← Eesti

3-11-2663/43

Obsah (6)§ 212§ 213§ 223§ 116§ 198§ 108

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Viive Ligi, Lauri Madise Otsuse tegemise aeg ja koht 31. oktoober 2012. a, Tallinn Haldusasja numb

§ 212lg 1).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (

§ 213lg 1 p 5).

Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse siiski läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (

§ 223lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata 3-11-2663 menetlustähtaja kulgemist (

§ 116

lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (

§ 116lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 06.10.2011 korralduse nr 12.2-3/4075-1 alusel viidi läbi Alati Abiks OÜ ettevõtlusega tegelemise kontrollimine. Sama korraldusega kohustati kaebajat ilmuma ja esitama kohalikule maksuhaldurile perioodil juuni kuni september 2011 ettevõtlusega tegelemist tõendavad majandustegevuse dokumendid. Korralduses sisaldus hoiatus, et ettenähtud tähtaja jooksul Eestis ettevõtlusega tegelemise tõendamata jätmise korral kustutatakse Alati Abiks OÜ käibemaksukohustuslaste registrist. Korraldus kuulus täitmisele hiljemalt 14.10.2011 kell 10.
  2. Nimetatud tähtajaks Alati Abiks OÜ korraldust ei täitnud.
  3. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 14.10.2011 otsusega nr 14384 kustutati Alati Abiks OÜ käibemaksukohuslaste registrist alates 21.10.
  5. Alati Abiks OÜ esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 14.10.2011 otsuse nr 14384 tühistamise ning kaebuse esitaja käibemaksukohustuslaste registrikande taastamiseks kohustamise nõuetes. Kaebuse põhjendused: 1) Alati Abiks OÜ on registrisse kantud 24.05.2011 ja tegutsev ettevõte. Ettevõte tegeleb haljastus-, hooldus- ja kaevetöödega ning on soetanud põhivarana kaks roomikekskavaatorit. Osaühing on sõlminud klientidega lepinguid. 01.08.2011 on sõlmitud aastane leping AS-ga Tallinna Teed teeehitustööde tegemiseks. Kaebaja valduses on kaupade müügi- ja ostuarved ning kassadokumendid. Äriühingu käive
  6. a augustikuus oli ca 11 000 eurot, septembrikuus 9 000 eurot. Vastav teave on kajastatud maksudeklaratsioonides; 2) Alati Abiks OÜ ei ole varjanud enda majandustegevust. Alati Abiks OÜ seaduslik esindaja O. M. oli seoses käibemaksu tagastusnõudega kutsutud revidendi juurde 27.09.
  7. O. M. informeeris revidenti, et on haigestunud ja poolte kokkuleppel pidi tervenemisel koheselt revidendile helistama. Kui oktoobrikuu alguses helistas äriühingu raamatupidaja revidendile, vastati, et kokkusaamine ja dokumentide ettenäitamine ei ole vajalik, kuna otsus käibemaksukohuslaste registrist kustutamiseks olevat juba tehtud; 3) seoses Alati Abiks OÜ käibemaksukohuslaste registrist kustutamisega on ettevõttel tekkinud sõltumata ettevõtte majandustegevusest põhjendamatult käibemaksuvõlg.
  8. Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata. Vastuväited kaebusele: 1) Kaebaja ei täitnud 06.10.2011 korraldust, st maksuhalduri juurde ei ilmunud kaebaja seaduslik ega volitatud esindaja, samuti ei edastatud maksuhaldurile ettevõtlusega tegelemist tõendavaid majandustegevuse dokumente. Korraldus sisaldas hoiatust, et kui korralduse adressaat ei esita maksuhaldurile korralduses ettenähtud tähtajaks dokumente, mis tõendaksid ettevõtlusega tegelemist, siis kustutatakse isik käibemaksukohustuslaste registrist käibemaksuseaduse (KMS) § 22 lg 3¹ alusel. Samuti ei ole kaebaja esitanud maksuhaldurile tõendeid, mis takistasid tal korraldust täitmast, sh dokumentide edastamist posti teel või volitatud isiku vahendusel; 2) kaebaja poolt kohtule esitatud tõendid Eestis toimuva ettevõtlusega tegelemise kohta on asjakohatud, kuna vaidlustatud otsus anti seetõttu, et kaebaja ei esitanud maksuhaldurile tõendeid majandustegevuse kohta. Vaidlustatud otsuse tühistamise ja käibemaksukohustuslaste registrikande taastamise nõuded ei ole põhjendatud, sest otsuse tegemise käibemaksukohustuslaste registrist kustutamise kohta põhjustas kaebaja ise oma tegevusetusega. Kaebajal on õigus esitada uus taotlus enda registreerimiseks käibemaksukohustuslaste registris. 2

(6)3-11-2663 5. Tallinna Halduskohtu 23.03.2012 otsusega rahuldati kaebus, tühistati Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 14.10.2011 otsus nr 14384 ja tehti vastustajale ettekirjutus selle korralduse eelneva olukorra taastamiseks käibemaksukohustuslaste registris. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) KMS § 22 lõike 31 kohaselt on maksuhalduril õigus kustutada registrist maksukohustuslane, kes ei tegele Eestis ettevõtlusega. Kui maksukohustuslase ettevõtlusega tegelemine ei ole piisavalt tõendatud, on maksuhalduril õigus nõuda maksukohustuslaselt lisatõendeid või koguda neid omal algatusel. Maksuhaldur teatab maksukohustuslasele registrist kustutamise kavatsusest kirjalikult ning annab tähtaja ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks. Kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud, kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist; 2) maksukorralduse seaduse (MKS) § 54 lg 6 kohaselt loeti 06.10.2011 korraldus kaebaja poolt kättesaaduks 5 päeva möödumisest selle postitamisest juriidilise isiku aadressile. Kohtul pole tõendeid selle kohta, millal korraldus postitati, kuid korralduse postitamise korral 06.10.2011 saab selle lugeda kättetoimetatuks 11.10.2011, seega 3 päeva enne 14.10.2011; 3) kaebaja selgituste kohaselt oli ta alles ettevõtlust alustanud. Dokumente maksuhaldurile ei jõutud tähtaegselt esitada, sest R. M. tunnistuse kohasel oli ta palunud O. M-l maksuhaldurile helistada ja küsida, kas raamatupidaja võib tulla dokumente esitama, kuna ta ise on haige. Tuvastatud ei ole, kas tegelikkuses O. M. helistas maksuhaldurile, kuna maksuhaldur sellist telefonikõne eitab; 4) olukorras, kus kaebajale anti 3 päeva aega vajalike materjalide kogumiseks ja maksuhalduri juurde ilmumiseks, kooskõlastamata eelnevalt seda, kas maksukohustuslase esindajale sobib kohaleilmumise aeg, on ebaproportsionaalne lahendus samal kuupäeval, kui kaebaja dokumendid esitama pidi, juba maksukohustuslane käibemaksukohustuslaste registrist kustutada. Kui kaebaja oleks kohtumenetluses esitatud dokumendid maksuhaldurile esitanud, ei oleks maksuhaldur teda käibemaksukohustuslaste registrist kustutanud. MKS § 10 lg 3 kohaselt viib maksuhaldur menetluse läbi võimalikult lihtsalt, kiirelt ja efektiivselt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebamugavusi, järgides sealjuures haldusmenetluse üldpõhimõtteid ja tagades menetlusosaliste õiguste kaitse. MKS § 13 lg 1 kohaselt on maksukohustuslasel õigus enne tema õigusi puudutava haldusakti andmist esitada maksuhaldurile oma arvamus või vastuväited. Kaebaja õigused on jäänud liiga lühikese menetlustähtaja tõttu realiseerimata. Tõendamiskoormise maksumaksjale panemisel tuleb tagada, et selle täitmine on võimalik. Korraldus on antud ennatlikult, laskmata kaebajal mõistliku aja jooksul oma õigusi kaitsta. Mõistlik aeg korraldusele reageerimiseks olnuks vähemalt 10 päeva selle kättesaamisest; 5) kohtumenetluses on kaebaja esitanud piisavalt tõendeid selle kohta, et majandustegevus oli vaidlusalusel perioodil juuni-september 2011 olemas. Kohtule on esitatud Konekesko Eesti AS-lt roomikekskavaatori soetamise arve 10.08.2011 ja ostuleping 09.08.2011, teise roomikekskavaatori ostuarve Brandwood OÜ-lt 27.07.2011, Tallinna Teede AS-ga 27.07.2011 sõlmitud teenuste osutamise leping (samuti roomikekskavaatoriga). Kaebaja pangakonto väljavõttest 10.06.-30.11.2011 nähtuvad nii kulutused ettevõtluseks (bensiini kulud, roomikekskavaatorite eest tasumised, töötasu makse R. G-le, Tallinna Teede AS-lt laekumised lepingulise teenuse eest jne). Raamatupidaja K. K. ütluste kohaselt esitas ta igakuiselt maksudeklaratsioone ja korraldas algdokumentide põhjal raamatupidamist. Tegevus algas osaühingus 03.07.2011, kui soetati mullafrees. Raamatupidaja kinnitusel ei olnud tal kahtlust äriühingu majandustegevuses, kuna ta tegi kogu raamatupidamise reaalselt olemasolevate algdokumentide põhjal. Ka juhatuse liikme abikaasa R. M. ütluste kohaselt oli äriühing tegelikult tegutsev. R. M. aitas oma abikaasat äriühingu juhtimisel ja osaliselt oli ka traktorijuht. Tunnistaja kinnitusel käis traktoriga Pärnu-Jaagupis töid tegemas traktorist R. G. Kaebaja pearaamatus nähtuvad perioodil 01.06.-30.11.2011 erinevad kulutused kontoritarvetele ja muud ettevõtlusega 3
(6)3-11-2663 tõenäoliselt seotud kulutused. Neist tõenditest nähtub, et kaebajal oli perioodil juuniseptember 2011 majandustegevus olemas. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
  1. Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu 23.03.2012 otsus tühistada ja saata asi halduskohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) halduskohus ei võimaldanud apellandil esitada tõendeid eelneva maksumenetluse kohta. Maksuhaldurile ei olnud arusaadav, millist haldusakti ja millisel õiguslikul alusel kaebaja vaidlustab, ning tunnistajate ülekuulamise taotlus esitati alles kohtuistungil, mistõttu ei olnud maksuhalduril võimalik läbikaalutult kõigile väidetele vastuväiteid esitada; 2) kaebaja majandustegevuse kohta kohtule esitatud tõendid ei tõenda kaebaja majandustegevuse olemasolu. Kohtule pole esitatud tutvumiseks originaaldokumente. Raamatupidamise pearaamat on esitatud valikuliselt ja esitatud pole bilanssi, kus kajastuks põhivara arvele võtmine; 3) R. M. ja raamatupidaja kinnitasid kohtus, et said teada maksuhalduri korraldusest esitada dokumente nädal enne selle täitmise tähtaega. Kohus ei pööranud tähelepanu ka asjaolule, et kaebaja suhtes viidi enne ettevõtlusega tegelemise kontrolli menetlust läbi maksumenetlus 20.09.2011 korralduse alusel, et kontrollida kaebaja
  2. a juuli- ja augustikuu maksude arvestamise ja deklareerimise õigsust. See menetlus lõppes 04.10.2011 maksuotsusega. Maksuhaldur alustas tolles menetluses kaebaja ettevõtlusega seotud dokumentide nõudmist juba 15.09.
  3. 04.10.2011 maksuotsuse tingis kaebaja poolt deklareeritud andmete aluseks olevate dokumentide esitamata jätmine. Seda maksuotsust kaebaja ei vaidlustanud; 4) kuna ka 06.10.2011 korraldust ei täidetud, oli maksuhalduril põhjendatud kahtlus, et kaebaja ettevõtlusega ei tegele. Arvestades käibemaksupettuse riski, oli maksuhalduri kiire tegutsemine seetõttu põhjendatud. Kaebajale antud tähtaeg ei olnud ebaproportsionaalselt lühike.
  4. Alati Abiks OÜ palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud apellandi kanda. Vastuväited apellatsioonkaebusele: 1) halduskohus võimaldas apellandil menetlemise asjaolude kohta; tõendite esitamist maksuhalduri korralduse 2) apellandi väide, et kaebaja pole esitanud piisavalt ja usaldusväärselt tõendeid majandustegevuse kohta, pole põhjendatud. Apellandil oli võimalik nende tõenditega tutvuda ja kahtluse korral nõuda kohtule originaaldokumentide esitamist. Apellandil oli võimalik nõuda täiendavate tõendite esitamist, kuid ta ei teinud seda; 3) tulenevalt MKS §-st 11 peab maksuhaldur välja selgitama tegeliku olukorra ja tuvastama maksusuhetes olulised asjaolud. Maksumenetluses eeldatakse maksukohustuslase kogutud ja esitatud tõendite õigsust. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  5. Halduskohus küsis vastustaja seisukohta kaebaja taotlusele tunnistaja R. M. ülekuulamiseks ning vastustaja vastas sellele taotlusele: „Kui ei tule üllatusi, mille vastu ei ole ette valmistunud, olen taotlusega nõus“ (vt 13.03.2012 kohtuistungi protokoll, tl 64). Sellist vastust ei saa pidada taotlusele vastuvaidlemiseks. Vastustaja esindaja ei märkinud halduskohtus toimunud kohtuistungil ega ka kirjalikes seisukohtades, et kaebajalt on küsitud tõendeid ettevõtlusega tegelemise tõendamiseks ka enne 06.10.2011 korraldust. Küll aga nähtub tunnistajate ütlustest, et kaebaja oli esitanud käibemaksu 4
(6)3-11-2663 tagastusnõude, misjärel soovis maksuhaldur saada algdokumente, samuti nähtub, et käibemaksu tagastusnõuet ei rahuldatud. 9.

§ 198

lg 2 sätestab: „Ringkonnakohus tuvastab halduskohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid juhul, kui: 1) halduskohus jättis esitatud tõendid või viidatud asjaolud põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolule või tõendile ei saanud halduskohtus tugineda kohtupoolse menetlusõiguse normi rikkumise tõttu; 3) asjaolule või tõendile ei saanud varem viidata muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist halduskohtus ning menetlusosalise käitumist ei ole alust pidada pahauskseks.“ Varasem menetlus oli maksuhaldurile teada. Halduskohtule esitatud kaebuses paluti 14.10.2011 otsuse nr 14384 tühistamist ja esitati kohustamisnõue käibemaksukohuslaste registri kande taastamiseks. Need taotlused on selged ning ei oleks tohtinud maksuhalduris tekitada arusaamatusi. Küll aga tulnuks halduskohtul olukorras, kus tunnistajate ütlustest nähtus ka varasemate menetluste läbiviimine, mille käigus maksuhaldur soovis sama teavet saada, selgitada välja nende menetluste raames kaebajale antud tähtaeg dokumentide esitamiseks. Kuna halduskohus pidas asja lahendamisel oluliseks, et kaebaja esindaja ei teadnud piisavalt varakult dokumentide esitamise kohustusest, on apellatsioonkaebusele lisatud tõend – 04.10.2011 maksuotsus – asjakohane ning ringkonnakohus võtab selle toimiku juurde.

  1. R. M. ütlustest nähtub, et kaebaja juhatuse liige sai dokumentide esitamise kohustusest teada nädal enne vaidlustatud haldusakti andmist (tl 68). Ka raamatupidaja K. K. kinnitas halduskohtus, et sai korraldusest algdokumendid esitada teada „nädal enne ettemaksu otsuse tühistamist“. Halduskohtu seisukoht, et maksuhalduri poolt kaebajale antud tähtaeg jäi liiga lühikeseks ega võimaldanud tegelikkuses tõendeid esitada, on seetõttu ekslik. Põhjendamata on halduskohtu seisukoht, et piisavaks saaks pidada tähtaega, mis on vähemalt 10 päeva. KMS § 22 lõike 31 eesmärk on ära hoida käibemaksupettusi ja riigile käibemaksu laekumata jäämist. Sellise eesmärgi saavutamiseks on vajalik kiiresti maksukohustuslaste registri kande kustutamine, et ära hoida edasisi maksupettusi.
  2. Dokumentide esitamine oli võimalik ka olukorras, kus kaebaja juhatuse liige äriühingu juhtimisega lapse haigestumise tõttu tegeleda ei saanud. Kaebaja väiteid ja tunnistaja R. M. ütlusi selle kohta, et maksuhaldurile teatati telefonitsi maksuhalduri juurde ilmumise takistusest, ei pea ringkonnakohus olukorras, kus seda ei kinnita vastustaja ega ükski dokumentaalne tõend, usutavaks. Sellises olukorras ei saa vaidlustatud haldusakti pidada ringkonnakohtu arvates õigusvastaseks.
  3. Asja lahendamisel pole oluline, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või mitte, sest maksuhalduri otsus tehti olukorras, kus maksuhaldurile ei olnud sellekohaseid tõendeid esitatud. Vaidlustatud otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas kaebaja tegelikult ettevõtlusega tegeles või kas tal maksuhalduri nõutud dokumendid olid olemas. KMS § 22 lõike 31
  4. lause kohaselt kustutab maksuhaldur maksukohustuslase registrist, kui ettevõtlusega tegelemine ei ole ettenähtud tähtaja jooksul tõendatud. Seetõttu pole ringkonnakohtu arvates asja lahendamisel ka tähtis, kas kohtule esitatud tõendid ettevõtlust tõendavad.
  5. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodust tulenevalt tuleb maksuhalduri apellatsioonkaebus rahuldada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata.

§ 108lg 1 alusel jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Apellant ei ole kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. 5

(6)3-11-2663 Lauri Madise Viive Ligi Oliver Kask 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.