3-12-2521/2

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-12-2521 Määruse kuupäev

1. jaanuar 2013 Kohtunik Eda Muts Kohtuasi Maren Saarnak’i kaebus Tartu Vangla 29.08.2012 otsuse nr 68/71, Tartu Vangla 30.08.2012 käskkirja nr 6-1/432 ja AS Riigi Kinnisvara poolt M. Saarnak’ile esitatud kahjunõude tühistamise nõudes Menetlustoimingud Kaebuse tagastamine Resolutsioon Edasikaebamise kord
2. Tagastada haldusasjas nr 3-12-2521 Maren Saarnak’i kaebus Tartu Vangla 29.08.2012 otsuse nr 6-8/71 ja Tartu Vangla 30.08.2012 käskkirja nr 6-1/432 tühistamise nõude osas puuduste kõrvaldamata jätmise tõttu;
3. Tagastada haldusasjas nr 3-12-2521 Maren Saarnak’i kaebus AS Riigi Kinnisvara poolt M. Saarnak’ile esitatud kahjunõude tühistamise nõudes osas halduskohtu pädevuse puudumise tõttu;
4. Kohtumääruse ärakiri saata kaebuse esitajale;
5. Kaebus tagastada kaebuse esitajale peale kohtumääruse jõustumist. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates määruse kättesaamisest. Asjaolud
6. 03.12.2012 saabus Tartu Halduskohtusse Maren Saarnak’i kaebus Tartu Vangla vastu. M. Saarnak palub tühistada rahaline nõue selle eest, et ta lõhkus ära vaateakna klaasi ja puidust kapiplaadi. Kaebaja märgib, et ta lõhkus need ohus olemise tõttu. Samuti palub M. Saarnak tühistada Tartu Vangla 29.08.2012 käskkiri nr 6-8/71 ja 30.08.2012 käskkiri nr 6-1/
7. Kaebaja märgib, et on nõus kandma karistust lukukambris, aga ei ole nõus vanglale hüvitama kapiplaati ja vaateklaasi. Kaebusele on lisatud Tartu Vangla 29.08.2012 otsus täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise kohta numbriga 6-8/71, millega kohaldati Maren Saarnak’i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, kehakultuuriga tegelemise keelamist, eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist ja isiklike esemete 1 kasutamise keelamist. Otsuse kohaselt kohaldatakse nimetatud abinõusid kuni 30.08.2012 kella 16.00-ni. Lisatud on ka Tartu Vangla 30.08.2012 käskkiri nr 6-1/432, millega kohaldati alates 30.08.2012 M. Saarnak’i suhtes täiendavate julgeolekuabinõudena vanglasisese liikumis- ja suhtlemisvabaduse piiramist, isiklike esemete kasutamise keelamist, kehakultuuriga tegelemise keelamist ja eraldatud lukustatud kambrisse paigutamist. Täiendavalt on kaebusele lisatud Tartu Vangla 02.10.2012 käskkiri nr 6-1/476, millega lõpetati alates 02.10.2012 M. Saarnak’i suhtes 30.08.2012 käskkirjaga nr 6-1/432 kohaldatud täiendavad julgeolekuabinõud, milleks on isiklike esemete kasutamise keelamine.
8. Tartu Halduskohtu 11.12.2012 määrusega jättis kohus M. Saarnak’i kaebuse käiguta. Kaebajal tuli täpsustada, kas ta soovib Tartu Vangla 30.08.2012 käskkirja nr 6-1/432 tühistamist täies ulatuses või osaliselt, kuivõrd kaebaja oli märkinud, et on nõus kandma karistust lukukambris, kuid kõnealuse käskkirjaga kohaldati kaebajale kaebuse esitamise hetkel julgeolekuabinõudena kolme erinevat meedet. Kohus selgitas, et Tartu Vangla 29.08.2012 otsusega nr 6-8/71 kohaldati M. Saarnak’i suhtes täiendavaid julgeolekuabinõusid kuni 30.08.2012 kella 16.00-ni, mistõttu ei oma nimetatud otsus kaebaja suhtes enam õiguslikku jõudu ning vastav otsus ei ole kohtus enam tühistamiskaebusega vaidlustatav. Kohus selgitas kaebajale võimalust esitada vastava otsuse õigusvastasuse tuvastamistaotlus juhul, kui kaebaja näitab ära, miks on tuvastamiskaebuse esitamine vajalik tema õiguste kaitseks. Kohus andis M. Saarnak’ile aega kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse sai M. Saarnak allkirja vastu kätte 12.12.
9. Kohtu seisukoht
10. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 2 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebus ei vasta käesoleva seadustiku §-de 37-39 nõuetele, kaebaja ei ole kohtu poolt määratud tähtaja jooksul puudusi kõrvaldanud ja puudused takistavad asja läbivaatamist. Kohus andis 11.12.2012 määrusega M. Saarnak’ile tähtaja kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamiseks 15 päeva alates kohtumääruse kättesaamisest. Kohtumääruse sai M. Saarnak kätte 12.12.2012, seega pidi M. Saarnak kaebust täpsustama hiljemalt 27.12.
11. M. Saarnak ei ole käesoleva ajani kohtu määrusele reageerinud ega ole kohtule esitanud ka taotlust puuduste kõrvaldamise tähtaja pikendamiseks.
12. Kohus leiab, et esitatud kujul ei ole kaebus menetletav, kuna kaebusest ei selgu, millises ulatuses soovib M. Saarnak Tartu Vangla 30.08.2012 käskkirja nr 6-1/432 tühistamist. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta on nõus oma karistust kandma lukukambris aga ei ole nõus vanglale hüvitama kapiplaadi ja vaateklaasi lõhkumist, kuna ta oli sunnitud need ära lõhkuma. Seetõttu ei ole arusaadav, kas M. Saarnak soovib nimetatud käskkirja tühistamist üksnes osaliselt, kuna sisuliselt M. Saarnak rikkumise toimepanemist tunnistab ning nõustub ka ühe kohaldatava julgeolekuabinõu meetmega. Kaebusest on arusaadav, et kaebaja eesmärk Tartu Vangla 30.08.2012 käskkirja nr 6-1/342 vaidlustamiseks on see, et ta ei soovi hüvitada kapiplaadi ja vaateklaasi lõhkumisest tekkinud kahju. Et seda eesmärki käesoleva kaebusega saavutada ei ole võimalik, on kohus kaebajale juba 11.12.2012 kaebuse käiguta jätmise määruses ka selgitanud. 2 Samuti ei ole kaebaja täpsustanud, kas ta soovib esitada Tartu Vangla 29.08.2012 otsuse nr 68/71 õigusvastasuse tuvastamisnõuet ning miks oleks sellisel juhul tuvastamisnõude esitamine tema õiguste kaitseks vajalik. Eeltoodu tõttu ei ole kaebuse nõuded määratletavad ning tegemist on puudustega, mis takistavad kaebuse menetlusse võtmist.
13. M. Saarnak on esitanud ka kaebuses nõude tühistada AS Riigi Kinnisvara, kellele Tartu Vangla kuulub, rahaline nõue lõhutud vaateakna klaasi ja puidust kapiplaadi eest. Kohus leiab, et vastava nõude osas tuleb M. Saarnak’i kaebus tagastada halduskohtu pädevuse puudumise tõttu HKMS § 121 lg 1 p 1 alusel. Sellise kahjunõude näol ei ole tegemist haldusaktiga, mida oleks võimalik halduskohtus tühistamiskaebusega vaidlustada, vaid tegemist on võlaõigusseaduse alusel õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõudega. Selliste vaidluste lahendamine kuulub maakohtu pädevusse. M. Saarnak’il on võimalik esitada vastuväiteid vastava kahjunõude osas Riigi Kinnisvara AS-ile, mida on M. Saarnak’ile ka Riigi Kinnisvara AS-i poolt esitatud kahju hüvitamise ettepanekus selgitatud. Juhul kui Riigi Kinnisvara AS pöördub kaebaja vastu kahjunõudega kohtusse, siis on vastuväiteid võimalik esitada vastavas tsiviilkohtumenetluses.
14. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et M. Saarnak’i kaebus kuulub HKMS § 121 lg 1 p 1 ja p 2 alusel tagastamisele. /allkirjastatud digitaalselt/ Eda Muts kohtunik 3