ja leidis 27.12.2011 otsuses, et vaide esitamise tähtaja ennistamiseks puudub alus. Seega, kui vaie haldusasjas nr 3-11-2105 ei olnud tähtaegne, ei saa lugeda ka haldusasjas nr 3-11-2657 esitatud kaebust tähtaegseks. Põhjusel, et kaebaja on asunud haldusasjas nr 3-11-2105 öeldut taasesitama, tuleb kaebetähtaja ennistamise taotlus 27.12.2011 otsuses nr 3-11-2105 toodud motiividel rahuldamata jätta. KOHTU PÕHJENDUSED
14. Kohus on seisukohal, et kaebus on esitatud olulise tähtaja rikkumisega. Kaebuse esitamise hetkel, so 14.11.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (

) redaktsiooni § 9 lg 1 kohaselt võib kaebuse haldusakti tühistamiseks halduskohtule esitada 30 päeva jooksul haldusakti teatavakstegemisest arvates, kui seadus ei sätesta teisiti. Sama seaduseredaktsiooni § 9 lg 3 sätestas, et kohtueelse menetluse läbimisel võib halduskohtusse kaebuse esitada 30 päeva jooksul, arvates 3 päevast, mil isikule tehti teatavaks otsus kohtueelses menetluses kaebuses sisalduva taotluse osalise või täieliku rahuldamata jätmise kohta. PMTK 27.04.2011 vastutusotsus nr 13-7/156-12 toimetati kaebajale kätte läbi selle avaldamise Ametlikes Teadaannetes. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 55 kohaselt kui menetlusosalise aadressi kohta puuduvad andmed või kui menetlusosaline ei ela või ei asu registrisse kantud või maksuhaldurile teadaoleval aadressil ja tema tegelik viibimiskoht või tegevuskoht ei ole teada ning dokumenti ei ole muul viisil võimalik kätte toimetada, võib maksuhaldur dokumendi resolutiivosa avaldada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Dokumendi resolutiivosa loetakse kättetoimetatuks kümne päeva möödumisel selle avaldamisest. Teade vastutusotsuse resolutsioonist avaldati Ametlikes Teadaannetes 31.05.

1. Lähtudes MKS § 55 viimasest lausest, tuleb lugeda vastutusotsus V. I.le kättetoimetatuks 10.06.
2. Kaebaja pidanuks esitama hiljemalt 11.07.2011 vastutusotsusele kas vaide Maksu- ja Tolliametile või kaebuse halduskohtule. Kaebaja soovis läbida vastutusotsuse vaidlustamiseks vaidemenetluse, kuid esitas vaide 27.04.2011 vastutusotsusele nr 13-7/156-12 tähtaja rikkumisega. MTA jättis 01.08.2011 otsusega nr 6-1/297-6 V. I. taotluse tähtaja ennistamiseks rahuldamata. 31.08.2011 esitas V. I. Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu-ja Tolliameti 01.08.2011 otsuse nr 6-1/297-6 tühistamiseks ning vaide esitamise tähtaja ennistamise taotluse uuesti läbivaatamiseks kohustamiseks. Tallinna Halduskohus jättis 27.12.2011 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-11-2105 eelnimetatud kaebuse rahuldamata. 27.12.2011 kohtuotsus jõustus 27.01.2012 edasikaebamata. Seega ei läbinud kaebaja vaidemenetlust PMTK 27.04.2011 vastutusotsuse nr 13-7/156-12 osas. Kaebuse nimetatud vastutusotsuse tühistamiseks esitas kohtule alles 14.11.2011, ca 4 kuud hiljem. Seega on kaebus esitatud olulise tähtaja rikkumisega. 9.

§ 71

lg 1 kohaselt ennistab kohus tähtaja menetlusosalise avalduse alusel, kui menetlusosaline ei saanud tähtaega järgida mõjuval põhjusel. Kohtupraktika kohaselt loetakse mõjuvaks põhjuseks eeskätt isikust sõltumatuid asjaolusid. Riigikohtu halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-59-00 asunud seisukohale, et mõjuvaks põhjuseks kaebetähtaja ennistamisel saab kohus lugeda üksnes objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse õigeaegset esitamist. Mõjuva põhjusega ei ole tegemist, kui kaebuse esitamine oli küll raskendatud või ebamugav, kuid siiski võimalik. Mõjuvad põhjused peab ära näitama tähtaja möödalasknud protsessiosaline. Kohus ei pea analüüsima asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik ei ole mõjuvate põhjustena välja toonud. Riigikohtu halduskolleegium on määruses haldusasjas nr 3-3-1-65-09 leidnud, et kaebetähtaja ennistamiseks pidi kaebajal olema mõjuva põhjusena käsitatav püsiv takistus kaebuse esitamiseks. Mõjuvaks põhjuseks võib olla ka asjaolu, et vaatamata sellele, et haldusorgan on haldusakti teatavakstegemiseks teinud omalt poolt kõik vajaliku, ei ole teave haldusaktist adressaadini jõudnud. Selleks peab aga olema adressaadist sõltumatu, mitte temast olenev põhjus.

1. Kohus leiab, et kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotlus tuleb jätta rahuldamata, kuna kaebaja ei ole esile toonud selliseid objektiivseid asjaolusid, mis takistasid kaebuse halduskohtule õigeaegset esitamist. Dokumentide, sh haldusaktid, kättetoimetamise viisid on toodud MKS § 52 lg
2. MKS § 52 lg 1 sätestab, et dokumendid, sealhulgas haldusaktid, kutsed ja teated antakse kätte allkirja vastu või toimetatakse kätte posti teel, elektroniliselt või avaldatakse perioodilises väljaandes. Maksuhaldur võib valida kättetoimetamisviiside vahel, kui seadusega ei ole sätestatud kohustuslikku kättetoimetamise viisi. Kohus jääb 27.12.2011 kohtuotsuse haldusasjas nr 3-11-2105 väljendatud seisukoha juurde, et vastutusotsus loeti õiguspäraselt kättetoimetatuks selle avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 31.05.
3. Maksuhaldur saatis kaebaja ja tema isa esindajale R. Küttimile 02.05.2011 e-kirja, milles teavitas vastutusotsuse üleandmise vajadusest. Haldusasjas nr 3-11-2105 toodud faktilistest asjaoludest ilmneb, et kaebaja oli teadlik asjaolust, et tema ja tema isa suhtes on vastutusotsus tehtud, pärast seda kui tema isale väljastati vastutusotsus. Kaebaja oli seega sisuliselt juba siis teadlik, et ka talle üritatakse vastutusotsust kätte toimetada. Peale kaebaja esindajale vastutusotsuse üleandmise nurjumist edastas maksuhaldur veel vastutusotsuse tähtkirjaga kaebaja kodusele aadressile. Kaebajal ei olnud võimalik tähtsaadetisele 4 teatisel märgitud tähtajaks järgi minna, mistõttu see tagastati MTA-le. Kaebaja väited, nagu tal oleks tekkinud õigustatud ootus, et talle üritatakse veel teist korda tähtkirja posti teel edastada, ei ole põhjendatud. On äärmiselt ebatõenäoline, et kaebaja ei aimanud või ei saanud aru, et tema suhtes on tehtud vastutusotsus olukorras, kus vastav teade on jäetud postkasti. Lisaks kasutas kaebaja maksumenetluse käigus ka juriidiliste teadmistega esindaja abi. Isegi juhul, kui kaebaja ei olnud volitanud oma esindajat võtma vastu tema suhtes koostatud vastutusotsust, on faktiliste asjaolude pinnalt loogiline, et vastustaja kasutas MKS § 55 sätestatud võimalust dokumendi kättetoimetamiseks Ametlike Teadaannete vahendusel. Olukorras, kus kaebaja oli teadlik, et tema suhtes on koostatud vastutusotsus, oli tal endal võimalik astuda samme selleks, et korraldada selle vastuvõtmine. Kuigi kohus ei selgitanud kaebajale viivitamatult haldusasjas nr 3-11-2105, et kaebajal tuleb esitada kohtule kaebus vastutusotsuse tühistamiseks eraldi kaebusena, ei saa see asjaolu siiski olla aluseks kaebetähtaja ennistamisel. Juhul, kui kaebaja oleks esitanud vastutusotsuse tühistamise nõude ühes kaebuses MTA 01.08.2011 otsuse nr 6-1/297-6 tühistamise nõudega, oleks ka sellisel juhul kaebetähtaeg olnud möödunud. Kaebaja oli teadlik haldusasjas nr 3-11-2105 kaebuse kohtusse esitamisel, et tema suhtes on nimetatud vastutusotsus tehtud ja et see võib rikkuda tema õigusi. Kaebaja väited vastutusotsuse õigusvastasuse ning tema vara suhtes täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ei ole käesoleval juhul asjassepuutuvad, kuna kohus ei saa lahendada kaebetähtaja küsimuse juures asja sisuliselt. 11.

§ 152

lg 1 p 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt

§ 124

lõikele 2.

§ 124

lg 2 kohaselt lõpetab kohus määrusega asja menetluse, kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele.

§ 124

lg 4 kohaselt võib tähtaja ennistamise taotluse lahendamise määruse peale esitada määruskaebuse. Ühtlasi selgitab kohus, et vastavalt

§ 43

lg 1 p-le 2 ei ole halduskohtule kaebuse esitamine lubatud, kui sama isik on halduskohtule juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning selle kohta on jõustunud kohtumäärus menetluse lõpetamise kohta.

§ 104

lg 5 p 4 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse, kui kohus lõpetab menetluse

§ 152lõike 1 punkti 2 alusel.

Kaebaja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 15,97 eurot, mis kuulub kaebajale tagastamisele. Käesolev kohtumäärus tuleb saata pärast kohtumääruse jõustumist riigilõivu tagastamise toimingute tegemiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kadriann Ikkonen kohtunik 5