3-11-354 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtunik Mare Krull Otsuse tegemise aeg ja koht
- oktoober
- a, Jõhvi kohtumaja Haldusasja number 3-11-354 Haldusasi T.K. kaebus Viru Vangla ametniku tegevusega tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Menetlusvorm kirjalik menetlus Menetlusosalised kaebuse esitaja T.K., vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON
- Rahuldada kaebus osaliselt;
- Mõista välja Viru Vanglalt kaebaja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 20 eurot. Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD 01.08.2008 Viru Vangla
- sektsioonis valvur avastas, et kinnipeetavad, kes oleksid pidanud viibima 2-s lukustatud kambris, seal ei olnud. Selleks, et need kinnipeetavad üles leida ja paigutada tagasi kambritesse oli ainsaks võimaluseks paigutada kõik
- sektsiooni kinnipeetavad oma kambritesse ajutiselt luku taha ja viia läbi kontroll-loendus kadunud kinnipeetavate leidmiseks. II üksuse valvur H. K. ametiisikuna ametialaseid ülesandeid täites, kasutas kinnipeetavaid kambritesse paigutades, ilma vangistusseaduse (VangS) § 71 sätestatud õigusliku aluseta ebaseaduslikult erivahendina kumminuia. Kumminuiahoobi sai teiste seas ka T.K., mille tulemuseks on meditsiiniosakonnas fikseeritud punetus õlavarrel. 21.08.2008 tuvastas Viru Vangla distsiplinaarjuurdluse tulemusena, et erivahendeid kasutati õigusvastaselt. Viru Vangla direktori 22.08.2008 käskkirjaga nr 997-K karistati T.K.`t ja teisi kinnipeetavaid löönud valvur H. K. distsiplinaarkorras teenistuskohustuste süülise mittenõuetekohase täitmise eest. 3-11-354 02.12.2010 lõpetas Viru Ringkonnaprokuratuur 08.09.2008 alustatud kriminaalasja menetluse, milles H.K. oli tunnistatud kriminaalasjas kahtlustatavaks karistusseaduse (KarS) § 291 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruses leidis prokurör, et raamatupidamise palgatõendi kohaselt H.K.i`le määratud karistus on täidetud, tema palgamäära vähendati 30 %. KarS § 291 näeb karistusena ette rahalise karistuse. Seega, määratud distsiplinaarkaristus oli oma olemuselt väga lähedane rahalisele karistusele, mille näeb ette nimetatud kriminaalasi. Prokurör leidis, et antud asjaoludel on H.K.`i distsiplinaarkorras karistamine käsitletav süüdimõistmisena, mis välistab kriminaalmenetluse. Põhiseaduse § 23 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi teist korda kohtu alla anda ega karistada teo eest, milles teda vastavalt seadusele on mõistetud lõplikult õigeks või süüdi. Kriminaalasja lõpetamisega ei asunud prokuratuur seisukohale, et H.K. pole talle kahtlustuses märgitud tegu toime pannud, kuid kriminaalmenetluses ilmnesid asjaolud, mis välistavad H.K.`i karistamise. 08.12.2010 esitas T.K. mittevaralise kahju hüvitamise taotluse Viru Vanglale, milles taotleb mittevaralise kahju hüvitamist summas 17 300 krooni. Kahju hüvitamise taotlust põhjendab kinnipeetav sellega, et 01.08.2008 lõi valvur teda alusetult kumminuiaga vastu paremat jalga ja kätt, mille tagajärjel tekkis paremale jalale tugev punetus ja kumminuia jäljed ning paremale käele tugev punetus ja verevalum. Sellega tekitas valvur H.K. talle füüsilist valu ja tekkis hirm vanglateenistujate suhtes. 26.01.2011 jättis Viru Vangla kinnipeetava kahju hüvitamise nõude rahuldamata põhjendades seda sellega, et nimetatud juhtumist ei tekkinud kinnipeetavale püsivaid vigastusi ega tervisekahjustust ning meditsiiniõe seletuste kohaselt T.K. arstiabi ei vajanud. Seega ei ole vangla õigusvastase tegevuse tulemusena tekkinud kinnipeetavale kahju, mis kuulub hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel. 10.02.2011 esitas T.K. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajale kaebuse Viru vangla ametniku tegevusega tekitatud kahju hüvitamiseks. Kaebuse kohaselt tekkisid kaebajal seoses Viru vangla ametniku alusetu kumminuia kasutamisega punetus paremal jalal ning tugev punetus ja verevalum paremal käel. Selle teoga põhjustas valvur H.K. tahtlikult kaebajale füüsilist valu, alandas tema inimväärikust ning põhjustas hirmu ja usaldamatust vanglaametnike suhtes. Koos kaebusega esitas T.K. taotluse riigiõigusabi saamiseks. 04.04.2011 määrusega jättis kohus rahuldamata T.K. taotluse riigiõigusabi saamiseks, samuti jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebajale aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks. 15.04.2011 pöördumises palus T.K. riigilõivu tasumisest vabastamist maksejõuetuse tõttu ning teatas, et on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. 18.04.2011 määrusega vabastas kohus T.K. riigilõivu tasumisest ja võttis kaebuse menetlusse. 22.06.2011 määrusega määras kohus asja arutamise kirjalikus menetluses ja andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate taotluste ja dokumentide esitamiseks kuni 17.10.
- Vastustaja Viru Vangla vastusest kaebusele nähtub, et vangla on tunnistanud, et T.K. suhtes kasutati füüsilist jõudu õigusliku aluseta ja jõudu kasutanud ametnikku on selle teo eest ka distsiplinaarkorras karistatud ning vangla püüab teha kõik endast oleneva, et selliseid asju edaspidi ei juhtuks. Samas juhib vangla tähelepanu, et iga õigusvastane käitumine ei too kaasa sellist valu ja kannatusi, mis tingiksid rahalise hüvitise väljamõistmise. Lisaks 2
(5)3-11-354 õigusvastasusele tuleb tuvastada ka kahju hüvitamise nõude rahuldamise olulisim eeldus — kahju tekkimine R. M. ning ei saa kõrvale jätta põhjuslikku seost. Vangla märgib, et kuigi videolindilt nähtus, et ametnik kasutas kumminuia kambrisse liikuva kinnipeetava suhtes justkui põhjendamatult, siis arvestades valitsenud olukorda, ei saa seda pidada päris mõistetamatuks käitumiseks. Vangla on seisukohal, et kuigi vägivald, mida ametnik T.K. suhtes kasutas, on tunnistatud õigusvastaseks, siis tegelikult oli ametnike tegevus ajendatud kinnipeetavate provokatiivsest käitumisest. „Nimelt 01.08.2008 kella 18:40 ajal, mil kambri uksed olid avatud, avastati S14 sektsioonis, et kahes lukustatud kambris viibinud kinnipeetavad on kadunud. Puudu olevate kinnipeetavate tuvastamiseks tuli kinnipeetavad paigutada kambritesse ja läbi viia loendus. Korrapidaja abi 06.08.2008 õiendist tuleneb, et ta otsustas appi kutsuda teise üksuse valvurid, kellel paluti kumminuiad kaasa võtta sellepärast, et sektorisse sisenedes oli näha kinnipeetavate üleolevat käitumist, irvitusi ja samuti kuulis ta enda ja valvur S. V kohta solvavaid kommentaare. Korrapidaja abi leidis, et sellises olukorras korralduse andmine ei anna tulemust. Korrapidaja abi on selgitanud, et ta palus kumminuiad kaasa võtta sellepärast, et eelnev samalaadne sündmus teises sektsioonis näitas, et kui kinnipeetavad näevad ametnikke erivahenditega, siis täitsid nad joostes neile antud korralduse minna kambrisse. Sektorisse sisenedes anti mitme valvuri poolt üheaegselt ja läbisegi kinnipeetavatele korraldusi kambritesse minna. Õiendist tuleneb, et esimesele korraldusele kinnipeetavad ei reageerinud ja lihtsalt jäid oma kohtadele edasi. Kinnipeetavad reageerisid agressiivselt hõigates, et kuskile nad ei lähe, sest neil on lahtiolekuaeg. Kuna korduvad korraldused tulid üksteise järel ja ka ametnikud hakkasid koheselt liikuma päevaruumis olevate kinnipeetavate suunas, hakkasid ka kinnipeetavad tasapisi liikuma kambrite vahelise koridori poole. Kinnipeetavate ülekaal oli mitmekordne ja nad olid meelestatud negatiivselt, osa kinnipeetavaid läks ise kambritesse, kuid suurem osa ei liikunud paigast ja hõikus ebatsensuurseid väljendeid.“ Vangla märgib, et konkreetselt keegi ametnikke ei rünnanud, mistõttu kumminuia kasutamine oli ülearune meede. Kuid isegi, kui kumminuia kasutamine ei olnud õiguspärane, siis jõu kasutamine iseenesest oli. T.K. oleks saanud sellist olukorda vältida, kui ta ise oleks koheselt korraldusele allunud ja kambrisse läinud. Kuna T.K. seda ei teinud, siis see näitab, et ta ise soovis oma käitumisega ametnikke provotseerida ja käituda nende korraldusi eiravalt. Kahjuks lõppes see kumminuia kasutamisega. Välise kahjustusena tekkis kumminuia löögi tagajärjel kinnipeetava paremale käele küünarnukipiirkonnas punetus, mis on fikseeritud ka meditsiiniõiendiga. T.K. väidab, et lisaks tekitas olukord talle hirmu vanglateenistujate ees. Vastustaja ei eita, et alusetu vägivald võib põhjustada isikus nördimust, aga ka valu ja kannatust, kuid vangla leiab, et antud olukorras ei ole hirm vanglateenistujate ees kuidagi põhjendatud. Arvestada tuleb, et vanglateenistuja poolt erivahendi kasutamise tingis siiski üksnes kinnipeetavate poolne massiline korraldustele mitteallumine, mitte ametniku tahtlik soov kaebajale füüsilist ja hingelist valu põhjustada. T.K. on viibinud Viru Vanglas alates 08.07.2010, seega piisavalt pikka aega veendumaks, et vanglateenistujad ei kasuta üldjuhul kinnipeetavate suhtes jõudu ja erivahendeid. Vastustaja on 04.08.2010 kaebajaga läbi viinud vestluse edasistest distsipliinirikkumistest hoidumisteks. Vastustaja juhib tähelepanu, et juhul kui kaebajal tekkis psühholoogilisi probleeme seoses 01.08.2010 intsidendiga, oli tal võimalus abi küsida, pöörduda psühhiaatri poole, taotleda kokkusaamist sotsiaaltöötajaga vm. kaebaja seda nõudnud ei ole, millest võib järeldada, et kinnipeetavale ei kaasnenud tegelikult psühholoogilisi üleelamisi ja edaspidist hirmu vanglateenistujate ees. Tuginedes eeltoodule on vangla seisukohal, et kinnipeetavate suhtes erivahendite alusetu kasutamine on väga kahetsusväärne juhtum, mida ei õigusta miski, kuid vangla ei pea 3
(5)3-11-354 otstarbekaks rahalist hüvitist, sest isik oleks ise saanud kahju tekkimise ära hoida, kui oleks koheselt allunud ametnike korraldustele. Viru Vangla palub kohtul jätta kaebus rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Sama paragrahvi lõige 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õiguserikkumise raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Seega on mittevaralise kahju hüvitamise alusena märgitud tervisekahjustuse põhjustamine. Kahjuna saab käsitleda seadusega kaitstavate õigushüvede väärtuse vähenemist, millel on kannatanu suhtes negatiivne iseloom ning mida on võimalik hinnata ja hüvitada. Hüvitisega tuleb luua varaline olukord, milles kannatanu oleks siis, kui tema õigusi ei oleks rikutud. Kahju hüvitamise eesmärk on kannatanu asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud, seega olukorda, kus tema õigusi ei oleks rikutud. Seega tuleb kahju hüvitamise kaebuses eelkõige tuvastada, kas isikul on tekkinud kahju, kas toiming, millega isikule väidetavalt kahju tekitati, on õigusvastane ning kas esineb põhjuslik seos tekitatud kahju ja õigusvastase toimingu vahel. Kui üks nimetatud tingimustest puudub, ei kuulu kahju hüvitamise kaebus rahuldamisele. Kaebaja taotleb Viru Vangla tegevusega, erivahendina kumminuia kasutamisega, tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist. Kaebuse kohaselt tekkisid kaebajal seoses sellega punetus paremal jalal ning tugev punetus ja verevalum paremal käel. Selle teoga põhjustas valvur H.K. tahtlikult kaebajale füüsilist valu, alandas inimväärikust ning põhjustas hirmu ja usaldamatust vanglaametnike suhtes. VangS § 71 lg 1 kohaselt on erivahendite ja teenistusrelvade kasutamine vanglateenistuse ametniku poolt lubatud ainult äärmuslikel juhtudel, kui kõik ülejäänud meetmed kinnipeetava põgenemise takistamiseks, põgenenud kinnipeetava tabamiseks, relvastatud või mõne muu ohtliku esemega varustatud kinnipeetava kahjutuks tegemiseks, kallaletungi kõrvaldamiseks või kõrvaliste isikute vanglasse sissetungimise takistamiseks on ammendatud. Erivahendi ning teenistusrelva kasutamise korral tuleb hoiduda inimeste tervise kahjustamisest suuremal määral, kui see on antud juhul vältimatu. VangS § 701 lg 2 p 1 kohaselt kuulub kumminui vangla relvastuse hulka. Kuivõrd kumminuia kasutamine riivab intensiivselt isiku põhiõigusi, siis on kumminuia kui teenistusrelva kasutamine õigustatud üksnes äärmuslikel juhtudel. Käesoleval juhul puudus kaebaja suhtes õiguslik alus kumminuia kasutamiseks. Vangla tunnistas, et kinnipeetavate, s.h. T.K. suhtes kasutati füüsilist jõudu õigusliku aluseta ja jõudu kasutanud ametnikule määrati selle eest distsiplinaarkaristus (t.lk.26; 41). Meditsiiniosakonna õiendiga on fikseeritud kaebajale tekitatud vigastus, punetus paremal käsivarrel (t.lk.32), kuid kohtul puuduvad tõendid teiste vigastuste kohta. Nähtuvalt Viru Vangla 19.05.2011 meditsiinilisest õiendist (t.lk.42) ei ole kinnipeetav T.K. pöördunud meditsiiniosakonna poole seoses ärevushäirete ja unetusprobleemide esinemisega. Tulenevalt eeltoodust puudub käesolevas asjas vaidlus selles osas, et tegemist oli vangla õigusvastase 4
(5)3-11-354 käitumisega ja kaebajale oli tekitatud tervisekahjustus (punetus paremal käsivarrel). Seega on tuvastatud põhjuslik seos õigusvastase toimingu ja tekitatud kahju vahel. T.K. on oma kaebuses (t.lk.1-2) viidanud vangla kahju hüvitamise taotluse rahuldamata jätmises väljendatud seisukohale, et kuigi kinnipeetavale tekitati löömisel füüsilist valu, kuid kaebajale ei tekkinud püsivaid vigastusi ega tervisekahjustusi ja kaebaja ei vajanud meditsiinilist abi, siis ei ole vangla õigusvastase tegevuse tulemusel tekkinud kinnipeetavale kahju, mis kuulub hüvitamisele riigivastutuse seaduse alusel. T.K. järeldab sellest, et vangla arvamuse kohaselt võivad valvurid kinnipeetavaid kumminuiaga lüüa kuni neil tekivad püsivad kehavigastused või tervisekahjustused ja sinnani ei ole õigust esitada kahjunõuet. Kohus on seisukohal, et õigusliku aluseta kumminuia kasutamine on õigusvastane ja selle kohaldamisest tulenevalt on tuvastatud ka mittevaralise kahju tekkimine (valu, vigastus). Tuvastatud asjaoludest nähtuvalt on tegemist rikkumisega, mille raskus õigustab mittevaralise kahju hüvitamist, kuid kahjunõude rahuldamine ei tohi viia kaebajat alusetu rikastumiseni, s.o. olukorrani, kus kaebaja oleks pärast kahju hüvitamist majanduslikult paremas olukorras, kui ilma kahju tekitamiseta (Riigikohtu 30.11.2004.a otsus nr 3-3-1-64-04). RVastS § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada õiguste kaitsmise või taastamisega. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole tuvastatud, et vanglaametnik oleks enne kumminuia kasutusse võtmist kinnipeetavaid hoiatanud ja neil oleks olnud võimalik vältida kahju tekkimist või oleks kinnipeetavad vanglaametnike provotseerinud. RVastS § 9 lg 2 kohaselt hüvitatakse mittevaraline kahju proportsionaalselt õigusrikkumisega raskusega ning arvestades süü vormi ja raskust. Kaebaja on jätnud kahjunõude suuruse kohtu otsustada. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on põhjendatud T.K.`le mittevaralise kahju hüvitamine. Arvestades kumminuialöögi tulemusel kaebajale tekkinud kahju ulatust (punetus paremal käsivarrel), proportsionaalsuse põhimõtet ja kohtupraktikat (Tartu Ringkonnakohtu lahendid haldusasjades nr 3-09-1385 ja 309-2120, kus 16 päeva jooksul õigusvastastes tingimustes viibimise eest hüvitati isikule 500 krooni ja 37 päeva eest 1200 krooni), peab kohus põhjendatuks T.K. kasuks 20 euro suuruse hüvitise väljamõistmist. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes HKMS § 26 lg 1 p-st 4, kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt ja Viru Vanglalt tuleb kaebaja kasuks välja mõista 20 eurot. Mare Krull kohtunik 5
(5)