Obsah (5)

§ 21§ 22§ 23§ 16§ 24

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Ann Meriluht Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 16. mail 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei k

) § 24ı lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kuivõrd hageja on antud juhul vaidlustanud kahte üldkoosoleku otsust, siis analüüsib kohus neid eraldi. Esmalt annab kohus hinnangu KÜ XXX üldkoosoleku otsusele, mis puudutab üldkoosleku otsustusvõimelisust.

§ 21

lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid.

§ 22

lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuivõrd antud juhul on hageja vaidlustanud üldkoosoleku otsused, millega muudeti korteriühistu põhikirja, siis tuleb täiendavalt juhinduda

§ 23

sätetest.

§ 23

lg 1 järgi põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega leiab kohus, et antud juhul on nimetatud otsus kooskõlas seadusega ning selle otsuse tühistamiseks kohtul alus puudub.

§ 21

lg 1 sõnastusest tuleneb, et põhikirjas võib sätestada liikmete arvu otsuste vastuvõtmiseks, kuid liikmed võivad jätta ka selle sätestamata. Otsuste vastuvõtmine on lubatav ainult sel juhul, kui kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.

1. Järgnevalt käsitleb kohus kostja üldkoosoleku otsust täiendada põhikirja alapunktiga, millise kohaselt võib liikme väljaarvata korduva ühistu liikmete häirimise ja /või ühistu olulise majandusliku või moraalse kahjustamise korral (sama pädevus jääb alles ka ühistu juhatusele). Kohus nõustub hagejale selles, et nimetatu pole kooskõlas korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg
2. KÜS § 5 lg 1- 3 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks, korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva ning pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Seega tuleneb nimetatud sättest, et korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanikud. Korteriühistusse kuulumine on seotud korteriga ning sellest ei saa välja astuda ega välja arvata. Seega ei ole

§ 16korteriühistu liikmete suhtes kohaldatav ning juhinduda tuleb KÜS § 5 lg 1.

1. Hageja on oma hagis kostjale etteheitnud ka asjaolu, et koosoleku registreerimislehel korter nr. 36 märgitud ei olnud. Nimetatud nähtub ka kohtule esitatud registreerimislehe ärakirjast (t/l 95). 14.07.2010.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on hageja esindaja osalenud koosolekul mittehääleõigusliku (kutsumata) külalisena (t/l 88). Kohus märgib, et nimetatu ei ole kooskõlas KÜS § 11 lg 1, millise sätte kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
2. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.

§ 24

ı lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele 3 kommetele.

§ 24

lg 1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest.

§ 24

lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna antud juhul hageja esindaja koosolekul ei hääletanud ja seetõttu ei osalenud ta ka otsuse tegemisel, siis ei ole nimetatud säte käesoleval juhul kohaldatav. 10. Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et antud juhul on 14.07.2010.a. üldkoosoleku otsus liikme väljaarvamise kohta vastuolus KÜS § 5 lg 1 ning seega tuleb tunnustada selle otsuse kehtetust kooskõlas

§ 24lg 1.

Muus osas jääb hagi rahuldamata. 11. Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle. 12.

§ 24

lg 6 kohaselt kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Seega tuleb käesoleva kohtuotsuse ärakiri edastada ka registripidajale. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine

1. TsMS § 442 lg 2 p 51 järgi tuleb kohtul otsuse sissejuhatuses märkida muuhulgas tsiviilasja hind. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal s.o. 04.08.2010.a. oli sel ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 131 lg 2 kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind on 25 000 krooni. Eeltoodu alusel määrab kohus käesoleva hagi hinnaks 1 597,79 eurot. Menetluskulude jaotamine
2. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 50 % ulatuses hageja kanda ning 50 % ulatuses kostja kanda. 15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ 4