← Eesti

3-10-1285/127

Obsah (8)§ 212§ 215§ 59§ 56§ 162§ 109§ 118§ 114

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-

§ 212lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 215lg 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohus

  1. 20.05.2010 esitas S. K. kaebuse halduskohtule (I kd tl 1-2, 23, 48-49, 57, 101-102, 103104, 107, 108, 127, 130, 146-151, 155-156), milles taotles Viru Vangla poolt tekitatud varalise kahju hüvitamist summas 12 730 krooni (813,60 eurot). Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 määrusega tagastati kaebus hüvitise summa 2000 krooni osas. Kaebuse põhjendused: 1) 18.01.2010 saabus kaebuse esitajale Viru Vanglasse tema ema poolt saadetud maksikiri A4 formaadis krokodillinahast fotoalbumiga ja 150 samas formaadis fotoga. Album ja foto kontrolliti üle, avastamaks keelatud esemeid, ning paigutati vangla lattu. Fotoalbum oli ostetud välismaal. Fotoalbumi peal oli kinonäitlejanna autogramm ning albumis oli 147 fotot, kus kaebaja on pildistatud koos vennaga ja kinonäitlejannaga. Fotod tegi Venemaal kaebaja venna tüdruksõber. Lisaks oli albumis kolm fotot kaebaja surnud isast. Fotoalbum oli kaebuse esitajale kingitud sünnipäevaks ja selle kättesaamise kulu, mille kaebuse esitaja tasus albumi Eestisse toonud isikule, oli 730 krooni. Fotoalbum ise maksis palju rohkem. A4 formaadis foto eest tasuti fotoateljees
  2. a 80 krooni. Seega maksavad 150 fotot kokku 12 000 krooni. Dokumendid, tšekid või kviitungid albumi ja fotode maksumuse ja kulude kohta kaebajal puuduvad, sest polnud põhjust neid säilitada ja arvata, et album kaotsi läheb; 2) 03.02.2010 esitas kaebaja vanglale taotluse fotoalbumi kambrisse saamiseks (kuupäev märgitud kaebuse esitaja avaldustes Viru Vanglale (tõlked I kd tl 78-81)). Selgus, et asjade hulgas, mis kaebajale laost väljastati, fotoalbumit ja fotosid polnud; 3) 25.01.2012 selgitas kaebaja, et ostis fotoalbumi Venemaal elava isiku kaudu, kellele ta andis raha ja kes ostis fotoalbumi 730 krooni eest välismaal. Sama isik tegi Vene Föderatsioonis 150 fotot, mille tegemine maksis kokku 10 000 krooni. See isik vahetas elukohta ja kaebajal puudub teave, kus see isik antud hetkel elab. 150 fotot A4 formaadis läikepaberil kaalub 750 grammi (I kd tl 146-151, tõlge I kd tl 155-156). 27.02.2012 kohtuistungil (tl 201-206) seletas kaebaja, et 730 krooni on fotoalbumi maksumus ja oma kahjunõudes ei esitanud ta kohaletoimetamise tasu nõuet. Albumi kohale toonud isik tuli kaugelt ja hüvitatav lennupiletite maksumus oleks olnud palju suurem. Kaebaja vaidles vastu vastustaja väitele, nagu oleks album olnud kilepakendis, ja väitis, et album oli tavalises kilekotis, millele oli sõlm peale tehtud. Valvurid ei võtnud albumit kilekoti seest välja. Fotod pani albumisse kaebaja ise. Kaebaja väitis, et tema allkiri albumi vanglasse saabumise aktil on võltsitud.
  3. Viru Vangla palus jätta kaebus rahuldamata (I kd tl 62, 92, 171). Vastustaja seisukohad: 1) Fotoalbum anti kaebajale kätte 11.02.
  4. Märge selle kohta jäi kinnipeeturegistris tegemata, kuna kaebaja taotlus asjade kambrisse saamiseks ei laekunud lattu tagasi. Spetsialist-laohoidja P. N. on albumi laost väljamineku registreerinud Exceli tabelis 11.02.
  5. Seega sai kaebaja temale 18.01.2010 saabunud albumi kätte ja kuhu ta selle hiljem on paigutanud, ei ole vanglale teada. Välistada ei saa seda, et kaebaja ise albumi hävitas. Seega ei ole kaebajale kahju tekkinud. Ebaõiged on kaebaja väited, et fotoalbum oli valmistatud krokodillinahast ning albumisse oli paigutatud 150 tk A4 formaadis fotot. Album oli uus, kilepakendis. Pakendit ei olnud avatud. 150 fotot ei saanud seal olla, sellisel juhul ei oleks album olnud kaupluse pakendis. Nii suure hulga piltide albumis olemine hakanuks koheselt ka vanglaametnikele silma. Seda, et fotosid ei olnud, näitab asjaolu, et eseme leidmise kohta koostatud aktile (I kd tl 5, 94) on kantud vaid album. Kui album oleks krokodillinahast, liigitunuks see kui väärisese justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud „Vangla sisekorraeeskirja“ (VSkE) §-s 641 toodud kinnipeetavatele keelatud esemete loetelu p 18 alla ning seda poleks kaebajale kätte antud. Album saabus vanglasse 2

(7)Kohus maksikirjaga, mille maksimaalne kaal on 2 kg. Album 150 fotoga poleks maksikirja maksimaalse kaalu sisse mahtunud. Tegemist olnuks postipakiga, aga viimane postipakk saabus tol ajal vahistatu staatuses olnud kaebajale 09.05.2009, mitte jaanuaris
  1. Kaebaja on varem esitanud Tartu Halduskohtule kaebuse Viru Vangla vastu varalise ja mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 40 000 krooni seoses käekella ja parfüümi kaotsiminekuga. Halduskohtu 30.06.2010 otsusega haldusasjas nr 3-10-674 jäeti kaebus rahuldamata. Kaebaja on ise enda esemete kadumisega seotud ning püüab riigi arvel alusetult rikastuda; 2) Spetsialist-laohoidja P. N. 15.09.2010 seletuskirja (I kd tl 95) kohaselt esitas kaebaja 03.02.2010 taotluse 27.01.2010 lattu saabunud fotoalbumi kambrisse saamiseks. Fotoalbum oli uus, kilepakendis. Albumi kaane pealispind oli läikiv, punasekirju mustriga. Pakendit ei olnud avatud. 11.02.2010 kandis P. N. laos olevatest varadest albumi välja ja laotööline toimetas selle kinnipeetavale. Praktikas on välja kujunenud, et kinnipeetav kinnitab eseme kambrisse saamise taotlusel allkirjaga soovitud esemete kättesaamist ning laotööline tagastab taotluse lattu ning selle taotluse alusel tehakse kinnipeeturegistris olevas kinnipeetava varade nimekirjas märge, et ese on laost kambrisse liikunud. Kaebaja taotlust lattu tagasi ei laekunud, mistõttu jäi vastav kanne kinnipeeturegistris tegemata. See selgus märtsis, mil kaebaja tegi järjekordse taotluse albumi saamiseks; 3) Laotöölise A. T. 16.09.2010 seletuskirjas (I kd tl 96) märgitakse, et
  2. a veebruari alguses viis A. T. isiklike asjade laost kinnipeetavate asju. Kinnipeetav S. K. soovis fotoalbumit, mille A. T. talle ka kätte andis.
  3. 30.01.2012 saabus Tallinna Halduskohtusse kaebaja venna A. K. avaldus (I kd tl 145, 155), milles ta väidab, et kaebajal olevat olnud krokodillinahast A4 formaadis fotoalbum ja 150 fotot, kuid kambrisse temale albumit kätte ei antud. 13.02.2012 esitas A. K. kohtule avalduse, milles teatas keeldumisest venna vastu ütluste andmisest (I kd tl 184, 186). 14.02.2012 teatas kaebaja halduskohtule, et ei vaja A. K-it tunnistajana kohtus (I kd tl 189, 191).
  4. Tallinna Halduskohtu 09.03.2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1)

§ 59

lg 1 kohaselt peab menetlusosaline tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema väited. Viru Vangla poolt kaebajale kahju tekitamine ei ole tõendatud; 2) Vaidlus puudub selles, et kaebajale saabus maksikirjaga 18.01.2010 fotoalbum. Maksikirjast esemete leidmise kohta koostatud akti (I kd tl 5, 94) kohaselt avastati kaebajale saabunud maksikirjast üks album, mis paigutati lattu. Aktist ei nähtu, et albumis oleks olnud fotod. Kaebuse esitaja väitis kohtuistungil esmakordselt, et tema aktil olev allkiri on võltsitud; 3) Kaebaja ei ole oma väidete ja esemete maksumuse tõendamiseks esitanud ühtegi tõendit, välja arvatud kaebaja venna kirjalik avaldus. Kohtu eelmenetluses tehtud ettepanekule esitada vaidlusaluste esemete kohta dokumentaalsed tõendid (ostukviitungid jms) vastas kaebaja 25.01.2012, et sellised tõendid puuduvad ja fotoalbumi soetanud isikut kohtusse kutsuda ei saa, kuna tema elukoht ei ole teada. Võimalike tunnistajate notari juures koostatud avaldusi, mille esitamise võimalikkusele kaebaja on oma menetlusdokumentides viidanud, kaebaja kohtule ei esitanud. Tunnistajana üle kuulatud Viru Vangla laotöölise A. T. ütluste (I kd tl 204) kohaselt andis ta kaebajale üle vangla laost väljastatud albumi. Albumi ega selle pakendi kohta tunnistaja midagi täpsustada ei osanud, selgitades, et tema kohustuseks on laost väljastatud asi kinnipeetavale kätte toimetada ning ta ei uuri üleantavat eset. Tunnistaja ütluste kohaselt ei esitanud kaebaja albumi kättesaamisel mingit pretensiooni. Tunnistaja mäletab kaebajat nimepidi ning mingit konflikti tal kaebajaga 2010. a ei olnud. A. T. kirjaliku 3

(7)Kohus seletusega haldusmenetluses ja kohtuistungil antud ütlustega ning P. N. kirjaliku seletusega on tõendatud, et 18.01.2010 kaebajale saabunud fotoalbum anti kaebajale üle. Kaebaja vastupidine väide on tõendamata. Kaebaja enda seletus ei ole halduskohtumenetluses tõendiks. Kaebaja venna 25.01.2012 kirjalik avaldus ei ole kohtu hinnangul usaldusväärne tõend, kuna tegemist on lähedaste isikutega. Samuti tekitab avalduse usaldusväärsuses kahtlusi asjaolu, et kaebaja vend keeldus tunnistajana ütluste andmisest ning kaebaja, kes oli oma varasemates avaldustes märkinud, et tema väiteid võib tõendada vend, saatis kohtule pärast kohtu poolt venna tunnistajaks kutsumise määruse saamist taotluse, et ei pea vajalikuks tema ülekuulamist; 4) Kaebaja väide fotoalbumis fotode olemasolu kohta on tõendamata. P. N. seletusest nähtub, et fotoalbum oli avamata kaupluse kilepakendis. Kohus peab usutavaks, et sellisel hulgal fotosid (150 A4 formaadis) oleks paistnud läbi kilepakendi ka selle avamata jätmise korral. Sellisel juhul oleks fotode leidmine kantud akti ning tehtud kanne arvutis. Seega ei saanud vangla tekitada kaebajale kahju olematute fotode kaotamisega. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
  1. S. K. taotleb 16.03.2012 apellatsioonkaebuses (I kd tl 226-228, 232) halduskohtu otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist. Väited: 1) Kohus tegi ebaõige otsuse, eirates olulisi tõendeid. Laoandmete väljatrükist tuleneb, et fotoalbum oli laos registreeritud 29.01.2010, kanne asja kinnipeetavale kätteandmise kohta aga puudub. Samuti puudub kaebaja allkirjaga dokument albumi ja fotode kambris kättesaamise kohta. Küsimusele, kuhu kadus dokument, mis kinnitab, et album kaebajale üle anti, vastas vangla töötaja, et ei tea. Kõik osutab tõigale, et töötaja, kes viib asju laost kinnipeetavatele, omastas selle; 2) A. T. on huvitatud pool ja teda ei saanud kohtus tunnistajana üle kuulata. A. T-l ja P. N-l on huvi öelda, et fotoalbum anti kaebajale üle. Kohtu seisukoht, et kaebaja seletused ei ole tõend, tähendab, et kaebajat ei saa usaldada, aga vanglaametnikke võib. See on eelarvamuslik suhtumine ja seaduse rikkumine; 3) VSkE § 641 ei räägi midagi „krokodillinahast pildialbumist“; 4) Vangla töötaja, kes fotoalbumi välja annab, peab selle lahti võtma ning veenduma, et fotoalbumi sees midagi ei ole. Vangla töötaja, kes albumi vastu võttis, ei vaevunud seda tegema, millega rikkus vangistusseadust. Kohus eiras seda fakti; 5) 05.04.2012 ringkonnakohtusse saabunud avalduses (II kd tl 1, tõlge tl 2) märgib apellant, et ebaõige on vastustaja väide, et kui albumis oleks olnud fotod, oleks korrapidaja need kirja pannud. Eesti vanglates ei registreerita kinnipeetavatele postiga saadetud fotosid. Apellant esitab tema selgitustaotlusele saadetud Tartu Vangla vastuse, milles märgitakse, et kinnipeetavatele kirjades saabunud fotosid ei registreerita, ja Murru Vangla vastuse, milles märgitakse, et vanglateenistus ei fikseeri kinnipeetava varade hulgas fotosid arvuliselt ja nende üksikut liikumist.
  2. Viru Vangla palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Vastustaja põhjendused: 4
(7)Kohus Halduskohtu otsus on õiguspärane. Väite kohta, et valvurid pidid kilepakendi avama ja läbi otsima, selgitab vastustaja, et ühtset praktikat esemete läbiotsimise osas ei olnud. Osa valvureid avas originaalpakenditesse pakendatud asju läbiotsimise tarbeks, osa mitte. Asjaolu, et valvur ei kontrollinud saabunud eset erilise põhjalikkusega, ei kinnita, et album kilepakendis olla ei saanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg-st 1 tulenevalt võib isik nõuda avaliku võimu kandjalt hüvitist, kui avaliku võimu kandja on talle tekitanud kahju oma õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes, rikkudes tema õigusi.
  2. Esmalt tuleb hinnata, kas kaebuse esitajale on tekkinud tema väidetud kahju fotoalbumi ja fotode kaotsimineku näol.
  3. Vaidlus puudub selles, et Viru Vanglasse saabus 18.01.2010 kaebuse esitajale saadetud fotoalbum, mis paigutati hoiule vangla lattu kaebuse esitaja isiklike asjade hulka. Seda tõendab ka kaebajale saadetud maksikirjast fotoalbumi leidmise kohta koostatud akt (I kd tl 5, 94), kinnipeeturegistri väljavõte varade liikumise kohta (I kd tl 172) ja P. N. seletuskiri (I kd tl 95). Kuna vaidluse all pole asjaolud, et kaebuse esitajale saadetud fotoalbum sattus vastustaja valdusesse ja vastustaja valduses seda fotoalbumit enam pole, peab vastustaja, tõrjumaks kaebaja väidet, et vastustaja on fotoalbumi kaotanud, tõendama fotoalbumi üleandmist kaebuse esitajale.
  4. Albumi kätteandmist kinnitavatest tõenditest on asjas kogutud P. N. (tl 95) ja A. T.(tl 96) seletuskirjad. A. T. andis kohtuistungil tunnistajana ütlusi (tl 204-205). Nende tõendite põhjal pidas halduskohus vastustaja väidet fotoalbumi üleandmisest kaebajale tõendatuks. Ringkonnakohus selle hinnanguga ei nõustu. Justiitsministri 30.11.2000 määrusega nr 72 kinnitatud vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 61 lg 4 kohaselt antakse asjad lattu hoiule ja väljastatakse kinnipeetavale laos oleva nimekirja alusel. Asjade hoiuleandmist ja laost väljastamist kinnitavad lao eest vastutav teenistuja ja kinnipeetav allkirjadega nimekirja mõlemal eksemplaril. Selline õigusaktis nõutud dokumentaalne tõend kaebajale vaidlusaluse fotoalbumi väljastamise kohta puudub. Puudub ka igasugune muu kaebaja allkirjastatud dokument vaidlusaluse fotoalbumi kättesaamise kohta (nagu nt eseme kambrisse saamise taotlus, kuhu P. N. seletuskirja kohaselt võetakse kinnipeetavalt allkiri selle kohta, et viimane on eseme kambrisse saanud). P. N. albumi üleandmist kaebajale kinnitada ei saa, kuna tema seda isiklikult ei teinud. Ta kinnitab üksnes albumi üleandmist laotöötajale ja kande tegemist albumi väljastamise kohta. A. T. tunnistajana antud ütlused (tl 204-205) on vastuolulised ja segased. Vastates kohtu küsimusele, kas tunnistaja mäletab, mis esemeid
  5. a alguses kaebajale viidi, vastab tunnistaja: „Räägitakse albumist, aga mina ei tea. Mina võtsin lihtsalt kilekotist välja, mina ei uurinud, mis asjaga tegemist on.“ Sama vastab tunnistaja ka kaebaja küsimusele. Kohtu küsimusele, kuidas tunnistaja teab, et tegemist oli albumiga, vastas tunnistaja, et „pärast laohoidja ütles“. Järgnevalt vastas tunnistaja aga kohtu küsimusele, kas ta ise mäletab eset, mille ta üle andis: „Jah, mäletan. See oli album.“ A. T. ütlused on vastuolus ka P. N. seletuskirjaga. A. T.kinnitas, et mäletab täpselt, et viis kaebaja allkirjaga paberi lattu tagasi laohoidjale laua peale, P. N. väitel aga S. K. allkirjastatud taotlus lattu tagasi ei laekunud. Tõendite hindamisel on halduskohus jätnud need vastuolud tähelepanuta. Vangla töötajate 5
(7)Kohus vastuoluliste seletustega ei saa asendada dokumentaalset tõendit, mille vangla on õigusaktides sätestatud dokumenteerimiskohustust rikkudes jätnud koostamata. Kaebaja väidet, et temale pole vaidlusalust fotoalbumit üle antud, toetab ka tema 13.04.2010 avalduses märgitu (I kd tl 67p, 79), mille kohaselt tema kambris 12.04.2010 toime pandud läbiotsimisel ei ole vaidlusalust fotoalbumit leitud. Seega leiab ringkonnakohus, et kaebuse esitajale on tekkinud fotoalbumi kaotsimineku näol kahju. 11. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtu hinnanguga sellele, et kaebaja väide fotoalbumis fotode olemasolu kohta on tõendamata. 150 foto saatmise kohta kaebuse esitajale vanglasse on olemas üksnes kaebaja venna 25.01.2012 kirjalik avaldus (I kd tl 145, tõlge tl 155), kuid ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga selle tõendi usaldusväärsusele. Õige on halduskohtu seisukoht, et kaebaja enda seletus ei ole halduskohtumenetluses tõendiks.

§ 56lg 2 kohaselt võivad halduskohtumenetluses tõenditeks olla kõik tsiviilkohtumenetluse seadustiku (Ts

MS) §-de 251-305 kohaselt tsiviilkohtumenetluses lubatud tõendid. TsMS §-st 267 tulenevalt saab tõendiks olla vaid menetlusosalise vande all antud seletus. Seda seisukohta on kinnitanud ka Riigikohtu halduskolleegium (otsus nr 3-3-183-08, p 9). P. N. seletuskirja (I kd tl 95) pole alust kahtluse alla seada väidetes, et lattu saabunud fotoalbum oli uus ja avamata kilepakendis. Kaebuse esitaja poolt esitatud Tartu Vangla (II kd tl 3) ja Murru Vangla vastused (II kd tl 4), mille käesoleva asja materjalide juurde võtmise taotluse lahendab ringkonnakohus

§ 162

lg 1 alusel käesoleva otsuse resolutsioonis, seavad küll kahtluse alla vastustaja väite, et kui fotoalbumis oleksid olnud fotod, oleks need samuti kantud maksikirjast eseme leidmise aktile (I kd tl 5 ja 94). Samas ei tõenda need vastused, et kaebajale saadetud albumis oleksid olnud fotod, ega lükka ümber P. N. seletust, et tegemist oli uue avamata kilepakendis albumiga.

  1. Fotoalbumi kaotsiminekus seisnev kahju on tekkinud vangla poolt kaebuse esitaja õiguste rikkumise tõttu. VSkE § 64 lg 1 sätestab, et kui kinnipeetav vanglast vabastatakse, tagastatakse talle hoiul olevad asjad. Sellest järeldub, et vangla on kohustatud tagama vanglas hoiustatud kinnipeetava asjade säilimise. See kohustus kaitseb kinnipeetava huve. Selle kohustuse rikkumine rikub kinnipeetava õigusi.
  2. RVastS § 7 lg-st 4 tuleneb, et kui seadusega pole sätestatud teisiti ja see pole vastuolus avalikõiguslike suhete olemusega, kohaldatakse avaliku võimu teostamisel tekitatud kahju hüvitamisel lisaks käesolevale seadusele ka eraõiguse kahju hüvitamise sätteid. VÕS § 132 lg 1 kohaselt tuleb asja hävimisest või kaotsiminekust tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele. Seega tuleb hüvitise suuruse kindlaksmääramiseks selgitada välja kaotsiläinud fotoalbumi rahaline väärtus.
  3. Kaebaja väited fotoalbumi maksumuse kohta on vastuolulised ja ebausaldusväärsed. Kui alguses väitis kaebaja, et 730 krooni, mida ta fotoalbumi eest hüvitiseks nõuab, on fotoalbumi saamiseks tehtud kulutus, mille kaebaja tasus albumi Eestisse toomise eest, mitte fotoalbumi maksumus, mis on palju suurem (selgitus kohtule I kd tl 48-49, tõlge tl 57), siis halduskohtu istungil (protokolli lk 2 I kd tl 202) selgitas kaebaja, et 730 krooni on fotoalbumi maksumus ja fotoalbumi lennukiga kohaletoimetamise kulud (lennupiletite maksumus) olid palju suuremad. Seetõttu ei ilmne kaebaja selgitustest, kui suur oleks samaväärse fotoalbumi soetamiseks vajalik rahasumma. Ebausaldusväärseks peab ringkonnakohus kaebuse esitaja väidet ja seda kinnitavat kaebuse esitaja venna kirjalikku seletust, et tegemist oli 6

(7)Kohus krokodillinahast kaantega albumiga. VSkE § 641 p 18 kohaselt on väärisesemed kinnipeetavale vanglas keelatud. Seetõttu pole usutav, et kaebajale saadeti vanglasse väga hinnaline ese. Kohtu arvates annab kaebaja kaotsiläinud albumi maksumuse kohta valeütlusi sooviga kahjuhüvitise läbi rikastuda. Tartu Halduskohtu 30.06.2010 ja Tartu Ringkonnakohtu 04.03.2011 otsustest haldusasjas nr 3-10-674 nähtub, et kaebaja on Viru Vanglas kaotsiläinud tualettvee „Calvin Klein“ pudeli eest hüvitist taotledes väitnud selle tualettvee hinnaks 10 000 krooni, mis on ilmselge liialdus.
  1. Lisaks albumi maksumusele puuduvad tõendid fotoalbumi suuruse, mahutavuse ja albumi valmistamisel kasutatud materjalide kohta.
  2. VÕS § 127 lg 6 sätestab, et kui kahju tekitamine on kindlaks tehtud, kuid kahju täpset suurust ei saa kindlaks teha, otsustab hüvitise suuruse kohus. Seisuga 12.10.2010 varieerusid veebilehel www.photopoint.ee pakutavate fotoalbumite hinnad 0,79 eurost 25,99 euroni. Olukorras, kus usaldusväärseid andmeid eseme omaduste, nagu ka selle eksklusiivsuse kohta ei ole, tuleb kahju suuruse otsustamisel võtta aluseks kõige odavama ja kõige kallima tavapärase samalaadse eseme maksumuse aritmeetilise keskmine, mis on (0,79+25,99=26,78/2=) 13,39 eurot. See summa kuulub vastustaja käest kaebaja kasuks väljamõistmisele. Ülejäänud osas tuleb kaebaja taotlus kahju hüvitamiseks jätta rahuldamata.
  3. Eeltoodud põhjendustel tühistab ringkonnakohus halduskohtu otsuse osas, milles kaebaja kahjunõue jäeti rahuldamata summas 13,39 eurot. Selles osas teeb ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldab esitatud kahjunõude summas 13,39 eurot. 18.

§ 109lg 4 kohaselt tuleb uue otsuse tegemise tõttu muuta ka menetluskulude jaotust.

Menetluskulude jaotamisel tuleb arvestada

§ 118

lg-ga 2, mis sätestab, et kui otsus tehakse menetlusabi saaja kasuks, mõistab kohus menetluskulud, mille kandmisest menetlusabi saaja oli vabastatud, tema poole vastaspoolelt välja riigituludesse võrdeliselt kaebuse rahuldatud osaga. Tallinna Halduskohtu 21.10.2010 määrusega võeti S. K. kaebus menetlusse hüvitise 10 730 krooni (685,77 eurot) nõudes ja vabastati ta riigilõivu tasumisest.

§ 114lg-st 2 tulenevalt jätkus selle menetlusabi osutamine ka apellatsiooniastmes.

Sellise kaebuse puhul tulnuks kaebuse esitamise ajal 20.05.2010 kehtinud riigilõivuseaduse § 56 lg 11 ja apellatsioonkaebuse esitamise ajal 16.03.2012 kehtinud riigilõivuseaduse § 57 lg 14 ja lg 20 alusel tasuda riigilõivu 5 % nõutava hüvitise määrast ehk 34,29 eurot. Kaebus rahuldati 1,95 % ulatuses. Seetõttu tuleb Viru Vanglalt riigituludesse mõista 1,95 % kaebuse ja apellatsioonkaebuse riigilõivust kokku ehk 1,34 eurot. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 7

(7)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.