← Eesti

3-11-701/34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Viive Ligi ja Ruth Virkus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. märts 2012, Tallinn Haldusasja

) §-le 38 ja § 40 lg-le

  1. MBALT Trading OÜ esitas 21.03.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse PPA 04.02.2011 ettekirjutuse nr 1-7/732 tühistamiseks. Rahapesu andmebüroo ettekirjutus on vastuoluline ja õigusvastane.

§ 40

lg 6 ei anna haldusorganile õigust kehtestada üldkorras piiramatuid konto kasutamise keelde, sest

§ 40

lg 5 sätestab imperatiivselt, et pärast konto käsutamise piiramist 30 + 60 ööpäevaks, saab konto kasutamist keelata üksnes kriminaalmenetluse raames. Kaebaja ei ole kunagi kinnitanud, et tema arvelduskontol olev vara ei kuulu talle omandiõiguse alusel, samuti ei ole kaebaja loobunud selle vara valdamisest. Raha laekus MBALT Trading OÜ arvelduskontole OÜ-lt Galafin, kes täitis sellega OOO Altesa rahalise kohustuse kaebaja ees. 4. Politsei- ja Piirivalveamet vaidles kirjalikus vastuses kaebusele vastu ning palus selle jätta rahuldamata. Ettekirjutusega piirati MBALT Trading OÜ arvelduskontole finantseerimisasutuselt Galafin OÜ laekunud summa 4 713 000 USD kasutamist kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni. Rahapesu andmebüroo on välja selgitanud, et nimetatud rahasumma ei kuulu Galafin OÜ-le ega MBALT Trading OÜ-le ning ülekanne on tehtud ebaseaduslikult. Galafin OÜ-l ei olnud õigust kanda edasi kolmandale isikule tuvastamata klientidelt saadud tuvastamata päritoluga raha enne, kui kliendid ja raha päritolu on nõuetekohaselt tuvastatud. Seega on vara omanik hetkel tuvastamata ning raha asub MBALT Trading OÜ ebaseaduslikus valduses. Rahapesu andmebüroole ei ole esitatud dokumente, mis tõestaksid, et ülekantud raha on pärit Vene Föderatsiooni äriühingult OOO Altesa või nimetatud äriühingul oleks õigus seda raha käsutada. Galafin OÜ ja OOO Altesa vahelised kokkulepped on fabritseeritud. Rahapesu andmebüroo poolt haldusmenetluse raames

§ 40alusel tehtavad toimingud ei sõltu kriminaalmenetlusest.

Rahapesu andmebüroo ei ole vara arestinud, vaid piiranud selle käsutamist. 5. Tallinna Halduskohus rahuldas 14.10.2011 otsusega MBALT Trading OÜ kaebuse ning tühistas PPA 04.02.2011 ettekirjutuse. Lisaks mõistis halduskohus PPA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 815,97 €. Vaidlustatud haldusakti materiaalõiguslikuks aluseks on

§ 40

lg 6, mille kohaselt võivad rahapesu andmebüroo ja uurimisasutus vara käsutamist piirata kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest. Kuna vastupidist tõendavaid materjale pole esitatud, tuleb lähtuda kaebaja kinnitusest, et ta ei ole soovinud loobuda vara valdamisest. Kuna

§ 40

lg 6 alusel haldusakti andmine eeldab lisaks vara valdaja loobumisele vara valdamisest üldjuhul ka kriminaalmenetlust, ei saanud rahapesu andmebüroo seega vaidlustatud haldusakti anda. Viidatud sätte puhul tuleb pidada oluliseks pigem seda, et kriminaalmenetluse hilisema lõpetamise korral ei kaasne sellega automaatselt vara jätkuva käsutamise keelamise mittelubatavust ning rahapesu andmebüroo või uurimisasutus võivad vara käsutamist vajaduse korral veel mõnevõrra piirata, olenemata sellest, et kriminaalmenetlus on lõpetatud. Antud juhul taolise olukorraga tegemist ei ole. 2

(8)3-11-701 Kaebaja teine põhiväide on, et seadus ei võimalda vara käsutamist piirata üle 90 ööpäeva ilma, et oleks alustatud kriminaalmenetlust. Esimene (30-ööpäevane) käsutamispiirang tuleneb

§ 40

lg-st 1, täiendava (60-ööpäevase) käsutamispiirangu saab kehtestada

§ 40

lg 3 alusel.

§ 40

lg 5 võimaldab vara käsutamist eelnevaga võrreldes veelgi kauemaks piirata, kui asjas on alustatud kriminaalmenetlus. Vaidlustatud haldusakti andmise ajal ja ka kohtumenetluse toimumise ajal oli käesolevas asjas kriminaalmenetlus alustamata, ehkki vastustaja märkis, et alustatud väärteomenetlus võib kasvada hiljem üle kriminaalmenetluseks.

§ 40

lg-st 5 tulenevalt on seadusandja pidanud kriminaalmenetluse alustamisega seonduvate küsimuste lahendamiseks antud 90-päevast piirtähtaega piisavaks ning säte ei ole laiendatav väärteomenetlusele. Kuivõrd antud juhul ei ole kriminaalasja alustatud, siis ei saa seadusest tulenevalt piirata konto kasutamist üle 90 ööpäeva ning vaidlustatud haldusakt tuleb tühistada. Vaidluse lahendamise seisukohalt ei oma tähtsust, milline võis täpselt olla Galafin OÜ ja OOO Altesa või teiste ettekirjutuses nimetatud äriühingute seotus MBALT Trading OÜ kontole üle kantud summaga, kui usaldusväärseteks võis lugeda sellekohaseid lepinguid ja kas vastavad allkirjad on ilmsete võltsimistunnustega või mitte. Kuriteo tunnuste avastamisel on rahapesu andmebürool õigus edastada materjalid pädevale uurimisasutusele. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 6. Politsei- ja Piirivalveamet palub apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja teha asjas uus otsus, millega jätta MBALT Trading OÜ kaebus rahuldamata. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud materiaalõiguse norme (

§ 15ja § 40 lg 6, makseasutuste ja eraha asutuste seaduse (MERAS) §-d 78 ja 79, tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts

ÜS) §-d 87 ja 89, karistusseadustiku (KarS) § 201 koosmõjus võlaõigusseaduse (VÕS) § 626 lg-ga 3 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 108 lg-ga 2), rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme (kohtuotsus ei ole piisavalt põhjendatud ja rikutud on uurimisprintsiipi), samuti on halduskohtu otsus vastuolus põhiseaduse (PS) §-ga 32.

§ 40

lg 6 annab rahapesu andmebüroole aluse kehtestada vara käsutamise piirang kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni ning seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest.

sätete sisustamisel tuleb meeles pidada seaduse eesmärki ning seda, et rahapesu ja terrorikuritegude rahastamisega tegelevad isikud püüavad alati jääda varju, mistõttu on ebaõige kohtu põhjendus, et arvelduskonto kasutamist ei saa ilma kriminaalmenetlust alustamata kauem piirata ning asjakohatu on peatuda tehingute usaldusväärsust puudutavatel asjaoludel.

ei sisalda sätet, mis seaks rahapesu andmebüroo pädevuse piirata kontol oleva vara käsutamist sõltuvusse kriminaalmenetluse alustamisest sellel kontol oleva vara kasutamise asjaolude suhtes (vt Tallinna Ringkonnakohtu 14.06.2010 otsus nr 3-09-133, p 12).

§ 40

ei reguleeri kriminaalmenetlust, sest rahapesu andmebüroo ülesandeks ei ole kriminaalmenetluse läbiviimine. Rahapesu andmebüroo poolt

§ 40

lg 6 kohaldamine MBALT Trading OÜ arvelduskontole laekunud raha (4 713 000 USD) suhtes, on otseselt seotud

§-s 15 sätestatud krediidi- ja finantseerimisasutuse hoolsusmeetmete kohaldamise kohustuse mittetäitmisega (vt Tallinna Ringkonnakohtu 24.04.2009 otsus nr 3-08-1220, p 13). Finantseerimisasutuse Galafin OÜ poolt hoolsusmeetmete (

§ 15

lg-d 1, 2, 3 ja 7) ja MERAS §-dest 78 ja 79 tulenevate vara hoidmise nõuete mittetäitmine (klientide vara on finantseerimisasutuse jaoks KarS § 201 tähenduses võõras – vt Riigikohtu 14.01.2005 otsus nr 3

(8)3-11-701 3-1-1-130-04, p 7) ning finantstehingus tehinguosaliste poolt fabritseeritud dokumentide kasutamine, toob endaga automaatselt kaasa tehingu tühisuse (TsÜS §-d 87 ja 89), millest tulenevalt ei pea rahapesu andmebüroo küsima MBALT Trading OÜ-lt loobumist vara valdamisest. MBALT Trading OÜ ei ole esitanud ühtegi tõendit vara tegeliku omaniku ja legaalse päritolu kohta, vaid esitas koos Galafin OÜ-ga rahapesu andmebüroole piirangu all oleva vara legaalse päritolu kohta fabritseeritud dokumendid. Halduskohus on ebaõigesti tõlgendanud

§ 40

lg-t 6, jättes arvestamata regulatsiooni eesmärgi,

§ 15, MERAS §-d 78 ja 79, Ts

ÜS §-d 87 ja 89, KarS § 201 koosmõjus VÕS § 626 lg-ga 3 ja PankrS § 108 lg-ga 2. Halduskohus on rikkunud ka menetlusõiguse norme, jättes järgimata uurimisprintsiibi ja tuvastamata asja lahendamise seisukohast tähtsust omavad asjaolud. Samuti on rikutud kohtuotsuse põhjendamiskohustust, sest halduskohus tugines oma põhjendustes tuvastamata ja kontrollimata asjaoludele. Halduskohus jättis tähelepanuta rahapesu andmebüroo põhjendused MBALT Trading OÜ kaebuse osas. Finantseerimisasutus Galafin OÜ jättis täitmata

§ 15lg-tes 1, 2, 3 ja 7 sätestatud hoolsusmeetmed.

Galafin OÜ teostas 05.11.2010 tuvastamata ja fabritseeritud kliendilepingu alusel kliendisuhtes mitte oleva Vene äriühingu OOO Altesa fabritseeritud käsundi alusel äriühingule MBALT Trading OÜ ülekande summas 4 713 000 USD selgitusega „Pmnt for technological equipment according to contract 178 dd06.10.2010“ („Makse tehnoloogiliste seadmete eest vastavalt lepingule nr 178 06.10.2010“). Eelnimetatud summa laekus Galafin OÜ arveldusarvele mitme ülekandena perioodil 02.–05.11.2010 tuvastamata välismaa äriühingute KFI Securites Limited, KF Capital Partners Limited, Mexicenter CO LTD ja Vimatale Limited arvelduskontodelt Küproselt. Galafin OÜ-l ei olnud õigust kanda MBALT Trading OÜ-le edasi tuvastamata klientidelt saadud tuvastamata päritoluga raha enne, kui kliendid ja raha päritolu on nõuetekohaselt tuvastatud. Tehingu tegemisel ei järgitud MERAS §-dest 78 ja 79 tulenevaid finantseerimisasutuse ja klientide vara lahus hoidmise nõudeid. Halduskohus jättis uurimata rahapesu andmebüroo poolt esitatud tõendid (Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 03.08.2011 ekspertiisiakt nr 11E-DM0035 ja selle lisad), mis kinnitasid, et Galafin OÜ-l ei ole kliendisuhet OOO-ga Altesa ning rahapesu andmebüroole esitatud 01.09.2010 sõlmitud makseteenuse osutamise leping LI 1 on fabritseeritud. OOO Altesa ei ole 05.11.2010 teinud Galafin OÜ-le maksekäsundit 4 713 000 USD ülekandmiseks MBALT Trading OÜ arveldusarvele Marfin Bank Eesti AS-s. OOO Altesa 05.11.2010 maksekäsund on fabritseeritud. MBALT Trading OÜ-l ei ole rahalist nõuet OOO Altesa suhtes, mille alusel oleks MBALT Trading OÜ-l õigus saada raha. MBALT Trading OÜ ja OOO Altesa vahel 10.09.2010 sõlmitud kauba ostu-müügileping N 003-11 on fabritseeritud. Oluliste asjaolude arvestamata jätmine kujutab endast menetlusnormi olulist rikkumist, kuivõrd see mõjutas asjas otsuse tegemist. Uurimisprintsiibi eesmärk on muu hulgas kaitsta avalikku huvi. Halduskohtu otsus on vastuolus PS §-ga 32. Rahapesu andmebüroo on veenvalt tõestanud, et piirangu all oleva vara valdus on ebaseaduslik ning vara tegelik omanik ja vara seaduslik päritolu on tuvastamata. Rahapesu andmebüroo lõpetas kuriteo tunnuste ilmnemisel Galafin OÜ suhtes eelnevalt menetletud väärteoasja nr 2210,11,00005 ning saatis 24.10.2011 kirjaga nr 1-20/4054 kogutud materjalid Riigiprokuratuurile, kes alustas 07.11.2011 Galafin OÜ suhtes kriminaalmenetluse kriminaalasjas nr 11700000200 KarS § 201 lg 2 p-s 2, § 344 lg-tes 1 ja 2 ning § 345 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kuritegude tunnustel. Seega esineb põhjendatud kahtlus, et piirangualune vara on saadud kuriteo tulemusena ning ei ole välistatud, et see on väljunud tegeliku omaniku valdusest tema tahte vastaselt. Halduskohus ei ole pööranud 4

(8)3-11-701 tähelepanu vara tegeliku omaniku põhiseaduslike õiguste kaitse vajadusele, vaid tunnistas oma otsusega Eesti Vabariigi nimel vara ebaseadusliku valduse seaduslikuks, andes selle käsutamise õiguse isikutele, kes said selle valduse tühiste tehingute tulemusena. 7. MBALT Trading OÜ vaidleb kirjalikus vastuses apellatsioonkaebusele vastu ja palub selle jätta rahuldamata ning halduskohtu otsuse muutmata. Samuti palub MBALT Trading OÜ mõista vastustajalt kaebaja kasuks välja menetluskulud.

§ 40

lg 6 on kohaldatav üksnes juhul, kui vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest. MBALT Trading OÜ ei ole kunagi kinnitanud, et tema arvelduskontol olev vara ei kuulu talle ega ole kaebaja kunagi loobunud oma vara valdamisest. Apellant ei väida ka ise, et MBALT Trading OÜ oleks kinnitanud, et vaidlusalune raha ei kuulu talle või oleks kaebaja kunagi loobunud vaidlusaluse raha valdamisest. Kohus tuvastas haldusasjas kogutud materjalide pinnalt asjakohaselt, et ei esine õigusnormis sätestatud elulist situatsiooni, mis annaks rahapesu andmebüroole õigustuse raha käsutamise piiramiseks. Apellant ignoreerib pahatahtlikult seaduses sõnaselgelt ja üheselt mõistetavalt sätestatut. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 8. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või tühistamiseks puudub alus. 9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et olukorras, kus halduskohus asus seisukohale, et rahapesu andmebürool ei olnud õiguslikult üldse võimalik

§ 40

lg 6 alusel käesoleval juhul MBALT Trading OÜ kontole seatud käsutuspiirangut 04.02.2011 ettekirjutusega pikendada, ei saa halduskohtule ette heita menetlusnormide rikkumist viitega asjaolule, et kohus jättis uurimata vastustaja esitatud Eesti Kohtuekspertiisi Instituudi 03.08.2011 ekspertiisiakti (tl 37-39) ja muud tõendid. Uurimispõhimõte nõuab kohtult siiski üksnes selliste tõendite kogumist ja uurimist, millel on asja lahendamisel tähtsust (HKMS § 62 lg 2). Kui halduskohtu seisukoht, et kriminaalmenetluse alustamata jätmise ning MBALT Trading OÜ poolt vara enda omaks tunnistamise ja selle valdusest mitteloobumise korral puudus rahapesu andmebürool

§ 40

lg 6 alusel võimalus konto käsutamist jätkuvalt piirata, siis ei pidanudki ta vastustaja esitatud tõendeid (ekspertiisiakti) hindama ja halduskohus ei ole uurimispõhimõtte vastu eksinud. Ringkonnakohus ei pea siinkohal vajalikuks võtta seisukohta küsimuse osas, kas rahapesu andmebüroo 04.02.2011 ettekirjutuse õiguspärasust oleks üldse saanud põhjendada 03.08.2011 koostatud ekspertiisiaktiga. 10. Rahapesu andmebüroo 04.02.2011 ettekirjutuse materiaalseks aluseks on

§ 40lg 6.

Nimetatud säte annab rahapesu andmebüroole ja uurimisasutusele õiguse vara käsutamist piirata kuni vara tegeliku omaniku kindlakstegemiseni, seda ka kriminaalmenetluse lõpetamisel, kui ei ole õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara valdamisest. Viidatud normi kohaldamine eeldab seega järgmiste asjaolude esinemist: (

  1. a)vara omanikku ei ole õnnestunud kindlaks teha; (
  2. b)vara valdaja kinnitab, et tema ei ole vara omanik; (
  3. c)vara valdaja loobub vara valdamisest. Sätte sõnastusest lähtudes peavad kõik tingimused olema täidetud üheaegselt ning neist kasvõi ühe puudumise korral ei ole

§ 40lg 6 rakendatav.

11. Ringkonnakohus nõustub iseenesest apellandiga selles, et

§ 40lg 6 kohaldamine ei eelda vältimatult kriminaalmenetluse olemasolu, ka mitte varasema 5

(8)3-11-701 kriminaalmenetluse olemasolu. Ehkki viidatule vahetult eelneva sätte (

§ 40

lg 5) rakendamise eelduseks on asjas kriminaalmenetluse alustamine ning

§ 40

lg-s 6 on muu hulgas märgitud ka kriminaalmenetluse lõpetamist, ei ole õiguslikus mõttes tegemist üksteisega lahutamatult seotud sätetega ning ka mitte tingimata teineteisele järgnevate olukordade reguleerimisega, kuigi praktikas võidakse neid sageli sellisel viisil rakendada. Sisuliselt on

§ 40

lg-d 5 ja 6 mõlemad erandid

§ 40

lg-test 1 ja 3, mitte ei tee

§ 40

lg 6 erandit

§ 40lg-st 5.

Seega peab ringkonnakohus ekslikuks halduskohtu otsuses väljendatud seisukohta, et kui kriminaalasja ei ole alustatud, siis ei saa konto kasutamist seadusest tulenevalt piirata üle 90 ööpäeva. Ringkonnakohtu hinnangul ei sõltu

§ 40

lg 6 kohaldamine kriminaalasja alustamisest või mittealustamisest.

§ 40

regulatsiooni iseseisvusele võrreldes kriminaalmenetlusega, on Tallinna Ringkonnakohus tähelepanu juhtinud ka 10.06.2010 otsuses nr 3-09-133. Viidatud kohtuasja aluseks olevad asjaolud erinesid siiski oluliselt käesolevast juhtumist, sest varasemas asjas oli vaidlus selles, kas rahapesu andmebürool on õigus rakendada

§ 40

lg-s 5 sätestatud volitusi ka kriminaalmenetluse ajal (seda on Tallinna Ringkonnakohus viimati jaatanud 22.02.2012 otsuses nr 3-11-332) ning ringkonnakohus pidas õiguslikult lubatavaks

§ 40

lg 5 alusel vara käsutamise piiramiseks ettekirjutuse tegemist ka pärast

§ 40

lg-te 1 ja 3 alusel seatud piirangute lõppemist, kuid seda vaid tingimusel, et hiljemalt

§ 40lg 5 alusel ettekirjutuse tegemise ajaks on asjas kriminaalmenetlust alustatud.

Käesoleval juhtumil sellise olukorraga tegemist ei ole, sest vaidlusaluse 04.02.2011 ettekirjutuse tegemise ajal asjas kriminaalmenetlust alustatud ei olnud, seda on ringkonnakohtule esitatud täiendavate tõendite kohaselt tehtud alles 07.11.2011 (vt Riigiprokuratuuri 07.11.2011 kiri nr RP-2-4/11/1773 kriminaalasja nr 11700000200 materjalide uurimisalluvusse edastamise kohta).

§ 40

lg 5 kohaldamist ei mõjuta ka rahapesu andmebüroo poolt Galafin OÜ suhtes väärteomenetluse läbiviimine, mis lõpetati 28.10.2011 (vt ringkonnakohtule esitatud 28.10.2011 määrus väärteoasjas nr 2210,11,000005 menetluse lõpetamise kohta), sest sättes viidatakse selgelt üksnes kriminaalmenetlusele, mitte igasugusele süüteomenetlusele. 12. Eeltoodule vaatamata on halduskohus vaidlustatud ettekirjutuse siiski õigesti tühistanud, sest puuduvad igasugused tõendid, et MBALT Trading OÜ oleks kinnitanud, et vara ei kuulu talle ja loobunud selle valdamisest. Vastupidi, MBALT Trading OÜ on nii halduskohtule esitatud kaebuses kui ka vastuses apellatsioonkaebusele rõhutanud, et tema on vara õiguslik ja faktiline omanik ning tal pole kunagi olnud soovi selle valdamisest loobuda. Rahapesu andmebüroo on küll esitanud mitmeid tõendeid selle kohta, et vara päritolu ei ole õnnestunud kindlaks teha, kuid ka apellatsiooniastmes puuduvad igasugused väited ja tõendid selle kohta, et MBALT Trading OÜ oleks kunagi kinnitanud enda omandiõiguse puudumist ja loobumist vara valdamisest. Seega ei ole käesoleval juhul täidetud seaduses sätestatud koosseisulised tingimused

§ 40lg 6 kohaldamiseks.

Seaduses selgelt ja üheselt mõistetavalt sätestatud tingimustest ei saa kõrvale kalduda ka juhul, kui haldusorgani hinnangul ei aitaks säte sellisel juhul piisavalt tõhusalt kaasa seaduse eesmärgi saavutamisele. Olukorras, kus rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega tehinguga seotud vara valdaja kinnitab, et tema on vara omanik ega loobu selle vara valdamisest, samuti ei ole asjas alustatud kriminaalmenetlust, puudub rahapesu andmebürool seadusest tulenev võimalus piirata vara käsutamist kauemaks, kui

§ 40lg-d 1 ja 3 seda võimaldavad (s.o maksimaalselt 90 ööpäeva).

Sellises olukorras tuleb vaidlusalune vara piirangu alt vabastada, sõltumata rahapesu andmebürool jätkuva kahtluse olemasolust. 13.

§ 40

lg 6 on oma sisult seotud

§ 40

lg-ga 7, mis näeb ette, et kui vara käsutamine on olnud piiratud juba üks aasta, kuid selle aja jooksul ei ole siiski õnnestunud kindlaks teha vara omanikku ja vara valdaja kinnitab, et vara ei kuulu talle, ning loobub vara 6

(8)3-11-701 valdamisest, siis võivad prokuratuur ja uurimisasutus taotleda halduskohtult luba vara riigi omandisse kandmiseks, kusjuures vara omanikul säilib kolme aasta jooksul õigus nõuda välja vara väärtusele vastav rahasumma.

§ 40

lg 7 on samasisuline varemkehtinud (s.o enne 28.01.2008)

§ 152lg-ga 4.

Viidatud säte lisati seadusesse „Rahapesu tõkestamise seaduse, finantsinspektsiooni seaduse, krediidiasutuste seaduse, politseiseaduse ja väärtpaberituru seaduse muutmise seaduse“ eelnõu (X Riigikogu 103 SE) menetlemise käigus, kusjuures juhtivkomisjoni esindaja Harri Õunapuu selgitas Riigikogu täiskogus 19.11.2003 peetud ettekandes, et nimetatud regulatsioon on mõeldud sellise olukorra jaoks, kus vara valdaja on valmis vara valdamisest loobuma ja vara omanik ei ole teada ehk tegemist on n-ö peremeheta varaga.

§ 40

lg-d 6 ja 7 sisaldusid olemasoleval kujul juba kehtiva seaduse eelnõu (XI Riigikogu 137 SE) algtekstis ja neid ei ole muudetud. Seletuskirja kohaselt on eelnõus rahapesu andmebüroole antud laialdased õigused sellise vara kasutamise piiramiseks, mille suhtes keegi pretensioone ei esita ning

§ 40lg-tes 6 ja 7 toodud regulatsioon on sarnane varasema õigusliku olukorraga.

Seega on

§ 40

lg-te 6 ja 7 kohaldamise eelduseks, et kellelgi ei ole vaidlusaluse vara omandi või valduse suhtes pretensioone. Järelikult ei oma käesoleva asja lahendamise seisukohalt tähtsust, kas finantseerimisasutuse OÜ Galafin poolt hoolsusmeetmete (

§ 15

) ja varade lahus hoidmise nõuete (MERAS §-d 78 ja 79) mittetäitmisest ning finantstehingus fabritseeritud dokumentide kasutamisest tuleneb tehingu automaatne tühisus (TsÜS § 87) või tuleks hilisema ekspertiisi käigus tuvastamist leidnud OOO Altesa esindusõigusliku isiku allkirjade kopeerimisest mitmetel asjassepuutuvatel dokumentidel järeldada, et väidetavaid tehinguid pole tegelikkuses üldse toimunud (st puuduvad vähemalt ühe tehingupoole vastavasisulised tahteavaldused – TsÜS § 67). Tuleb rõhutada, et

§ 40

lg 6 rakendamine eeldab juba koosseisuliste tunnuste järgi seda, et vara valdaja pole suutnud tõendada vara legaalset päritolu ega enda omandiõigust nimetatud varale (nt vara omandamist kehtiva tehingu alusel). Seetõttu on ekslik apellandi seisukoht, et rahapesu andmebüroo ei pidanudki MBALT Trading OÜ-lt küsima kinnitust selle kohta, et ta ei ole vara omanik ja loobub selle valdamisest. Vaidlust ei saa olla selles, et kahtlusalune raha oli MBALT Trading OÜ faktilises valduses (s.o tema arvelduskontol), mistõttu eeldas

§ 40

lg 6 rakendamine MBALT Trading OÜ kinnitust, et tema ei ole vara omanik ja loobub selle valdusest. 14. Apellandi viide halduskohtu otsuse vastuolule PS §-s 32 sätestatud omandipõhiõigusega ja väide, et halduskohus tunnistas oma otsusega Eesti Vabariigi nimel vara ebaseadusliku valduse seaduslikuks, jäävad arusaamatuks, sest halduskohus lahendas üksnes kaebust rahapesu andmebüroo 04.02.2011 ettekirjutuse tühistamiseks, mitte ei otsustanud MBALT Trading OÜ omandi või valduse seaduslikkuse üle. Olukorras, kus kohus tuvastas

§ 40

lg 6 rakendamiseks seaduses sätestatud kohustuslike eelduste puudumise, ei olnud kohtul võimalik jätta vaidlustatud haldusakti kehtima.

  1. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb Politsei- ja Piirivalveameti apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 14.10.2011 otsus muutmata.
  2. Kehtiva HKMS § 285 lg-st 1 tulenevalt kohaldatakse enne uue HKMS jõustumist (s.o kuni 31.12.2011) tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud HKMS-s sätestatut. Käesolevas asjas on menetlusosalised kandnud menetluskulusid osaliselt varasema HKMS ja osaliselt uue HKMS kehtivusajal. Menetluskulude jaotuse ja väljamõistmise osas menetlusseadustikes siiski suuri põhimõttelisi erinevusi pole. Nii varasema HKMS § 92 lg 1 kui ka kehtiva HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna halduskohus tegi otsuse 7

(8)3-11-701 vastustaja kahjuks ja ringkonnakohus jätab halduskohtu otsuse muutmata, peab varasema HKMS § 92 lg 1 ja kehtiva HKMS § 108 lg 1 järgi menetluskulud kandma vastustaja. Seega jäävad Politsei- ja Piirivalveameti menetluskulud apellatsiooniastmes (riigilõiv 15,97 € – tl 75) apellandi enda kanda. Varasema HKMS § 93 lg-st 2 ja kehtiva HKMS § 109 lg-st 2 juhindudes märgib ringkonnakohus, et esimese astme kohtus on MBALT Trading OÜ tasunud riigilõivu 15,97 € (OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar 20.03.2011 maksekorraldus – tl 9) ning kandnud õigusabikulusid kokku 960 €, sh käibemaks 20% (tl 56-57). Halduskohus rahuldas kaebuse ja mõistis PPA-lt kaebaja kasuks välja menetluskulud 815,97 € (st õigusabikulud ilma käibemaksuta). Apellatsiooniastmes on MBALT Trading OÜ kandnud menetluskulusid (õigusabikulud) kokku 1200 €. Ringkonnakohtule 22.02.2012 esitatud menetluskulude väljamõistmise taotluse kohaselt palub kaebaja vastustajalt mõista välja menetluskulud 1000 € (s.o õigusabikulud ilma käibemaksuta). Kohtule on esitatud OÜ Advokaadibüroo Sven Sillar 30.11.2011 arve nr 111106 ja 02.12.2011 maksekorraldus selle tasumise kohta. Ringkonnakohtu hinnangul on menetluskulude kandmine nõuetekohaselt tõendatud (varasema HKMS § 93 lg 1, kehtiva HKMS § 109 lg 1), kulud on seotud käesoleva haldusasjaga ning need on põhjendatud ja mõistliku suurusega (varasema HKMS § 93 lg 5, kehtiva HKMS § 109 lg 6). Seega tuleb menetluskulud taotletud summas PPA-lt MBALT Trading OÜ kasuks välja mõista. Viive Ligi Virgo Saarmets Ruth Virkus 8
(8)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.