← Eesti

3-10-2104/52

KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Otsuse tegemise aeg ja koht 27. märts 2012.a., Tallinn Haldusasja number 3-10-2104 Haldusasi U.L.u kaebus Maksu- ja Tol

eaduse (

) § 37 lõikest 8 tuleneb, et metsamaterjali omandamine on lubatud ka suulise lepingu alusel, kui metsamaterjali üleandmise kohta on koostatud kirjalik akt. Eelnimetatud äriühingud andsid metsamaterjali kaebuse esitajale üle üleandmise-vastuvõtmise aktide alusel. Tehingute toimumist kinnitab ka asjaolu, et OÜ Agaro PK on kasutanud soetatud materjali oma majandustegevuses, mida kinnitab kaubaaluste müük kolmandatele isikutele. Ebaõige on lugeda vastutusotsuses kirjeldatud OÜ Agaro PK tehinguid OÜ-ga Written ja OÜ-ga Sandman Veod mittetoimunuks põhjusel, et nimetatud äriühingute arvelduskontodele laekunud raha võeti kas laekumise või sellele järgnenud päeval sularahas välja. OÜ-l Agaro PK puudub võimalus kontrollida oma äripartnerite raamatupidamist. 4.

  1. OÜ Agaro PK on registreeritud käibemaksukohustuslasena alates 01.04.
  2. Vaidlust ei ole selles, et vastutusotsuses märgitud kolmandad isikud, kellega tehtud tehinguid on vastustaja maksuotsuses nimetanud ning käsitlenud, on tehingute toimumise ajal olnud maksukohustuslased käibemaksuseaduse (KMS) § 3 lõike 1 mõistes. KMS § 24 lõike 1 kohaselt peab isik alates maksukohustuslasena registreerimise päevast täitma maksukohustuslase kohustusi, sealhulgas lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu, arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma käibemaksuseaduse seaduse §-s 29 sätestatud korras, tasuma käibemaksu §-s 38 sätestatud korras, säilitama dokumente ja pidama arvestust §-s 36 sätestatu kohaselt ning esitama § 37 nõuetele vastavaid arveid. Eeltoodust tulenevalt on OÜ Written, OÜ Visorek, OÜ Virena Trade ja OÜ Sandman Veod poolt väljastatud arvetele lisatud käibemaks õiguspäraselt. OÜ Written, OÜ Visorek, OÜ Virena Trade ja OÜ Sandman Veod poolt OÜ-le Agaro PK väljastatud arved vastavad KMS §-s 37 nõuetele, millest tulenevalt on OÜ-l Agaro PK kui käibemaksukohustuslasel tekkinud seaduse alusel õigus arvata tema poolt tasumisele kuuluvast käibemaksust maha nõuetekohaste arvete alusel sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. 4.
  3. Vastavalt

§ 37

lõikele 8 sõlmivad metsamaterjali võõrandamisel ning metsamaterjali töötlemiseks või ladustamiseks andmisel võõrandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja 2 metsamaterjali omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks võtja kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud lepingus ja aktis märgitakse vähemalt: 1) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja või töötlemiseks või ladustamiseks andja ja võtja nimi, isiku- või registrikood ja elu- või asukoht; 2) esindamise korral esindaja nimi, isikukood, esindamise alus ja füüsilise isiku esindaja elukoht; 3) metsamaterjali asukoht; 4) metsamaterjali kogus sortimentide (palk, paberipuu, tehnoloogiline puit, küttepuu, post, latt ja muu) ja puuliikide lõikes; 5) metsamaterjali võõrandaja ja omandaja allkirjad. Ebaõige on vastustaja märkus, mille kohaselt peab kirjalikust aktist nähtuma metsateatise number, kuivõrd

§ 37

lõike 8 punkt 6, milline näeb ette kirjalikus aktis metsateatise numbri kajastamise, jõustus alles 01.01.2009. 4.4.

§ 37

lõikest 9 tulenevalt ei ole sama seaduse lõikes 8 nimetatud lepingule või aktile kohustuslik lisada üleandmise-vastuvõtmise akti, kui kirjalikus lepingus või suulise lepingu sõlmimisel koostatud kirjalikus aktis on ära näidatud metsamaterjali valdamise alus vastavalt üleandmise-vastuvõtmise akti vormi nõuetele. Nagu ka vastustaja poolt koostatud maksuotsusest nähtub, on OÜ Agaro PK raamatupidamises puidu ostmist tõendavate arvete juures olnud müüjate poolt ostjale esitatud metsamaterjali valdamise õigust tõendavad dokumendid (metsateatised, metsamaterjali omandist tõendavad kirjalikud aktid). Arvete ning nende juurde lisatud dokumentidega tekkis OÜ-l Agaro PK kui metsamaterjali omandajal (töötlemiseks saajal) õigustatult arusaamine, et metsamaterjali võõrandaja on omandanud metsamaterjali õiguspäraselt ning et temale esitatud dokumendid on kehtivad. 4.

  1. Riigikohus on oma 05.05.2010 haldusasjas nr 3-3-1-18-10 tehtud otsuse punktis 15 asunud seisukohale, et ostjale saab müüja kontrollimise kohustuse panna seadusega ja et vastavad nõuded võivad tuleneda ka headest äritavadest, kuid maksukohustuslaselt ei saa alusetult nõuda müüja kontrollimist ulatuses, mis on ebamõistlik. Käesoleval juhul oli ebamõistlik eeldada, et kaebuse esitaja pöördub temale müüjate poolt esitatud metsateatiste õigsuse kontrollimiseks selle väljastanud keskkonnateenistuse või müüjale metsametsamaterjali võõrandanud isiku poole. Juba eelpool viidatud kohtuotsuse punktis 14 on Riigikohus muuhulgas sedastanud, et ainuüksi väidetav hoolsuskohustuse eiramine, võimalikud mitmesugused muud puudused ja ka müüja käitumine ei saa olla põhjenduseks järeldusele, et kaebaja neilt osaühingutelt metsamaterjali ei saanud, kui pooled kinnitavad tehingu toimumist, kaup või teenus on saadud ja selle eest on müüjale tasutud. 4.
  2. Maksuotsuse koostamisel on vastustaja jätnud arvestamata näiteks OÜ Laiminger ja OÜ Grundar Puit esindajate poolt antud ütlused, kes on kinnitanud, et nende saeveskite territooriumile on toodud saagimiseks ning nemad on saaginud OÜ Agaro PK puitmaterjali. Samuti ei ole vastustaja maksuotsuse koostamisel pööranud mingisugustki tähelepanu metsa- ja saematerjali ostmisele korrespondeeruvale nn kaubaaluste müümisele OÜ Agaro PK poolt. Juhul, kui vastustaja asus seisukohale, et OÜ Agaro PK ei ole vastutusotsuses nimetatud isikutelt metsa- ja saematerjali ostnud, ei oleks OÜ-s Agaro PK saanud toimuda ka igapäevast majandustegevust – s.o kaubaaluste valmistamist. Samas on revisjoni käigus ülekuulatud OÜ Agaro PK töötajad majandustegevuse toimumist kinnitanud, samuti on kaebuse esitaja OÜ Agaro PK seadusliku esindajana nimetatud isikud, kellele äriühing on kaubaaluseid valmistanud ning müünud. 4.
  3. Maksukorralduse seaduse (MKS) § 40 lõike 1 kohaselt seadusliku esindaja, tegevjuhi või vara valitseja poolt tahtlikult või raskest hooletusest käesoleva seaduse §-s 8 nimetatud kohustuste rikkumisel vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. Sama seaduse § 8 lõikest 1 tulenevalt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava käesolevast seadusest ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise. Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel. Kaebuse esitaja ei ole rikkunud tahtlikult ega raskest hooletusest OÜ Agaro PK poolt 3 maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste täitmise kohustust. OÜ Agaro PK maksuvõlg on tekkinud põhjusel, et vastustaja on lugenud reaalselt toimunud tehingud mittetoimunuks ning lugenud tehingute alusel kolmandatele isikutele arvete alusel makstud summad ettevõtlusega mitteseotud summadeks. Seejuures on kaebuse esitajale teadmata, kas või kuidas on samu tehinguid käsitlenud vastustaja tehingute teiste osapoolte suhtes – kui tehingu teised osapooled on tehingutelt arvestatud käibemaksu kohaselt deklareerinud, ei ole õiguspärane suurendada selle arvel OÜ Agaro PK maksukohustust. Kaebaja märgib, et OÜ Agaro PK soovis pärast maksuotsuse kättesaamist selle vaidlustada kohtus, kuid kuna tal puudusid vahendid 15.000 kroonise riigilõivu tasumiseks ning tegutseva äriühinguna ei olnud tal võimalik menetlusabi taotleda, jättis kohus riigilõivu mittetasumisest tulenevalt OÜ Agaro PK kaebuse läbi vaatamata. Kaebaja leiab ka, et ta on kasutanud raamatupidamise korraldamisel abilisi-spetsialiste, mis lükkab ümber vastutusotsuses talle ette heidetud ebapiisavat raamatupidamise korraldamist. Kaebaja on erinevalt vastustajast seisukohal, et vaidlustatud perioodil peeti OÜ Agaro PK raamatupidamist raamatupidamisseaduse § 4 toodud nõuete kohaselt ja tal puudus õiguslik kohustus pidada eraldi laosesisu arvestust. 4.
  4. Maksuhaldur on ebaõigesti lugenud tegelikult mittetoimunuks OÜ Sandman poolt 30.05.2008 arve alusel teostatud tööd (pinnase koorimine, täitmine, prahi utiliseerimine ja piirete parandamine) ning 10.09.2008 arve alusel teostatud töid. Maksuhaldur on ebaõigesti asunud seisukohale, et OÜ Agaro PK territooriumil teostas korrastustöid OÜ Nurme Teedeehitus. Vastutusotsusest nähtuvalt teostas OÜ Nurme Teedeehitus üksnes OÜ Agaro PK territooriumil platsi kõvakattega katmise tööd. Kõvakattega kaetud plats moodustas aga ainult osa OÜ Agaro PK territooriumist. Nimetatud asjaolu on kinnitanud nii OÜ Nurme Teedeehitus esindaja kui ka OÜ Agaro PK töötajad, ükski revisjoni käigus ülekuulatud isikutest ei ole andnud ütlusi selle kohta, et OÜ Nurme Teedeehitus oleks teostanud ülejäänud osas pinnase korrastustöid, sh renoveerinud kinnistut piiravat aeda. Samuti nähtub Maa-ameti avalikust kaardiserverist, et kinnistu (kat tunnus 73001:001:1212) ei ole täies ulatuses kõvakattega kaetud. 4.
  5. Maksuhaldur on ebaõigesti lugenud OÜ Agaro PK ettevõtlusega mitteseotud kuluks 02.04.2008 arve nr 334 OÜ-lt Virena Trade puidutöötlemispinkide soetamise kohta. Ainuüksi asjaolu, et puidutöötlemispingid asuvad teise äriühingu territooriumil, ei tähenda ega välista nimetatud seadmete kasutamist kaebuse esitaja majandustegevuses. VASTUSTAJA SEISUKOHT
  6. Vastustaja leiab, et vaidlustatud vastutusotsus on õiguspärane, selles toodud argumendid asjakohased ning palub jätta kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel. 5.
  7. Vastustaja ei nõustu kaebuse esitaja seisukohaga, et ta on OÜ Agaro PK poolt OÜ-lt Written, OÜ-lt Virena Trade, OÜ-lt Sandman Veod ja OÜ-t Visorek metsamaterjali omandamise lugenud mittetõendatuks ainult asjaolu põhjal, et puuduvad kirjalikud metsamaterjali võõrandamise lepingud. Vastustaja on sellise järelduse teinud kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates. Vastustaja leiab, et kaebaja on vastustaja järeldustest vaidlustanud üksnes järelduse, et tehingute mittetoimumist tõendavad koos teiste tõenditega OÜ Agaro PK ja vaidlusaluste äriühingute vahel puudunud võõrandamise lepingud. Muudele maksuhalduri järeldustele on kaebaja jätnud vastuväited esitamata, mis tähendab, et tal puuduvad tõendid nende järelduste ümberlükkamiseks. 4 5.2.

kohaselt ei tõenda metsamaterjali omandamist üksnes arve või kirjalik metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise kirjalik akt. Vastustajale ei ole esitatud koos raamatupidamisdokumentidega vaidlusaluste metsamaterjalide üleandmise-vastuvõtmise akte (v.a tehingute osas OÜ-ga Written, kuid needki üleandmise-vastuvõtmise aktid ei vasta seaduse nõuetele vastavalt vastutusotsuse p. 32).

§ 37

lõike 8 kohaselt sõlmivad võõrandaja ja metsamaterjali omanik metsamaterjali võõrandamisel kirjaliku metsamaterjali võõrandamise lepingu või muu eraõigusliku lepingu või vormistavad suulise lepingu sõlmimisel kirjaliku akti. Nimetatud kirjalikus lepingus/aktis peavad nähtuma muuhulgas metsamaterjali kogus sortimentide ja puuliikide suhtes, metsateatise numbrid.

§ 37

lõike 9 kohaselt lisatakse käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud lepingule või aktile vormikohane metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akt. Üleandmise-vastuvõtmise akti vorminõuded tulenevad keskkonnaministri 21.12.2006 määrusest nr 84 “Metsamaterjali veoeeskiri, metsamaterjali üleandmise-vastuvõtmise akti, müüdud või ostetud raieõiguse või metsamaterjali kohta Maksu- ja Tolliametile esitatava teatise ja veoselehe vorm”.

§ 37

lõike 11 kohaselt peab metsamaterjali vedajal metsamaterjali veol olema kaasas metsamaterjali omaniku poolt antud metsamaterjali kogust ja kuuluvust tõendav veoseleht. Eelnevalt tulenevalt on selge, et kaebuse esitaja ei ole täitnud seadusest tulenevalt nõudeid metsamaterjali soetamisel ning ainuüksi kirjaliku lepingu olemasolu ei tõenda usaldusväärselt tehingu toimumist. Nimetatud fakti kinnitab ka juhatuse liige U.L. oma ütlustes, tunnistades, et ei ole kunagi veendunud puidu päritolus. 5.

  1. Vastustaja nõustub kaebajaga, et lepingu korrektne sõlmimata jätmine ei tähenda automaatselt seda, et tehinguid reaalselt ei toimunud. Samas ei ole kaebaja esitanud muid argumente nende tehingute toimumise kohta tegelikkuses. Tehingute mittetoimumist kinnitavad tõendid on toodud varasemas jõustunud maksuotsuses. Mis puutub sellesse, et OÜ Agaro PK on kasutanud vaidlustatud tehingute käigus soetatud materjali oma majandustegevuses, siis maksuhalduril ei ole võimalik seda väidet kontrollida. Nimelt ei peetud äriühingus materjali laoarvestust ning maksuhalduril ei olnud võimalik kuidagi kontrollida, kas kaebaja majandustegevuses kasutati üksnes vaidlusalustelt äriühingutelt väidetavalt soetatud metsamaterjali või kasutati seal ka kolmandatelt isikutelt soetatud metsamaterjali. Kaebaja aga ei ole esitanud mingeid täiendavaid tõendeid, mis kinnitaksid tehingute toimumist. 5.
  2. U.L. on maksumenetluses selgitanud, et saematerjali tõid müüjad otse OÜ Agaro PK platsile. Kogu soetatud ümarmaterjal on väidetavalt lastud saagida saematerjaliks OÜ Laiminger, OÜ Grundar Puit ja OÜ Berlander saeveskites, kuid millised koormad ja palju puitu ühes või teises saeveskis on saetud, U.L. ei tea. Tema sõnade kohaselt jäeti saeveskitele pinnud, saepuru ja osa saematerjalist. Arvestust, kui palju saematerjali on saeveskitele jäetud OÜ-s Agaro PK ei peetud ning arveid saeveskitele jäetud saematerjali kohta ei esitatud. Eeltoodust tulenevalt ei olnud maksuhalduril võimalik ilma mingisuguse selge OÜ Agaro PK poolt esitatud arvestuseta öelda, kas OÜ Agaro PK pidanuks ostma kaubaaluste tootmiseks puitu juurde tundmatutelt kolmandatelt isikutelt või mitte. Maksuotsusest nähtub selgelt, et OÜ-st Written, OÜ-st Visorek ja OÜ-st Virena Trade puitu ei soetatud. Vastustaja ei sea kahtluse alla, et OÜ Agaro PK on müünud kaubaaluseid, kuid on seisukohal, et puit, millest kaubaalused toodeti ei ole soetatud vaidlusalustelt äriühingutelt, vaid on eelduslikult toodetud laovarudest, mis on soetatud OÜ-lt Stora Enso, OÜ-lt Grundar Puit, OÜ-lt Laiminger ja OÜ-lt Berlander. Sellest tulenevalt on saanud saeveskid ka OÜ Agaro PK puitmaterjali saagida, kuid ühestki esitatud dokumendist ei nähtu, et saeveskites saeti just OÜ-lt Written, OÜ-lt Visorek, OÜ-lt Virena Trade ja OÜ-lt Sandman väidetavalt soetatud puitu. Veelgi enam - OÜ Laiminger ega OÜ Grundar Puit ei suuda esitada maksuhaldurile ühtegi arvet, mis kinnitaks nende sõnu ja tõendaks teenuse osutamist. OÜ-l Laiminger ja OÜ-l Grundar Puit puudub arvestus selle kohta, kui palju nad on koguseliselt OÜ-le Agaro PK
  3. a ja
  4. a ümarpalke saematerjaliks saaginud. 5 Vastustajale jääb ka arusaamatuks tabel, mille kaebaja esitas kohtule oma 06.02.2012 täiendavate selgitustega. Nähtuvalt OÜ Agaro PK enda esitatud arvetest ja maksuotsuses toodud tabelitest, ei ühti tabelis toodud andmed nende dokumentaalsetel alustel koostatud andmetega. Nii on tabeli järgi OÜ Agaro PK soetanud ümarpuitu 2007 augustis-detsembris 322,1 tm ja saematerjali 542,99tm. Samas nähtub maksuotsuses kajastatud tabelitest, et OÜ Agaro PK on soetanud perioodil 2007 august-detsember ümarpuitu fiktiivsete tehingute alusel mahus 1004,03 tm ja seda ainuüksi OÜ-st Written. Kokku on äriühing sel perioodil soetanud fiktiivselt vähemalt 1465,73 tm ümarpuitu. 5.
  5. OÜ Agaro PK täiendav maksustamine ei ole leidnud aset ka üksnes põhjusel, et tehingu teiste osapoolte (tehingud OÜ-ga Written ja OÜ-ga Sandman veod) arveldusarvetelt on raha koheselt peale kandmist sularahaautomaatidest välja võetud. Maksuhaldur rõhutab, et kaebuse esitaja poolt esitatud väidet tuleb vaadata koostoimes teiste kogutud tõenditega, mis on välja toodud maksuotsuse lk 7-
  6. Maksuhaldur ei ole teinud järeldust tehingute mittetoimumisest arvelduskontodele laekunud raha sularahas väljavõtmisest, vaid menetluse vältel kogutud tõenditest kogumis, millest kohene sularaha arveldusarvelt väljavõtmine moodustab vaid ühe argumendi. Muudele tõenditele ja neist tehtud järeldustele ei ole kaebuse esitaja vastuväiteid esitanud 5.
  7. Vastustaja nõustub kaebuse esitajaga selles, et olukorras, kus tehingud on reaalselt toimunud ning käibemaksukohustuslasest äriühing esitab KMS § 37 lõike 7 nõuetele vastava arve, on äriühingul õigus selle arve alusel sisendkäibemaksu deklareerimine. Käesoleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga. Maksuhaldur on tõendeid hinnates jõudnud järeldusele, et tehinguid ei ole OÜ Agaro PK ja teiste maksuotsuses nimetatud äriühingute vahel toimunud, mistõttu langeb ära ka seadusest tulenev alus sisendkäibemaksu deklareerimiseks arvetel kajastatud tehingute alusel. 5.
  8. Maksuhaldur on maksuotsuses selgelt motiveerinud oma seisukohta, et OÜ Sandman ei ole arvetel teostatud töid tegelikult teostanud. Kuigi kaebuse täiendustes on kaebaja väljendanud seisukohta, et nii OÜ Nurme Teedeehitus kui ka OÜ Agaro PK töötajad ei ole andnud ütlusi selle kohta, et OÜ Nurme Teedeehitus oleks teostanud OÜ Agaro PK territooriumi ülejäänud osas pinnase korrastustöid, sh renoveerinud kinnistut piiravat aeda, siis maksuotsusest nähtub vastupidine. Esiteks on nii OÜ Agaro PK juhatuse liige U.L. kui ka OÜ Sandman Veod juhatuse liige R. T. andnud tehingute kohta üldsõnalisi selgitusi ega osanud konkreetselt tehingute kohta midagi öelda. Teiseks on mitmed OÜ Agaro PK töötajad selgitanud, mida territooriumil tehti (korrastusteenust, mis seisnes territooriumi tuhakorra eemaldamisel ja katmisel killuga) ning millal (
  9. a lõpus ja
  10. a suvel, kuival ajal) ning see ühtib OÜ Nurme Teedeehitus tegevusega OÜ Agaro PK territooriumil. Töötajate ütlustest ei nähtu, OÜ Sandman pidanuks vaidlusaluste arvete alusel tegema muid pinnasetöid, kui seda tegi OÜ Nurme Teedeehitus. Töötajad on selgitanud, et tööd käisid järgmiselt: „/…/ platsilt eemaldati tuhakord ning see täideti killuga“ või /…/ OÜ Agaro PK territooriumil tehti korrastusteenust, mis seisnes territooriumi katmisel killuga“ või „OÜ Agaro PK platsile pandi kõvakatet, st pandi freesitud asfaldi. /…/ Tean, et töid teostas OÜ Nurme Teed, sest ma nägin territooriumil OÜ Nurme Teedeehitus autosid või „töid teostas arvatavasti OÜ Nurme Teedeehitus, kuna OÜ Nurme Teedeehitus autod tõid platsile killustiku. Prahi vedu platsilt pole toimunud, kuna prahti polnudki. Suured kivid ja muud tükid jäid killustiku alla, puidupraht põletati ära OÜ Agaro PK katlamajas ruumide soojendamiseks“. Mis puutub piirete renoveerimisse, siis OÜ Agaro PK töötaja A. T. sõnade kohaselt teostas mõnedel aia osadel remonti firma juht U.L. ise ning J. S. sõnade kohaselt värvisid aeda U.L. koos oma poja K.ga, kuid põhiliselt värvis aeda K. Töötajate sõnade kohaselt renoveerisid aeda kaks või kolm meest, kuid töötajad ei osanud täpsustada, kas need olid omad mehed või võõrad. Kuivõrd maksuhaldurile teadaolevate tõendite pinnalt ei renoveerinud aeda keegi teine, kui U.L. ja tema poeg, siis ei ole 6 alust arvata OÜ Sandman Veod oleksid teostanud piirete parandust esitatud arvete alusel. Vastustaja soovib siinkohal rõhutada ka, et olukorras, kus U.L. on ise aeda renoveerinud, peaks isik teadma rohkem ka aia renoveerimisest või vähemalt pidanuks oma ütlustes mainima maksuhaldurile, et osaliselt osales ta ka ise renoveerimisel. Olukorras, kus isik varjab maksuhalduri eest aia renoveerimisega seotud asjaolusid, on maksuhaldur teinud põhjendatult järelduse, et OÜ Sandman Veod ei ole renoveerimist teostanud. Vastustaja toob eraldi argumendina välja ka OÜ Nurme Teedeehitus poolt OÜ-le Agaro PK esitatud arvete sisu. Arvetelt ning koostatud teostatud tööde vastuvõtmise aktist nähtub, et OÜ Nurme Teedeehitus on platsi ise ettevalmistanud (pinnase kaevamine, platsi aluse planeerimine ja ettevalmistus, aluspinna tihendamine), mis tekitab küsimuse, et milliseid töid siis täpsemalt OÜ Sandman Veod tegi. Samuti on erinevalt OÜ-ga Sandman Veod tehtud tehingutest OÜ-ga Nurme Teedeehitus töö kohta koostatud vastuvõtmise akt, milles on väljatoodud teostatud tööd ning materjalid. OÜ-le Nurme Teedeehitus on tee ehitamise ja platsi kordategemise eest tasutud koos materjalidega kokku summas 401 987,53 krooni, mis on vähem, kui äriühing maksis OÜ-le Sandman Veod tööde eest, mille kohta ei oska äriühing midagi täpsemalt öelda (summas 548 600 krooni) ja mis oma sisult tunduvad töödena, mis peaksid oluliselt vähem maksma, kui tööd, mida tegi kinnistul OÜ Nurme Teedeehitus. 5.
  11. Maksuhaldur nõustub kaebuse esitajaga, et ainuüksi fakt, et puidutöötlemispingid asuvad teise äriühingu territooriumil, ei tähenda, et need ei võiks olla OÜ Agaro PK ettevõtlusega seotud. Ettevõtlusega võiks sellisel juhul tegemist olla siis, kui teine äriühing maksaks OÜ-le Agaro PK nende puidutöötlemispinkide rentimise eest tasu. Käesoleval juhul ei ole kaebuse esitaja selliseid tõendeid esitanud ning ka U.L. on oma ütlustes väitnud, et ta isegi ei tea, kas nende kohta on rendiarveid esitatud. Eelnevast tulenevalt leidis maksuhaldur, et tegemist ei ole ettevõtlusega seotud kulutusega. KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
  12. Kohus, tutvunud toimiku materjalidega ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses, leiab, et kaebus tuleb jätta rahuldamata. Kohus põhjendab oma otsust järgmiselt.
  13. PMTK 15.06.2010 vastutusotsuse nr 13-7/28-4 (edaspidi vastutusotsus) koostamisel on maksuhaldur lähtunud 01.09.2009 OÜ-le Agaro PK tehtud maksuotsusest nr. 12-2.3/772-13 ( edaspidi Maksuotsus, vt. tl 78-93). Maksuotsus jõustus Tallinna Halduskohtu 27.11.2009 kohtumääruse jõustumisega haldusasjas nr 3-09-2349, millega kohus jättis asja läbi vaatamata, kuna kaebaja ei tasunud vaatamata kohtu poolt talle täiendava tähtaja andmisele kaebuselt ettenähtud riigilõivu 15000 krooni.
  14. Maksuotsuses tuvastati kokkuvõtvalt, et OÜ Agaro PK maksukohustus suureneb kokku 2 823 509 krooni võrra, sealhulgas käibemaks 1 019 666 krooni ja tulumaks 1 803 843 krooni võrra ning kohustati OÜ Agaro PK tasuma nimetatud summad.
  15. Pärast Maksuotsuse jõustumist on maksuhaldur ette võtnud mitmeid tegevusi maksunõude sissenõudmiseks (kaebaja pangaarvete arestimine, võõrandamise keelumärked registrites). Vastutusotsuse tegemise ajaks oli maksuhalduri selles antud hinnangul OÜ Agaro PK muutunud maksevõimetuks ja see olukord ei ole ajutine. Vaatamata sellele ei olnud kaebaja ainsa OÜ Agaro PK juhatuse liikmena esitanud kohtule avaldust OÜ Agaro PK maksevõimetuse tuvastamiseks ja pankroti väljakuulutamiseks. 7
  16. Vastavalt MKS § 96 lg 1 teeb maksuhaldur maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja kohutuste täitmise eest, vastutusotsuse. HKMS § § 96 lg 3 kohaselt näidatakse vastutusotsuses vastutuse kohaldamise alus ja maksusumma arvutamise metoodika ning määratakse maksusumma tasumise ja kõrvalkohustuste täitmise tähtaeg. Vastavalt MKS § 96 lg 5 võib maksuhaldur maksusumma tasumiseks kohustava vastutusotsuse teha maksusumma määramise tähtaja jooksul.
  17. Käesolevas asjas esitatud väidete hindamisel märgib kohus kõigepealt, et jõustunud Maksuotsuses tuvastatud faktiliste asjaolude ümberhindamiseks pärast selle vaidlustamistähtaja möödumist peavad esinema mõjuvad põhjused. Kohus leiab, et vastustaja on nii vastutusotsuses kui ka kohtule esitatud seisukohtades korrektselt viidanud asjaolule, et vastutusotsus tugineb muuhulgas jõustunud Maksuotsuses tuvastatud asjaoludele, toonud ära maksusumma arvutamise metoodika ning vastutuse kohaldamise aluse. Kohus on seisukohal, et riigilõivu tasumata jätmine väidetava rahapuuduse tõttu maksuotsuse vaidlustamisel ja sellega kaebetähtaja möödumise tõttu kaebeõiguse kaotamine, ei anna kaebajale alust jõustunud Maksuotsuses tuvastatud faktiliste asjaolude uueks vaidlustamiseks käesolevas kohtumenetluses ehk sisuliselt varasema jõustunud Maksuotsuse õiguspärasuse uueks vaidlustamiseks. Kohus märgib siinjuures, et kaebajal oli võimalus vaidlustada Maksuotsus ka MKS
  18. peatükis sätestatud vaidemenetluses, milles ei nõuta riigilõivu tasumist. Võttes vastu otsuse vaidlustada Maksuotsus ainult halduskohtus, võttis kaebaja endale ka riski, et ta ei suuda tasuda riigilõivu kaebuselt ja tema kaebus jääb seetõttu menetlemata.
  19. Kaebaja on oma kaebuses lisaks vastutusotsuse aluste vaidlustamisele sisuliselt seadnud kahtluse alla mitmed Maksuotsuses tuvastatud asjaolud ja selles tehtud järeldused. Eelmises punktis toodule vaatamata käsitleb kohus järgnevalt kaebaja kohtumenetluses esitatud väiteid ja vastustaja vastuväiteid nendele.
  20. Kaebaja leiab oma kaebuses ja seisukohtades, et vastustaja on maksuotsuse tegemisel ebaõigesti asunud seisukohale, et OÜ Agaro PK ei ole OÜ-lt Written, OÜ-lt Virena Trade, OÜ-lt Sandman Veod ja OÜ-lt Visorek kaupu ja teenuseid soetanud ja neid kasutanud oma ettevõtluses. Sisuliselt on kaebaja siinkohal lisaks eristanud oma argumente, mis olid seotud metsa- ja saematerjaliga tehtud tehingutega ja neid, mis olid seotud tema territooriumi väidetava korrastamisega OÜ Sandman Veod poolt. Samuti on kaebaja esitanud vastuväiteid Maksuotsuse järeldustele seoses puidutöötlemispinkide soetamisega OÜ-lt Virena Trade.
  21. Kohus märgib kõigepealt, et nimetatud väited ja neid toetavad argumendid oleks kaebajal tulnud esitada Maksuotsuse vaidlustamisel. Sellele vaatamata käsitleb kohus järgnevalt kaebaja esitatud argumente ja vastustaja vastuväiteid nendele.
  22. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja esitatud väited metsamaterjaliga seotud tehingute tegelikkuses toimumise kohta ei ole veenvad. Kohus ei nõustu siinkohal kõigepealt kaebaja seisukohaga, et vastustaja on OÜ Agaro PK poolt OÜ-lt Written, OÜ-lt Virena Trade, OÜ-lt Sandman Veod ja OÜ-t Visorek metsamaterjali omandamise lugenud mittetõendatuks ainult asjaolu põhjal, et puuduvad kirjalikud metsamaterjali võõrandamise lepingud. Nii Maksuotsusest kui ka vastutusotsusest nähtub, et vastustaja on sellise järelduse teinud kõiki kogutud tõendeid kogumis hinnates. Kohus nõustub vastustajaga, et kaebaja on vastustaja järeldustest vaidlustanud üksnes järelduse, et tehingute mittetoimumist tõendavad koos teiste tõenditega OÜ Agaro PK ja vaidlusaluste äriühingute vahel puudunud võõrandamislepingud. Vastustaja on möönnud, oma vastuses kaebusele, et korrektsete lepingute sõlmimata jätmine ei tähenda automaatselt seda, et tehinguid tingimata toimunud ei ole, kuid käesoleval juhul on kaebaja jätnud muudele 8 maksuhalduri järeldustele vastuväited esitamata. See tähendab, et tal puuduvad tõendid nende järelduste ümberlükkamiseks. Kohus nõustub vastustajaga ja leiab, et muude asjas esitatud tõenditega ja muuhulgas Maksuotsuses toodud tõenditel põhinevate seisukohtadega ja järeldustega on selgelt näidatud, miks ei saa lugeda usaldusväärseks kaebaja väiteid metsamaterjalidega seotud tehingute toimumise kohta. Kohus põhjendab oma seisukohta järgnevalt. 15.
  23. Kohus leiab esiteks, et seda kinnitavad eelkõige nii Maksuotsuses kui vastutusotsuses kirjeldatud metsamaterjalide omandit kinnitavate dokumentide puudumine kui ka kaebaja poolt maksumenetluses esitatud võltsitud metsateatised. Nende tõendite ja asjaolude analüüsimisel on vastustaja kohtu hinnangul õigesti järeldanud, et metsamaterjali, mida väidetavalt võõrandati ei olnud tõenäoliselt olemas. 15.
  24. Teiseks lükkab kaebaja väited tehingute toimumise kohta sisuliselt ümber asjaolu, millele viitas vastustaja kokkuvõtvalt Maksuotsuses. Nimelt ei ole U.L. maksumenetluse oma 13.
  25. 2009 ja 23.04.2009 antud seletustes esitatud väidete, et kogu ümarpuit saeti OÜ Laiminger, OÜ Grundar Puit ja OÜ Berlander saeveskites, kinnitamiseks suutnud esitada ühtegi arvet, veoselehte või saatelehte, mis kinnitaksid ümarpuidu vedamist saeveskitesse, seal puidu saagimist ja saetud puidu vedamist OÜ Agaro PK platsile. Tema väiteid ei kinnita ja kohtu hinnangul lükkavad hoopis ümber kahe kaebajale saematerjale müünud firma juhtivtöötaja – OÜ Laiminger müügijuhi A. L. ja OÜ Grundar Puit saeveski juhataja M. L. - maksumenetluses antud ütlused (vastavalt I tl 160 ja 181). Nendest nähtub, et ümarpuidu saagimisel võis olla tegu üksikute juhtumitega, kuid ka need on dokumenteerimata ja nii saeveskitel kui ka Agaro PK raamatupidamises puuduvad igasugused tõendid, et nimetatud ümarpuit üldse eksisteeris, sest ühtegi vastavat tehingut, tasaarvelduseks jäetud saetud puidu kogust ja puidu vedu kajastanud dokumenti neil firmadel ei ole. 15.
  26. Kolmandaks kinnitab nii vastustaja kui ka kohtu arvates vastavate tehingute puudumist asjaolu, et ei kaebaja ega tema äripartnerid ei suutnud nimetada ega meenutada vaatamata ärisidemete väidetavale pikaajalisusele ja usaldusel põhinemisele puidu valdkonnas (U.L.u väide) ühtegi puitu transportinud isiku nime ega auto numbrit. Samuti puuduvad OÜ Agaro PK raamatupidamises igasugused veoselehed nimetatud puidu kohta. Kohus nõustub siin vastustajaga, et ei ole tõenäoline, et kaebaja ei tea, kes ja mis transpordivahenditega talle metsamaterjali tõi. Kohus nõustub vastustajaga, et sellise käitumise tõenäoliseks põhjuseks oli soovimatus esitada maksuhaldurile andmeid, mille tõele vastavust oleks olnud võimalik kontrollida. 15.
  27. Neljandaks nõustub kohus vastustaja Maksuotsuses ja vastutusotsuses toodud järeldustega, et tehingute tegelikkuses mittetoimumist tõendab ka asjaolu, et OÜ-l Agaro PK puudus sisuliselt igasugune laoarvestus ja sisuliselt puuduvad igasugused andmed peale fiktiivsete arvete, et Maksuotsuse osas 4.4 toodud tehingutega oleks OÜ Agaro PK soetanud OÜ-lt Written, OÜ-lt Virena Trade ja OÜ-lt Sandman saematerjali. Kohus nõustub Maksuotsuses toodud vastustaja järeldustega, et Kaebaja seletused tehingute kohta on paljasõnalised ega tõenda saematerjali olemasolu ning OÜ-le Agaro PK väljastati väidetavalt tehingutes osalenud osaühingute poolt üksnes arved. 15.
  28. Viiendaks nõustub kohus Maksuotsuses toodud järeldustega, et ka rahade liikumine puitmaterjalidega seotud tehingute puhul ei kinnita nende tegelikku toimumist, sest OÜ Written ja OÜ Sandman Veod arvetele kõnealuste tehingute eest kantud summad võeti kas samal või järgneval pangapäeval sularahas välja ning pangakontodelt ei nähtu, et äriühingud oleks soetanud kaupu või tasunud kellelegi kaupade või teenuste eest. Samuti on vastuolulised U.L.u ja R. T. maksumenetluses antud selgitused, mis puudutavad raha tasumist ja saamist OÜ Agaro PK ja OÜ Virena Trade vaheliste tehingute puhul ning need ei tõenda raha tegelikku liikumist kahe äriühingu vahel. 9 15.
  29. Kuuendaks märgib kohus ära, et kaebuse esitaja on leidnud, et vastustaja ei ole Maksuotsuse koostamisel tegelikult uurinud ega seletanud, kui suures koguses oli OÜ Agaro PK soetanud saematerjali ja kas toodetud kaubaaluste kogused vastasid soetatud materjali kogustele. Samuti on kaebaja esitanud oma 06.02.2012 täiendavates seisukohtades tabeli, milles on näitab ära vastutusotsusega hõlmatud perioodil soetatud materjali kogused ja müüdud kaubaaluste kogused. Kohus märgib kõigepealt, et kohtu hinnangul on vastustaja õigesti juhtinud tähelepanu asjaolule, et OÜ Agaro PK ei peetud laoarvestust ja tal ei olnud seetõttu võimalik kindlaks teha, kas OÜ Agaro PK saanuks toota kaubaaluseid saematerjalist, mis soetati OÜ-st Stora Enso, OÜ-st Grundar Puit, OÜ-st Laiminger ja OÜ-st Berlander. Vastustaja on näidanud tuginedes kogutud tõenditele Maksuotsuses ja vastutusotsuses, miks ta on seisukohal, et OÜ-st Written, OÜ-st Visorek ha OÜ-st Virena Trade OÜ Agaro PK tegelikult puitu ei soetanud. Kohus märgib lisaks eeltoodule, et kaebaja ei ole selgitanud, millistele dokumentidele ja andmetele põhinedes on ta koostanud 06.02.2012 kaebuse täienduses esitatud tabeli. Vastustaja juhib siinkohal kohtu hinnangul õigustatult tähelepanu selgetele vastuoludele kaebaja esitatud tabeli ja Maksuotsuses kaebaja esitatud dokumentide (arvete) alusel koostatud tabelites toodud andmete vahel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud esitatud tabeliga usutavalt tõendada ei soetatud puidu- ja saematerjali koguseid ega ka nendest toodetud kaubaaluste koguseid.
  30. Kõigest eeltoodust lähtuvalt on kohus esitatud väiteid ja tõendeid kogumis hinnates seisukohal, et kaebaja ei ole suutnud tõendada ei Maksuotsuse ega vastutusotsuse menetluses ning kohtumenetluses asjaolu, et maksuarvestuse aluseks olnud tehingud puitmaterjaliga on toimunud. Kohus leiab, et vastustaja on õigesti kajastanud ja analüüsinud nii Maksuotsuses kui ka vastutusotsuses nimetatud tehingutega seotud asjaolusid ja tõendeid ja teinud õiged järeldused, et nendes kajastatud tehingud ei ole tegelikkuses toimunud ning on vastavalt sellele määranud täiendava maksukohustuse.
  31. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maksuhaldur on ebaõigesti lugenud mittetoimunuks OÜ Sandman poolt 30.05.2008 arve alusel teostatud tööd (pinnase koorimine, täitmine, prahi utiliseerimine ja piirete parandamine). Kohtu hinnangul on vastustaja Maksuotsuse punktis 4.5 piisavalt põhjalikult selgitanud oma seisukohta viidates oma järelduste aluseks olnud faktilistele ja õiguslikele asjaoludele. Kohtumenetluses ei ole vastustaja neid asjaolusid ümber lükanud, vaid on väitnud, et maksuhaldur on ebaõigesti asunud seisukohale, et OÜ Agaro PK territooriumil teostas korratustöid OÜ Nurme Teedeehitus, sest kõvakattega plats moodustas ainult ühe osa OÜ Agaro PK territooriumist ja ükski tunnistaja ei ole kinnitanud seda, et OÜ Nurme Teedeehitus oleks ülejäänud territooriumi osas teostanud pinnase korrastustöid ning renoveerinud kinnistut piiravat aeda. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga, et kaebaja väited ei lükka ümber maksumenetluses kogutud tõendeid ja Maksuotsuses kajastatut. Kohus märgib siinkohal vastustaja seisukohta toetavatest argumentidest ära asjaolu, et U.L. ja OÜ Sandman Veod juhatuse liige R. T. on andnud tehingute kohta üldsõnalisi selgitusi ega osanud konkreetselt tehingute ja tööde ning nende teostajate kohta midagi öelda. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja oma kohtule esitatud väidetes suutnud näidata, kes ja mis tööd konkreetselt tegi OÜ Sandman Veod poolt. Teiseks on mitmed OÜ Agaro PK töötajad maksumenetluses antud ütlustes selgitanud, mida territooriumil tehti (korrastusteenust, mis seisnes territooriumi tuhakorra eemaldamisel ja katmisel killuga) ning millal (
  32. a lõpus ja
  33. a suvel, kuival ajal) ning see ühtib OÜ Nurme Teedeehitus tegevusega OÜ Agaro PK territooriumil. Töötajate ütlustest ei nähtu, OÜ Sandman pidanuks vaidlusaluste arvete alusel tegema muid pinnasetöid, kui seda tegi OÜ Nurme Teedeehitus. Töötajad on maksumenetluses selgitanud, et tööd käisid järgmiselt: „/…/ 10 platsilt eemaldati tuhakord ning see täideti killuga“ või /…/ OÜ Agaro PK territooriumil tehti korrastusteenust, mis seisnes territooriumi katmisel killuga“ või „OÜ Agaro PK platsile pandi kõvakatet, st pandi freesitud asfaldi. /…/ Tean, et töid teostas OÜ Nurme Teed, sest ma nägin territooriumil OÜ Nurme Teedeehitus autosid või „töid teostas arvatavasti OÜ Nurme Teedeehitus, kuna OÜ Nurme Teedeehitus autod tõid platsile killustiku. Prahi vedu platsilt pole toimunud, kuna prahti polnudki. Suured kivid ja muud tükid jäid killustiku alla, puidupraht põletati ära OÜ Agaro PK katlamajas ruumide soojendamiseks“. Mis puutub piirete renoveerimisse, siis OÜ Agaro PK töötaja A. T. sõnade kohaselt teostas mõnedel aia osadel remonti firma juht U.L. ise ning J. S. sõnade kohaselt värvisid aeda U.L. koos oma poja K.ga, kuid põhiliselt värvis aeda K. Töötajate sõnade kohaselt renoveerisid aeda kaks või kolm meest, kuid töötajad ei osanud täpsustada, kas need olid omad mehed või võõrad. Kuivõrd maksuhaldurile teadaolevate tõendite pinnalt ei renoveerinud aeda keegi teine, kui U.L. ja tema poeg, siis ei ole alust arvata, et OÜ Sandman Veod oleksid teostanud piirete parandust esitatud arvete alusel. Vastustaja on siinkohal rõhutanud, et olukorras, kus U.L. on ise aeda renoveerinud, peaks isik teadma rohkem ka aia renoveerimisest või vähemalt pidanuks oma ütlustes mainima maksuhaldurile, et osaliselt osales ta ise renoveerimisel. Kohus on sarnaselt vastustajaga seisukohal, et olukorras, kus isik varjab maksuhalduri eest aia renoveerimisega seotud asjaolusid, on maksuhaldur teinud põhjendatult järelduse, et OÜ Sandman Veod ei ole renoveerimist teostanud. Kõige eeltoodu kokkuvõttes leiab kohus, et kaebaja ei ole suutnud ümber lükata Maksuotsuses OÜ Sandman Veod poolt 30.05.2008 arve ja 10.09.2008 arve nr 65 alusel väidetavalt teostatud tööde ja osutatud teenuste tegelikku toimumist. Vastustaja on õigesti asunud seisukohale, et tegelikult neid töid teostatud ja teenuseid osutatud ei ole ning määranud seetõttu OÜ-le Agaro PK täiendava maksukohustuse.
  34. Kohus leiab, et ta ei saa nõustuda ka kaebaja väitega, et maksuhaldur on ebaõigesti lugenud OÜ Agaro PK ettevõtlusega mitteseotud kuluks 02.04.2008 arve 334 alusel OÜ-lt Virena Trade puidutöötlemispinkide soetamisel kantud kulud. Kaebaja ei ole esitanud ei maksumenetluses ega kohtumenetluses ühtegi tõendit peale paljasõnaliste väidete, mis näitaks, et nende puidutöömasinate kasutamine toimuks OÜ Agaro PK ettevõtluse raames ja tema huvides. U.L. on ise oma maksumenetluses 23.04.2009 antud ütlustes (I tl 148) väitnud, et ostetud masinad on „… tegelikult kasutuses minu teises firmas OÜ-s Berlander. Ma ei oska küll öelda, kas OÜ Agaro PK on teinud OÜ-le Berlander järkamissae ja puidufreesi müümise kohta arveid.“. Kohus on seisukohal, et vastustaja on õigesti hinnanud kogutud tõendeid ja leidnud, et tegemist ei ole OÜ Agaro PK ettevõtlusega seotud kuluga. Seetõttu ei ole õige ka kaebaja poolt 2008 aasta aprillikuu käibedeklaratsioonis toodud maksuarvestus ning 10800 krooni sisendkäibemaksuna kajastamine ja mahaarvamine tasumisele kuuluvast käibemaksusummast.
  35. Kohtu poolt eelpool käsitletud küsimused puudutasid eelkõige Maksuotsuse tegemise ja OÜ-le Agaro PK täiendava maksukohustuse määramise aluseks olnud asjaolusid. Neid asjaolusid on kajastatud detailselt ka vastutusotsuses. Kaebaja on vastutusotsust vaidlustanud sisuliselt vaidlustades Maksuotsuses tehtud järeldused teatud tehingute toimumise kohta ning tulenevalt asjaolust, et tema ei ole rikkunud tahtlikult äriühingu seadusliku esindaja kohustusi, sest OÜ Agaro PK maksuvõlg on tekkinud seetõttu, et maksuhaldur on lugenud reaalselt toimunud tehingud mittetoimunuks ja määranud sellele järeldusele tuginedes äriühingule täiendava maksukohustuse. Kaebaja leiab, et ta on järginud juhatuse liikmele ettenähtud hoolsuskohustust ja kasutanud muuhulgas raamatupidamise korraldamiseks spetsialistide abi. 11
  36. Kaalunud kohtumenetluses esitatud seisukohti ja tõendeid leiab kohus, et U.L.u kaebus ei ole ka eelmises punktis kirjeldatud osas põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kohus peab põhjendatuks maksuhalduri vastutusotsuses toodud põhjendusi ja seisukohta, et U.L. on tahtlikult rikkunud maksukorralduse seaduse (MKS) § 8 lõikes 1 sätestatud seadusliku esindaja kohustusi ning kohustuste rikkumine on kausaalses seoses OÜ Agaro PK maksuvõla tekkimisega. Vastustaja on kohtu hinnangul õigesti leidnud, et U.L.u teadlik ja tahtlik tegevus viis maksunõude esitamiseni äriühingu vastu ning põhjustas OÜ Agaro maksejõuetuse.
  37. Kohus on seisukohal, et kõigepealt on kohtumenetluses ümber lükatud kaebaja väited, et maksuotsuse aluseks olnud tehingud toimusid tegelikult ja et vastustaja on neid ebaõigesti hinnanud. Ainuüksi nimetatud asjaolu lükkab ümber kaebaja väite maksuvõla tekkimisest maksuhalduri ebaseadusliku tegevuse tagajärjel. Maksuhaldur on seoses nende tehingutega ära näidanud U.L.u, kui OÜ Agaro PK ainsa juhatuse liikme, seadusest tulenevate kohustuste rikkumise (Vastutusotsuse p.6) ja ning selle eesmärgid. Samuti on maksuhaldur vastutusotsuse punktides 3.9 ja 4 analüüsinud põhjalikult raamatupidamise korraldamise olukorda ja seaduselevastavust OÜ-s Agaro PK, leides, et see ei vastanud seaduses sätestatud nõuetele. Maksuhaldur näitas muuhulgas ära, et äriühingus puudus raamatupidamise sisekorraeeskiri, varude arvestus ja et kassaraamatu andmed ei ühtinud ostuarvete registris toodud sularaha tasumistega ehk sularaha arvestus oli ebausaldusväärne. Maksuhaldur on näidanud, et U.L.ul oli piisav ettevõtlusalane kogemus ja et ta oli OÜ Agaro PK juhatuse ainsa liikmena vastutav korrektse raamatupidamisarvestuse korraldamise ja õigete maksudeklaratsioonide esitamise eest äriühingus. Kohus leiab sarnaselt vastustajaga, et nimetatud ülesanded ei olnud seaduse kohaselt täidetud ainult raamatupidaja palkamisega, vaid juhatuse liikmed peavad kogu oma tegevusega ja kontrolliga raamatupidaja töö üle tagama raamatupidamisarvestuse seadusjärgse korraldamise äriühingus.
  38. Kohus leiab, et vastutusotsuses ja Maksuotsuses on vastustaja õieti kajastanud kaebaja tegevuse eesmärke ning tahtlust Maksuotsuses täiendava maksukohustuse määramise aluseks olnud tehingute hindamisel. Kohus nõustub vastustajaga, et U.L. pidi olema teadlik, et mittetoimunud majandustehingute abil sisendkäibemaksu ja ettevõtluse kulude suurendamine on õigusvastane ning et sellise tegevuse eesmärgiks oli teadlik maksude tasumisest kõrvalehoidmine. Riigikohtu halduskolleegium on oma 20.01.2010 lahendis kohtuasjas nr 3-3-1-74-09 p. 9 (viitega ka varasematele sarnastele seisukohtadele) leidnud, et maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil tehtud tehing või toiming saab oma olemuselt olla ainult tahtlik.
  39. Kohus leiab, et vastutusotsuses on tõendatud ka põhjuslik seos juhatuse liikme kohustuse rikkumise ja maksuvõla tekkimise vahel, mis seisneb selles, et U.L.u tegevuse tagajärjel tekkis olukord, kus OÜ Agaro PK jättis maksud osaliselt deklareerimata või deklareeris valesti, maksud jäid seetõttu tasumata ja Maksuotsusega määratud täiendava maksukohustuse tõttu tekkis äriühingul maksuvõlg ning ta muutus sisuliselt maksevõimetuks. Juhul kui OÜ Agaro PK oleks õigeaegselt ja täielikult deklareerinud ja täitnud maksukohustusi ning kui äriühingu rahalisi vahendeid oleks juhatuse liikme poolt kasutatud otstarbekalt ettevõtluse huvides, mitte neid dokumenteerimata ja ettevõtlusega seotust tõendamata äriühingust välja viidud, ei oleks tekkinud maksuvõlgnevust ja äriühingu muutumist maksevõimetuks.
  40. MKS § 40 lg 1 kohaselt vastustab seaduslik esindaja tahtlikult või raske hooletuse tõttu MKS § 8 sätestatud kohustuste täitmata jätmise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega. MKS § 96 lg 1 kohaselt nõutakse maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest vastutatavalt kolmandalt isikult maksuvõlg sisse vastutusotsusega. Kohus leiab, et vastutusotsus on põhjendatud ja seaduslik ning kaebus tuleb jätta rahuldamata. 12
  41. 01.01.2012 jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Vastustaja on palunud jätta menetluskulud kaebaja kanda, kuid ei ole esitanud mingeid menetluskulude väljamõistmise taotlusi ja seetõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste enda kanda. Daimar Liiv Kohtunik 13

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.