3-13-22/2

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-13-22 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi Andrei Šohani taotlus riigi õigusabi saamiseks Resolutsioon
2. Jätta A.Š.i rahuldamata. taotlus riigi kulul õigusabi saamiseks
3. Saata määrus vene keelde tõlgituna kaebajale teadmiseks. Edasikaebamise kord Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. ASJAOLUD
4. 07.01.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja A.Š.i taotlus riigi õigusabi saamiseks. Selles märkis ta taotletava õigusabi liigina isiku esindamise haldusmenetluses ning võimaliku kasuna Viru Vangla käskkirja tühistamise ja enda õigeks mõistmise. KOHTU PÕHJENDUSED
5. Menetlusabi andmise tingimused on kehtestatud halduskohtumenetluse seadustiku § 110 lg 1 p 1 ja 3, § 111 lg 1 ja § 112 lg 1 p
6. Sätestatu kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et ta ei pea maksma tasu menetlusabi korras määratud advokaadi õigusabi eest, kui ta ei suuda majandusliku seisundi tõttu kulusid tasuda või suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et tema kavandatav menetluses osalemine on edukas. Menetlusabi ei anta, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotlusele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed, seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa ning mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.
7. Riigi õigusabi andmise alused ja kord on kehtestatud riigi õigusabi seaduses. Selle § 7 lg 1 p 2 kohaselt ei anta riigi õigusabi muuhulgas kui taotlejal ei saa olla õigust, mille kaitsmiseks ta õigusabi taotleb. A.Š. on küll oma taotlusesse märkinud taotletava õigusabi liigina enda esindamise haldusmenetluses, kuid tema ülejäänud väited viitavad selgelt sellele, et tegelikult soovib ta vaidlustada halduskohtus vanglaametnike ettekandeid ning saavutada seeläbi talle määratud distsiplinaarkaristuse käskkirjade tühistamise. Täpselt sama selgelt nähtub ka, et haldusmenetluses lahendatavat vaiet ei taha ta esitada. Vanglaametniku ettekanne pole käsitletav haldusakti või toiminguna mida saaks halduskohtus iseseisvalt vaidlustada. Selle alusel distsiplinaarmenetluse algatamine on menetlustoiming, mille peale ei saa halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 3 kohaselt reeglina ilma distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja ennast vaidlustamata üldse kaebust esitada. Kuna vangistusseaduse § 1’ lg 5 võimaldab kinnipeetaval vangla haldusakti vaidlustamiseks kohtusse pöörduda vaid peale seda, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud, on vaidemenetluse läbimine kohustuslik ega olene sellest, kas kinnipeetav ise seda oluliseks peab ja läbida tahab.
8. Eeltoodud põhjustel ei saa A.Š. vanglaametnike ettekandeid halduskohtus vaidlustada ja kohustuslikku kohtueelset vaidemenetlust läbimata ei saa ta vaidlustada ka distsiplinaarkaristuse määramise kohta antud käskkirju. Seega pole Tartu Halduskohtul võimalik A.Š.ile riigi poolset õigusabi anda ning tema vastav taotlus jääb seetõttu juba nimetatud riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p 2 alusel rahuldamata. Taotlust vaidemenetluse tarbeks vaja mineva riigi õigusabi saamiseks on kaebajal riigi õigusabi seaduse § 10 lg 3 kohaselt võimalik esitada õigusabiteenuse osutamise eeldatava koha järgsele maakohtule. /allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik