§-le 20 lg 41, mille kohaselt paneb ettevõtlusega tegelemise või ettevõtlusega alustamise tõendamise kohustuse isikule, kes käibemaksukohustuslasena registreerimist taotleb. Vastustaja leiab, et Puhdas Tekstiili OÜ on takistanud maksuhaldurit menetluse läbiviimisel, jättes vastamata kõigile korralduses toodud küsimustele. Samuti ei ole Puhdas Tekstiili OÜ maksuhalduri väitel esitanud korralduses nimetatud dokumente (saatelehed, rendilepingud jne), millega oleksid kinnitatud maksuhaldurile antud selgitused. Vastustaja märgib, et arvestades seda, et ettevõtlusega tegelemist tõendavad dokumendid on ettevõtja ja tema tehingupartnerite mõjusfääris, peab maksukohustuslasena registreerimist taotlev isik näitama ise üles aktiivsust tõendite kogumisel, kuna maksuhalduri poolt tõendite kogumise võimalused on piiratud. Maksuhaldur on arvesse võtnud ka teiste juhatuse liikmega seotud äriühingute kontrollide raames saadud infot ning teinud järeldused, kuna Puhdas Tekstiili OÜ ei ole korralduses toodud küsimustele vastates vastupidist väitnud. Arvestades Puhdas Tekstiili OÜ poolt esitatud dokumente, maksuhaldurile teadaolevaid andmeid ning äriühingu poolt antud kirjalikke selgitusi, vastustaja asus seisukohale, et Puhdas Tekstiili OÜ ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole tõendatud. Kaebaja seevastu väidab, et tegeleb ettevõtlusega ning on seda maksuhaldurile haldusmenetluses tõendanud. Lisaks kaevatava otsuse tühistamise nõudele taotleb kaebaja pool ka põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamist tuvastamaks Käibemaksuseaduse § 20 lg 41 vastuolu EV Põhiseaduse §-dest 10 ja 13 tuleneva õigusselguse põhimõttega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD KAEBUSE MOTIIVID Kaebuse kohaselt kaevatavas maksuhalduri otsuses on arvukalt hinnangulisi ja asjakohatuid väiteid ning otseseid faktivigu. Kaebuses väidetakse, et kui maksuhaldur oleks rahuldanud kaebaja taotluse suulise menetluse käigus korraldust täita, oleks maksuhalduril olnud võimalus kõiki täpsustusi koheselt teha, mis oleks võinud viia hoopis teisele tulemile. Seega kaebaja ei taganud vastustaja osaühingule võimalust arutada kujunenud olukorda, millega kaasneva mõttevahetuse käigus oleksid osapooled võinud leida mõlemaid rahuldava lahenduse. Kaebaja 2 väitel on maksuhaldurile korduvalt saadetud dokumente elektroonilisel kujul, kuid maksuhaldur on jätnud need tähelepanuta või on tulnud Maksu-ja Tolliameti serverist vastus, et server ei ole võimeline e-kirja mahupiirangu tõttu vastu võtma. Kaebuses rõhutatakse, et osaühing, täites korraldust nr 12.2-3/1205-1, esitas maksuhaldurile 22.03.2011 elektrooniliselt kõik küsitud dokumendid, kuid väidetavalt maksuamet seda e-kirja kätte ei saanud. Maksuhaldur jättis kaebaja taotluse rahuldamata, eirates seadust, sest osaühingu käive on ületanud 16 000 euro piiri ning sellest tulenevalt on osaühingul seaduslik kohustus ennast registreerida käibemaksukohustuslasena vastavalt Käibemaksuseadusele. Maksuhalduri väide küsimustele mittevastamise kohta on ilmselgelt asjakohatu. Vastustaja väidab, et kaebaja on jätnud vastamata kõigile korralduses toodud küsimustele. Samas viitab maksuhaldur ise otsuses sellele, et osaühing on maksuhalduri küsimustele vastanud, iseasi on maksuhalduri hinnang nendele vastustele. Seega on kaebaja arvates vaieldav otsus vastuoluline ning ei vasta tegelikele asjaoludele. Osaühing on soovinud anda maksuhaldurile suulisi selgitusi, kuid maksuhaldur ei ole kaebajale seda võimalust taganud. Osaühing selgitab, et ei osta sisse ega müü edasi samu teenuseid. Osaühing ostab sisse pesuteenust, laevatransport, kütust, autode kasutust, ettevõtte haldamisteenust ning klientidele müüb pesupesemise- ja renditeenust n-ö uksest ukseni ehk siis kliendi enda pesu või renditekstiilid viiakse kliendile puhtana ja tuuakse kliendi juurest mustana. Kaebuse esitaja kinnitab ja rõhutab, et ühtegi arvet ei ole väljastatud ilma tehingut toimumata, samuti ei ole ükski osapool K. V.ga seotud ettevõtete osas jätnud ühtegi tehingut deklareerimata, seega on maksuhalduri väited alusetud ning dokumentaalselt tõendamata. Osaühing peab oluliseks märkida, et tema tehingupartner Puhdas Group OÜ on kõigilt nimetatud tehingutelt käibemaksu deklareerinud, samas kaebajal endal vastava deklareerimise õigus puudub. Seega kaebaja arvates sisuliselt ja faktiliselt saab kujunenud olukorras kasu riik, sest osaühingu tehingupartneril on käibemaksu deklareerimise ja tasumise kohustus, kuid OÜ Puhdas Tekstiili OÜ-l puudub selle tagasisaamise võimalus. Osaühing rõhutab, et on esitanud arveid 70 554,26 euro eest, käibemaksukohustuslaseks registreerimise piir oli 16 000 eurot, mille osaühing ületas 27.02.2011. Puhdas Tekstiili OÜ pangakontole laekuv raha kantakse kohe üle Puhdas Group OÜ-le, mis ei ole seadusega keelatud. Kaebaja väitel kahtlust ei ole reaalselt pesu pesemise teenuse osutamises. Kaebaja märgib, et Eestis toimuvate tehingute puhul esitab osaühing hetkel arveid ilma käibemaksuta, kuigi tulenevalt Käibemaksuseaduse mõttest peaks ta sisuliselt esitama arveid käibemaksuga. Kaebaja juhib tähelepanu sellele, et isegi eraldi võttes Soome klientidele osutatava teenuse käivet ning jättes Eesti sisese käibe kõrvale, ületab see Käibemaksuseadusest tuleneva 16000 euro piirmäära, mille tulemusena osaühingul tekib seaduslik kohus ennast registreerida ning riigil kohustus registrisse kandmiseks. Kaebaja leiab, vastustaja on piiranud osaühingu õigusi ebaõige õiguskäsitluse alusel ning sisuliselt leidnud, et vahendustegevus ei ole ettevõtlusega tegelemine Käibemaksuseaduse tähenduses. Kaebuse esitaja on seisukohal, et
lg 41 ei võimalda ettevõtjal aru saada enda tõendamiskohustuse määrast saavutamaks äriühingu registreerimise käibemaksukohustuslaste registrisse. Samuti ei võimalda kaebaja arvates
Kaebaja leiab, et kõnealune säte oma praeguses sõnastuses ei taga ettevõtjale piisavat õigusselgust, et isik saaks ette näha oma kohustuse ulatust ettevõtlusega tegelemise või selle alustamise piisavaks tõendamiseks. Kaebaja on seisukohal, et kui maksuhaldur ei nõua lisatõendeid ega kogu neid omal algatusel, siis ei ole tal õiguslikku alust keelduda isiku registreerimisest käibemaksukohustuslaste registrisse, sest
Kaebaja pool taotleb vaidlustatud otsuse tühistamist ning põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse algatamist tuvastamaks Käibemaksuseaduse § 20 lg 41 vastuolu EV Põhiseaduse §-st 10 ja §-st 13 tuleneva õigusselguse põhimõttega. 3 VASTUSTAJA VASTUVÄITED 1.Käibemaksuseaduse (edaspidi
) § 20 lg 41 kohaselt peab isik selleks, et ta registreeritaks käibemaksukohustuslaste registrisse, tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. 2.Selliselt lasub ettevõtlusega tegelemise tõendamiskoormus antud juhul Puhdas Tekstiili OÜ-l kui avaldajal. Asjaolu, et Puhdas Tekstiili OÜ väidab, et tema käive ületab piiri, mille ületamisel on isikul kohustus end käibemaksukohustuslaste registris registreerida, ei muuda tõendamiskoormuse jaotust, ka sellisel juhul peab Puhdas Tekstiili OÜ tõendama, et tema käive tõepoolest ületab vastava summa (isikut ei saa kanda käibemaksukohustuslaste registrisse isiku tõendamata väidete alusel). Seda kinnitab
lg 41 eelnõu seletuskiri, mille kohaselt „seaduses [on] selgelt sätestatud, et ettevõtlusega tegelemist või ettevõtluse alustamist peab maksukohustuslasena registreeritav isik tõendama nii vabatahtliku avalduse alusel registreerimisel kui ka registreerimisel seoses registreerimiskohustuse tekkimisega.“ 3.Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse (edaspidi PMTK) otsus jätta Puhdas Tekstiili OÜ käibemaksukohustuslaste registrisse registreerimata põhines asjas kogutud, sh Puhdas Tekstiili OÜ poolt esitatud, tõenditel. Täiendavate tõendite nõudmine Puhdas Tekstiili OÜ-lt ei olnud vajalik, kuna kõik kogutud tõendid näitasid selgelt, et Puhdas Tekstiili OÜ ei tegele ettevõtlusega. 3.1 Puhdas Tekstiili OÜ poolt korralduses nr 12.2-3/1946-1 esitatud küsimusele antud vastused (või pigem – vastuste andmata jätmine) osutas selgelt sellele, et Puhdas Tekstiili OÜ ei tegelenud ettevõtlusega. -Tõsiseltvõetavat vastust ei antud küsimusele nr 2 – ei nimetatud klientidega suhtlevate ja teenust osutavate töötajate nimesid. Isegi kui oletada, et tegemist on nn renditööjõuga, siis ei ole eluliselt usutav, et ühing (juhatuse liige või vastava tegevusala eest vastutav töötaja) ei ole teadlik, kes on inimesteks, kes osutavad ühingu klientidele teenuseid ja kes ühingu klientidega seoses nende teenustega suhtlevad (on klienditeenindajateks). -Vastuseks küsimusele nr 3 (kas Puhdas Tekstiili OÜ-l on töötajad?) andis Puhdas Tekstiili OÜ teada, et tal on nii töötajad kui kasutatakse ka renditööjõudu. Kohtumenetluse vältel on Puhdas Tekstiili väitnud, et kasutatakse ainult renditööjõudu. -Küsimusega nr 4 küsis PMTK Puhdas Tekstiili OÜ-lt, kellelt viimane rendib sõidukeid? Nimetatud küsimusele Puhdas Tekstiili OÜ ei vastanud. -Küsimusega nr 5 küsis PMTK Puhdas Tekstiili OÜ-lt, kes tegeleb pesu pesemisega. Puhdas Tekstiili OÜ vastas, et pesumasin. Kui Puhdas Tekstiili OÜ ei teadnud pesu peseva inimese nime (näiteks osteti pesupesemise teenust sisse), siis oleks saanud sellise vastuse ka anda, põhjendades, et inimese nime ei teata, kuna teenust ostetakse sisse. Samuti ei vastanud Puhdas Tekstiili OÜ PMTK küsimustele selle kohta, mis aadressil pesu pestakse, kuidas pesu kliendilt pesumajja toimetatakse ja kuidas toimub pesu mahalaadimine. PMTK soovib siinkohal märkida, et tegemist on väga oluliste küsimustega – need näitavad, kas Puhdas Tekstiili OÜ on reaalselt kursis oma väidetava ettevõtlusega. See, et ühing, mis väidab, et ta osutab pesupesemise teenust, ei tea, kus asub pesumaja, osutab ilmselgelt sellele, et tegelikult osutab pesupesemise teenust keegi teine ja ühing sellega ei tegele. Olukorras, kus PMTK küsis Puhdas Tekstiili OÜ-lt, kus pesu pestakse, kuid Puhdas Tekstiili OÜ sellele ei vastanud, on ainuvõimalik järeldus see, et Puhdas Tekstiili OÜ seda ei tea. -Puhdas Tekstiili OÜ jättis vastamata kuuendale küsimusele – kas transpordi kohta koostatakse saatelehed? -Küsimusega nr 7 küsiti pesu üleandvate ja vastuvõtvate isikute nimesid. Puhdas Tekstiili OÜ neid PMTK-le maksumenetluses ei nimetatud. Küll nimetati need ära kohtumenetluses, kuid otsuse oli PMTK sunnitud tegema olukorras, kus Puhdas Tekstiili OÜ vastus (või täpsemalt selle puudumine) osutas sellele, et Puhdas Tekstiili OÜ neid nimesid ei tea. 4 -Küsimusega nr 8 küsis PMTK Puhdas Tekstiili OÜ-lt, kui suure koguse kütuse eest esitati arve nr 211006. Puhdas Tekstiili OÜ nimetatud küsimusele ei vastanud. -Küsimusega nr 10 soovis PMTK saada selgitust mõningal määral imeliku „grupistruktuuri“ kohta, mis ilmselgelt tekitab küsimusi selle põhjuste kohta. Puhdas Tekstiili OÜ sellele küsimusele sisulist vastust ei andnud. 3.2 Puhdas Tekstiili OÜ ei esitanud korralduses palutud dokumente ega põhjendanud nende esitamata jätmist. See osutas selgelt sellele, et Puhdas Tekstiili OÜ ei tegelenud ettevõtlusega. Kui näiteks saatelehtede esitamine oli tõepoolest võimatu tehingu struktuurist tingitud põhjustel või teatud lepinguid ei saanud esitada, kuna need olid suulised, nagu Puhdas Tekstiili OÜ väitis kohtuistungil, siis oleks Puhdas Tekstiili OÜ võinud seda oma vastuses selgitada. Korraldusega paluti rendilepingu (küsimus nr 1), tööjõurendilepingu (küsimus nr 3), sõidukite rendilepingute (küsimus nr 4), pesu saatelehtede (küsimus nr 6), üleandmise-vastuvõtmise aktide (küsimus nr 7) ja müügidokumentide (nt aktide, lepingute) (küsimus nr 9) esitamist. Neid ei esitatud. 3.3 Puhdas Tekstiili OÜ ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta rendib välja just nimelt endale kuuluvat pesu (küll Puhdas Tekstiili OÜ väitis kohtuistungil, et tegeleb pesu väljarentimisega). Kuna Puhdas Tekstilli OÜ ei esitanud selgeid tõendeid, et väidetavalt väljarenditav pesu kuulub just nimelt Puhdas Tekstiili OÜ-le, ei olnud PMTK-l isegi võimalik seda teada. PMTK arvates ei saa maksuhaldurilt eeldada ja nõuda, et ta peaks nuputama esitatud piiratud andmete ja tõendite põhjal viise, kuidas saaks äkki avaldaja ettevõtlusega tegelemist tõendada, kui esitatud tõenditest need viisid ei tulene – enamgi veel, kui esitatud tõendid näitavad, nagu antud juhul, vastupidist. See oleks ka vastuolus
lg 41 puudus PMTK-l kohustus küsida täiendavaid tõendeid Soome klientidelt või maksuhaldurilt. Ei Soome klientidelt ega maksuhaldurilt ei oleks PMTK mingeid asjakohaseid tõendeid ka saanud. Pöördumine ei oleks saanud anda mingit tõendit, mis omaks sisulist tõendusväärtust. Soome klient oleks saanud kinnitada, et talle on esitanud arve see Puhdas Tekstiili OÜ ja et ta on teinud ülekande Puhdas Tekstiili OÜ-le, aga mitte seda, milline äriühing on reaalselt teenust osutanud. Soome klient oleks saanud küll nimetada inimese, kes mingi äriühingu nimel on talle teenust osutanud ja temaga suhelnud. Kuid kuna Puhdas Tekstiili OÜ jättis vastamata korralduse nr 12.2-3/1946-1 küsimusele nr 2 – milline inimene osutab teenuseid ja suhtleb klientidega – ei oleks Soome klientidelt saadud infot millegagi võrrelda. See ongi üheks näiteks põhjustest, miks
See tähendab, et Soome klientidelt saadud info ei oleks saanud tõendada, et Puhdas Tekstiili OÜ tegeleb ettevõtlusega. Mistahes Soome maksuhaldurilt saadud info oleks Soome maksuhaldur ise saanud Soome klientidelt. Selliselt ei oleks ka see saanud tõendada, et Puhdas Tekstiili OÜ tegeleb ettevõtlusega. 9. Kohus peab otsuse tegemisel hindama PMTK tegevust haldusakti andmisel (sh diskretsiooni teostamist) vaidlustatud otsuse tegemise aja seisuga. Seadusandja on sellise õiguspoliitilise valiku teinud, pannes
Kui 1)avaldaja väidab, et ta tegeleb ettevõtlusega, kuid ei esita maksuhaldurile tõendeid, mis seda tõendavad; 2)maksuhaldur jätab avaldaja käibemaksukohustuslaste registrisse registreerimata; 3)avaldaja kaebab maksuhalduri selle otsuse kohtusse; 4)esitab kohtus uued tõendid ja 5)kohus tühistab maksuhalduri otsuse uutele kohtus esitatud tõenditele tuginedes, muutub
Selleks, et vältida oma otsuste tühistamist kohtus sel põhjusel, et ta ei võtnud arvesse tõendeid, mis on küll kusagil olemas, kuid mida talle ei esitatud, peaks maksuhaldur hakkama ise ja alati koguma tõendeid, kui mõni isik on esitanud avalduse enda kandmiseks käibemaksukohustuslaste registrisse. Isegi kui avaldaja tõendeid ei esitaks, peaks maksuhaldur neid arvestama. Selliselt ei lasuks avaldajal üldse mistahes tõendamiskoormust- praktikas peaks maksuhaldur hakkama rahuldama käibemaksukohustuslaste registrisse kandmise avaldusi, millele ei ole lisatud mingeid tõendeid ettevõtlusega tegelemise kohta. Selline olukord oleks ilmselges vastuolus seadusandja tahtega. Antud juhul ei olnud PMTK-l maksumenetluses informatsiooni, mille Puhdas Tekstiili OÜ esitas kohtumenetluses, kuigi maksuhaldur selle informatsiooni esitamist Puhdas Tekstiili OÜ-lt palus. 10. Teesis 0 toodud põhjusel ei saa kohus antud kaebuse lahendamisel arvesse võtta selliseid tõendeid, mis täidavad kõik kolm järgmist tingimust: (i) mille esitamist maksumenetluses PMTK palus, (ii) mille Puhdas Tekstiili OÜ jättis maksumenetluses esitamata ja (iii) mille Puhdas Tekstiili OÜ kohtumenetluses siiski esitas. Küll saaks kohus asja lahendamisel võtta 6 arvesse tõendeid, mille esitamist oleks PMTK pidanud maksumenetluses paluma, kuid ei teinud seda, arvestades, et tõendamiskoormus lasub
11. PMTK pidi
lg 41 otsuse tegemisel lähtuma talle esitatud tõenditest isegi, kui nendest tehtav järeldus ei ole avaldajale soodne; see säte ei pane PMTK-le kohustust nuputada, kuidas saaks avaldaja tõendada, et ta tegeleb ettevõtlusega (see oleks eriti imelik olukorras, kus PMTK-le ei ole mingit ettevõtlusega tegelemist veel teadagi).
PMTK peab vajalikuks mainida, et
lg 41 formuleerimine selliselt, et selles normis oleksid sätestatud konkreetsed formaalsed kriteeriumid või tingimised, mille täitmisel oleks maksuhaldur kohustatud isiku käibemaksukohustuslasena registreerima, tooks kaasa ülemäärase jäikuse ja formalismi. Sisuliselt tähendaks see, et käibemaksukohustuslaseks peaks registreerima iga isiku, kes on täitnud teatud formaalsed kriteeriumid, sõltumata sellest, kas ta tegelikult ettevõtlusega tegeleb või mitte. Maksuhalduri diskretsioon ettevõtlusega tegelemise (tõendite) hindamisel on paratamatult vajalik: maksuhaldur peab saama arvesse võtta kõiki asjakohaseid tõendeid ja asjaolusid, mitte ainult teatud konkreetseid tõendeid ja jätma kõik muu kõrvale. Vastustaja palub jätta kaebaja taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks rahuldamata. KOHTU PÕHJENDUSED Kohus, tutvunud kaebusega ja selle lisadega, vastustaja kirjalike seletustega, kuulanud poolte esindajate selgitusi, hinnanud käesolevas haldusasjas esitatud tõendeid kogumis ja 7 vastastikuses seoses, leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ning tuleb jätta rahuldamata järgnevatel kohtu motiividel: Käibemaksuseaduse (edaspidi
) § 2 lg 2 kohaselt ettevõtlus käesoleva seaduse tähenduses on isiku (§ 3) iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse kaupa või osutatakse teenust, olenemata tegevuse eesmärgist või tulemustest.
lg 1 kohaselt käibemaksukohustuslane (edaspidi maksukohustuslane) on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus (edaspidi isik), kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena (§ 19).
sätestab maksukohustuslasena registreerimise kohustuse, mille lõike 1 kohaselt kui isiku tehtavate käesoleva seaduse § 1 lõike 1 punktides 1 ja 3 nimetatud tehingute, välja arvatud põhivara võõrandamine ning Eesti isikule teostatav kaugmüük, maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 16 000 eurot, tekib tal nimetatud suuruses käibe tekkimise päevast kohustus end maksukohustuslasena registreerida (edaspidi registreerimiskohustus).
lg 1 ütleb, et registreerimiskohustuse tekkimise päevast alates kolme tööpäeva jooksul on isik kohustatud esitama maksuhaldurile avalduse enda maksukohustuslasena registreerimiseks. Samas paragrahvi lõige 41 sätestab, et isik peab registreerimiseks tõendama, et ta tegeleb ettevõtlusega Eestis või alustab Eestis ettevõtlust. Kui isiku ettevõtlusega tegelemine või ettevõtluse alustamine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda isikult lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur otsustab registreerimise tõendite saamisest alates kolme tööpäeva jooksul. Maksuhaldur jätab isiku registreerimata, kui isik ei tegele ettevõtlusega või ei alusta ettevõtlust. Eelnimetatud sättest tuleneb üheselt, et tõendamiskoormus lasub äriühingul, kes taotleb registreerimist. Maksuhaldur oma diskretsiooni piires hindab temale esitatud tõendeid. Vastustaja kinnitas kohtule, et neil ei olnud põhjust nõuda kaebajalt lisatõendeid, samuti koguda neid omal algatusel, kuna maksuhalduri hinnangul äriühingu poolt esitatud tõendid ja vastused maksuameti küsimustele, mida vastustaja hindas vastuste andmata jätmisena (vastustaja väitel korralduses nr 12.2-3/1946-1 esitatud küsimused olid suunatud sellele, et tuvastada, kas avaldaja ka tegelikult tegeleb ettevõtlusega), näitasid selgelt, et Puhdas Tekstiili OÜ taotluse esitamise seisuga ei tegelenud ettevõtlusega. Maksuameti hinnangul Puhdas Tekstiili OÜ ei suutnud korralduses nr 12.2-3/1946-1 esitatud küsimustele vastata. Kohus, tutvunud maksuhalduri küsimustega ning äriühingu vastustega, leiab, et vastustaja küsimused oma sisult on konkreetsed ja üheselt arusaadavad, samas kui vastused küsimustele on üldsõnalised ning ei sisalda täpseid andmeid küsitu kohta, mida maksuhaldur hindas küsimustele vastamata jätmisena. Kohus möönab, et formaalselt on küll küsimustele vastatud, kuid oma sisult on vastused siiski pealiskaudsed ning ei sisalda täies mahus maksuhalduri poolt nõutud informatsiooni. Vastustaja kinnitas kohtule, et PMTK-l ei olnud haldusmenetluses informatsiooni, mille Puhdas Tekstiili OÜ esitas kohtumenetluses, kuigi maksuhaldur sellise informatsiooni esitamist Puhdas Tekstiili OÜ-lt palus. Maksuhaldur tegi otsuse temale Puhdas Tekstiili OÜ poolt esitatud andmete põhjal ning ei pidanud vajalikuks kaebajalt täiendavate tõendite väljanõudmist. Kohus menetletavas asjas hindas kaebaja poolt esitatud tõendeid maksuhaldurile esitamise seisuga, samuti küsimustele vastamist haldusmenetluse raames. Kaebaja on esitanud kohtumenetluses hulga tõendeid, mida haldusmenetluse käigus vastustajale ei ole esitatud. Kaebuse esitaja väidab, et Puhdas Tekstiili OÜ tegeleb ettevõtlusega. Oma väite kinnitamiseks on kaebaja esitanud kohtule rida soomekeelseid dokumente ja nende tõlkeid. Vastustaja pool kinnitas kohtus, et Puhdas Tekstiili OÜ ei esitanud korralduses palutud dokumente ega põhjendanud nende esitamata jätmist, mis osutas selgelt asjaolule, et Puhdas Tekstiili OÜ ei tegelenud ettevõtlusega. PMTK korraldusega12.23/1946-1paluti rendilepingu (küsimus nr 1), tööjõurendilepingu (küsimus nr 3), sõidukite rendilepingute (küsimus nr 4), pesu saatelehtede (küsimus nr 6), üleandmise-vastuvõtmise aktide (küsimus nr 7) ja müügidokumentide (nt aktide, lepingute, küsimus nr 9) esitamist, 8 mida maksuhaldurile ei esitatud, samuti ei selgitatud vastuses nende esitamata jätmise põhjust. Vastustaja kinnitas kohtule, et PMTK otsus jätta Puhdas Tekstiili OÜ käibemaksukohustuslaste registrisse registreerimata põhines haldusmenetluses kogutud, sh Puhdas Tekstiili OÜ poolt esitatud, tõenditel. Täiendavate tõendite nõudmine Puhdas Tekstiili OÜ-lt ei olnud maksuhalduri arvates vajalik, kuna kõik kogutud tõendid näitasid selgelt, et Puhdas Tekstiili OÜ ei tegele ettevõtlusega. Kohus on seisukohal, et kõik need dokumendid, mis esitati alles kohtumenetluse käigus, pidi kaebaja esitamata maksuhaldurile haldusmenetluses ettevõtlusega tegelemise asjaolu tõendamiseks. Isik peab arusaamatuste vältimiseks täpselt täitma maksuhalduri korraldust. Kohtu arvates kaebuse esitaja PMTK 21.04.2011 korraldust nr 12.2-3/1946-1 võimalikult täpselt ega korrektselt ei täitnud, millest tulenevalt maksuhalduril puudus võimalus veenduda äriühingu registreerimise aluse olemasolus, mida vastustaja kinnitas ka kohtus. Kaebaja poolt maksuhaldurile haldusmenetluses esitatud selgituste, küsimustele vastuste ning edastatud tõendite alusel jõudis PMTK järeldusele, et vastupidiselt kaebaja väitele Puhdas Tekstiili OÜ ei tegelenud ettevõtlusega. MKS § 10 lg 3 kohaselt maksuhaldur viib menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. MKS § 12 ütleb, et kui maksuhaldurile on seadusega antud volitus kaaluda abinõu kohaldamist või valida erinevate abinõude vahel, teostab maksuhaldur kaalutlusõigust volituse piires ja kooskõlas õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ja kaaludes põhjendatud huve. Maksuhaldur maksumenetluses valib oma äranägemisel toimingu sooritamise vormi. Kaebuse esitaja väidab, et soovis suulist menetlust ning suuliste selgituste andmist maksuhalduri ametiruumides. Kaebaja väitel kui maksuhaldur oleks rahuldanud kaebaja taotluse suulise menetluse käigus korraldust täita, oleks maksuhalduril olnud võimalus kõiki täpsustusi koheselt teha, mis oleks võinud viia hoopis teisele tulemile. Kohtu arvates selline väide on oletuslik ning paljasõnaline. Samas kohtupraktika on näidanud, et üldjuhul isikud peavad sellist suhtlusvormi enda jaoks koormavaks ning eelistavad kirjalikult suhelda maksuhalduriga. Maksuhaldur valis Puhdas Tekstiili OÜ-ga suhtlemiseks vähemkoormava, kirjaliku, vormi. Seadus annab maksuhaldurile valikuvõimaluse menetlusvormi määramisel. Maksuhaldur ei ole kohustatud tingimata valima suulise menetluse, kui isik avaldab selleks soovi. Seega ei saa käesoleval juhul maksuhaldurile ette heita seda, et ta vaatamata kaebaja soovile valis kirjaliku menetlusvormi. Põhja maksu-ja tollikeskuse 21.04.2011 korraldusega nr 12.2-3/1946-1 dokumentide esitamiseks ja teabe andmiseks maksuhaldur esitas kirjalikud küsimused Puhdas Tekstiili OÜ-le kirjalikult vastamiseks. Ühtlasi paluti koos vastustega edastada ka asjakohased dokumendid, mis kinnitaksid ettevõtluse toimumist või alustamist. 29.04.2011 edastas kaebuse esitaja maksuhaldurile korralduse nr 12.2-3/1946-1 täitmiseks kaaskirja, milles esitas oma seisukohad, koos teavitusega, mis muuhulgas sisaldas vastuseid eelnimetatud korralduses esitatud küsimustele (kohus on seda juba eelnevalt hinnanud). Kaebaja arvates vaieldav otsus on vastuoluline ning ei vasta tegelikele asjaoludele, millega kohus ei nõustu. Kohtu hinnangul on vaieldav otsus piisavalt põhjendatud, arusaadav ning kaalutlusvigadeta. Vastustaja oma kaalutlusõiguse teostamisel ei ole väljunud selleks seadusega ettenähtud piiridest. Haldusmenetluse käigus maksuhalduri poolt menetlusnormide rikkumist, mis oleks võinud viia ebaõige otsustuseni, kohus ei ole menetletavas asjas tuvastanud. Kohus kokkuvõtvalt asub seisukohale, et kaebuse motiivid ei ole piisavad kaevatava otsuse tühistamiseks. 9 Kohus jätab kaebuse esitaja taotluse põhiseaduslikkuse järelevalvemenetluse alustamiseks rahuldamata, hinnates selle põhjendamatuks. Kohtu arvates Käibemaksuseaduse § 20 lg 41 ei ole vastuolus Põhiseaduse §-des 10 ja 13 sätestatud õigusselguse põhimõttega, nagu väidab kaebuse esitaja, ning õigusselgusetuse tõttu vaidlusaluse normi kohaldamata jätmise nõue ei ole põhjendatud. Riigikohus on kohtulahendis põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-05 leidnud, et kohtu ülesandeks on muuhulgas seaduste tõlgendamine ja vajadusel ka tekkinud vastuolude ja lünkade ületamine, kusjuures igasugune seaduse ebaselgus ei tähenda tingimata põhiseadusevastasust. Seejuures ei tule normi määratletust hinnata mitte konkreetse vaidluse poolte seisukohalt vaadatuna, vaid mõõdupuuks on normi adressaadiks olev kujuteldav keskmiste võimetega isik. Riigikohus kõnealuses lahendis leiab, et kuigi see ei ole normi õigusselguse hindamisel määrav, kinnitab see siiski, et seni on normi adressaatideks olevad isikud saanud asjakohase nõustamise abiga normi sisust aru. Kohtupraktika näitab, et käesoleva ajani on
Riigikohus on eelnimetatud kohtulahendis asunud seisukohale, et sellist asjaolu võib õigusnormi õigusselguse hindamisel arvesse võtta ja et see kinnitab normi kooskõla õigusselguse põhimõttega. Vastavalt Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) §-le 108 lg 1 menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamise taotlust esitanud. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Elle Kask Kohtunik 10 11
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.