Obsah (12)
§ 142§ 187§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 176§ 1741§ 139§ 1772-12-28046 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL tagaseljaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Roomet Sõnna Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 05.novembril 2012 Võru kohtumaja, kirjalik eelmene
§ 142lg 2).
Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS-s SEB Pank (konto 10220034796011) või AS –s Swedbank ( konto 221023778606) või Danske Bank AS Eesti filiaal (konto 333416110002), viitenumbriga 3100057455. Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaja (
§ 187lg 6).
KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, PÕHJENDUSED, TEHTUD JÄRELDUSED ESITATUD ÕIGUSLIKUD 1. Kohus on kohustanud kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates hagi kättetoimetamisest (tl 61-63), hoiatades samas, et kui kostja kohtule määratud tähtajaks kirjalikult ei vasta, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagiavaldus koos selle lisadega ja määrusega kirjaliku vastuse andmise kohustusest on kostjale isiklikult kättetoimetatud 28.augustil 2012 (tl 68). Seega on kostja teadlik ka vastuse andmise kohustusest.
§ 407
lg 1, 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks ning tagaseljaotsuse võib sel juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus leiab, et ei esine ka teisi
§ 407lg 5 märgitud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid.
Neil asjaoludel kohus leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning kohus lahendab
§-s 407 lg 1, lg 3, lg 5, lg 51 sätestatut arvestades asja tagaseljaotsusega.
§ 444lg 4 alusel jätab kohus käesolevast otsusest välja kirjeldava osa ja märgib põhjendavas osas üksnes õigusliku põhjenduse. 2
(4)- Swedbank Liising AS esitas Tartu Maakohtusse hagi K. T. vastu 1 651, 84 euro ja lisanduva viivise nõudes. Hageja nõue tuleneb poolte vahel 04.10.2006 sõlmitud liisingulepingu nr 0168364L rikkumisest. Lepingu esemeks oli sõiduauto Volkswagen Golf IV Variant 1.9 ea
- Hageja lepingust tulenev nõue kostja vastu oli 3 136, 99 eurot, mis koosneb vara jääkmaksumusest summas 2054,21 eurot (käibemaksuta), debitoorsest võlgnevusest summas 691,23 eurot; vara tagastamise ja vahendamisega seotud kuludest kokku summas 336,48 eurot (käibemaksuta); kindlustusmaksete võlgnevus 49,40 eurot; viivismaksete võlgnevusest summas 5,67 eurot. Hageja arvestas tähtaegselt tasumata põhiosa võlgnevuselt viivist 7% aastas ( lepingu p 5.1). Vara realiseeriti hinnaga 1485,15 eurot (käibemaksuta). Seega on kostjal kohustus hüvitada 1 651, 84 eurot. Neil asjaoludel esitas Swedbank Liising AS hagi K. T. vastu 1 651, 84 euro nõudes ja viivise protsendina põhinõudest (1 646,17 eurolt) alates hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0168364L punktis 5.
- sätestatud määras (7% aastas). Hageja on oma nõude põhjendamiseks kohtule esitanud poolte vahel sõlmitud liisingulepingu koos üldtingimuste ja maksegraafikuga; vara liisinguvõtjale üleandmisevastuvõtmise akti; kindlustuslepped; arved; teatised, vara üleandmise-vastuvõtmise aktid; vara müügiakti; õiendi ( tl 9-54). Hageja on hagiavalduses õiguslikult põhjendanud hagis märgitud asjaolusid, viidates VÕS §-dele 76 lg 1; 101 lg 1 p 6, mille kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Tulenevalt VÕS § 367 lg 1, 4 peab liisingulepingu ülesütlemise korral liisinguvõtja hüvitama liisinguandjale kõik kulud, mida liisinguandja kandis seoses liisinguesemega, eelkõige liisingueseme ostuhinna ja ostuhinna finantseerimise kulud selles ulatuses, milles need ei ole kaetud juba tasutud liisingumaksetega. Liisinguvõtja peab hüvitama liisinguandjale ülesütlemisest tekkinud lisakulud, välja arvatud juhul, kui ülesütlemise põhjustasid liisinguandjast tulenevad asjaolud. VÕS § 455 lg 1 kohaselt võib kindlustusvõtja asemel sissenõutavaks muutunud kindlustusmakse või muu kindlustuslepingu järgi tasumisele kuuluva makse tasuda ka kindlustatud või soodustatud isik, samuti pandipidaja, kellele kindlustusvõtja kindlustuslepingust tulenev nõue kindlustusandja vastu on panditud. Kindlustusandja ei või eelnimetatud isikult makse vastuvõtmisest keelduda, isegi kui ta võiks makse vastuvõtmisest keelduda vastavalt käesoleva seaduse üldosa sätetele. Lõike 2 esimese lause kohaselt kui kindlustusmakse tasub kindlustatud või soodustatud isik või pandipidaja, läheb kindlustusandja kindlustusmakse tasumise nõue kindlustusvõtja vastu tasutud ulatuses makse tasunud isikule üle. Tulenevalt
§ 367
võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. 3.Seega on hagi hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ning hageja poolt esitatud faktilised väited tuleb lugeda kostja poolt omaksvõetuks. Neil asjaoludel kuulub hagi
§ 407
lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista võlgnevus 1 651, 84 eurot ning arvestades
§ 367sätestatut viivis protsendina põhinõudelt, so 1646, 17 eurolt, alates hagi esitamisest, so 3
(4)18.juulist 2012 kuni põhinõude täitmiseni järelmaksuga müügilepingu nr 0168364L punktis 5.1 sätestatud määras, so 7% aastas. Kohus peab põhjendatuks piirata hageja viivisenõuet põhinõude suurusega ning sissenõutavaks muutunud viivis (so 5,67 eurot) koos tulevikus lisanduva viivisega kokku ei tohi ületada põhinõude summat. Tulenevalt
§ 468lg 1 p 2 kuulub tagaseljaotsus viivitamatule täitmisele.
MENETLUSKULUD 4.
§ 162lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.
Kohus, rahuldades hagi, jätab
§ 162lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.
Vastavalt
§ 174
1 lg 3 määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja, kusjuures
§ 176
lg 4 kohaselt ei kohaldata
§ 176
lg 1- 3 sätestatut, kui menetluskulud määratakse kindlaks
§ 1741sätestatud korras.
Hageja taotleb kostjalt välja mõista menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Hageja on esitanud menetluskulu tõendava dokumendi ( tl 8).
§-de 138 lg 1, 2 kohaselt on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kusjuures riigilõiv on kohtukulu. Vastavalt
§ 139
lg 2 tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses sätestatud riigilõiv. Seega loeb kohus põhjendatuks hageja menetluskuluna kostjalt väljamõistmiseks vastavalt tsiviilasja hinnale hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 225 eurot. Hageja taotlusel mõistab kohus
§ 177
lg 2 alusel kostjalt hageja kasuks välja viivise menetluskulult alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (EKP intress + 7% aastas), kusjuures viivisenõue ei või ületada menetluskulu ( 225 eurot) nõuet. Kohtunik: 4
(4)