← Eesti

3-10-583/64

Obsah (6)§ 11§ 33§ 3§ 4§ 6§ 5

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ruth Plaks, Lilianne Aasma ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 29.10.2012, Tallinn Haldusasja number 3-10-583 Haldus

§ 11lg 10 kohasele otsuse eelnõule hoiuala valitseja kooskõlastus.

Vastustaja on otsuse eelnõu kooskõlastanud Keskkonnaametiga ning leiab ekslikult, et sellega on kõrvaldatud vastuolu Salme valla üldplaneeringu ja

nõuetega. a) Keskkonnamõju hindamata jätmine on vastuolus Salme Vallavolikogu 22.09.2003 määrusega nr 16 kehtestatud Salme valla ranna-ala osaüldplaneeringuga. Üldplaneeringu seletuskirja p 8.2.1.2 näeb ette, et keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda, asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Lähtudes

§ 11

lg-st 10 ja ringkonnakohtu juhistest tuli KMH küsimuse otsustamine kooskõlastada hoiuala valitsejaga, mida on ka tehtud. Samas on täitmata üldplaneeringust tulenevad nõuded, et keskkonnamõju on võimalik jätta hindamata üksnes keskkonnamemorandumi alusel ning kooskõlastatult keskkonnateenistusega (praegu hoiuala valitsejaga), asendades hindamise detailplaneeringus keskkonnakaitseliste tingimustega. Keskkonnamemorandum, mis lubaks hindamisest loobuda, puudub ning detailplaneeringus pole ka ette nähtud keskkonnakaitselisi tingimusi. Ringkonnakohus on otsuse p-s 19 märkinud, et detailplaneeringus toodud üldsõnaline tõdemus loodusliku keskkonna maksimaalseks säilitamiseks maa-ala kruntimise ja hoonestamise käigus ei ole keskkonnatingimuste määramine. Vaidlustatud otsusega pole detailplaneeringut muudetud, mis tähendab, et ka keskkonnatingimusi ei ole täiendavalt määratud. Seega ei kõrvalda otsuse eelnõu Keskkonnaametiga kooskõlastamine vastuolu üldplaneeringuga – viimane nägi ette hindamata jätmise üksnes kooskõlastatud keskkonnamemorandumi alusel ja tingimusel, et täiendavad keskkonnakaitselised tingimused nähakse ette detailplaneeringus. Ainuüksi seetõttu on keskkonnamõju hindamata jätmine õigusvastane ning vaidlustatud otsuse p-s 16 sisalduv vastupidine seisukoht väär. b) Keskkonnamõju hindamata jätmine on vastuolus

-ga. Kuna detailplaneeringu elluviimine toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju ning avaldab Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju, on tegemist strateegilise planeerimisdokumendiga ning vastustaja pidanuks otsustama KSH läbiviimise (

§ 33lg 1 p-d 1 ja 2).

Ringkonnakohus leidis, et vastustajal tuli uue otsuse vastuvõtmisel lähtuda

§-st 11, mis käsitleb KMH algatamata jätmist tegevusloa taotluse menetlemisel. Kaebaja on siiski seisukohal, et vastustajal oli kohustus algatada KSH, kuna tegemist on strateegilise planeerimisdokumendiga. Igal juhul oli vastustaja kohustatud algatama KMH. Vastustaja otsustas jätta mõlemad algatamata. Detailplaneeringuga antakse õigus kinnistu jagamiseks kuueks katastriüksuseks ning kokku kaheksa hoone rajamiseks (varem hoonestus puudus), detailplaneeringu elluviimiseks on vaja rajada ka juurdepääsuteed ning tehnovõrgud.

  1. aastal teostati kinnistul raietöid, pinnase teisaldamist ning kuivendustöid vastava loata. Tööde mõju kohta on koostatud Hendrikson & Ko
  2. a eksperthinnang, mis kinnitab, et nende tööde tulemusel on oluliselt kahjustunud nii Kadakaranna kinnistu kui ka kaebaja kinnistu looduslik kooslus ja vähenenud kaitsealused liigid. Hinnangus leitakse (lk 14-15), et esmatähtsat elupaigatüüpi - liigirikkad niidud lubjavaesel mullal - on kraavide kaevamise tagajärjel vähenenud ca 1020 m2 ulatuses ning elupaigatüübi – sinihelmikniidud karbonaatsel või turvastunud mullal või savikatel mudasetetel – kadu on vanade kraavide taastamise ja uue kraavi kaevamise tulemusel ca 2400 m2; et negatiivne on ka kaevatud kraavide tekitatav niiskusrežiimi muutus ümberkaudsetel aladel; et kraavide kaevamine on mõjutanud nii Kadakaranna kinnistu kui ka kõrvalkinnistute elupaiku; kraavide tõttu on alanenud vee taseme mõju Tümina kinnistul ning Tümina ja Kadakaranna kinnistu piiril asuvates tiikides 3

(27)Kohus (kahepaiksete kudemisveekogud), mis on pärast vee ärajuhtimist kuivaks jäänud. Väär on vaidlustatud otsuse p-s 15.4 leitu, nagu poleks selles eksperthinnangus välja toodud, et teostatud töödel on oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale või Laidunina hoiualale. Kaitsealuste elupaigatüüpide olulises ulatuses vähenemine tähendabki negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ja hoiualale, mille kaitse-eesmärgiks on kahjustatud elupaigatüüpide kaitse. Hinnangus on sõnaselgelt märgitud (lk 17), et kavandatavaid tegevusi ei ole võimalik läbi viia Natura väärtusi kahjustamata. Kaebajale kuuluv Tümina kinnistu asub täies ulatuses Natura 2000 alal ning Laidunina hoiualal. Ka Kadakaranna kinnistu asus varem täielikult Natura 2000 alal ning enamuses ulatuses Laidunina hoiualal. Eksperthinnangu kohaselt ulatub detailplaneeringuga kaasneva ehitustegevuse mõju ka Tümina kinnistule, mistõttu on selge, et alal ehitamine mõjutab oluliselt Natura võrgustiku ala. Hinnangus leitakse, et kui läbi oleks viidud nõuetekohane Natura hindamine, siis tegevuse iseloomu ja kinnistul olevaid elupaigatüüpe arvestades oleks Natura hindamise tulemus saanud olla praeguse detailplaneeringu lahenduse suhtes vaid negatiivne, s.t kavandatavaid tegevusi ei ole võimalik läbi viia Natura väärtusi kahjustamata. Vaidlustatud otsuse p-s 15.3 põhjendatakse keskkonnamõju hindamata jätmist Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kirjaga. Sellest kirjast ei nähtu, et ministeerium oleks läbi viinud analüüsi käsitletavas küsimuses, alusmaterjalile viitamata on antud vaid oletuslik hinnang loodusliku olukorra kohta. Seega on hinnang antud detailplaneeringuga kaasneva mõju reaalse hindamiseta, pealegi pole ministeeriumil pädevust detailplaneeringu suhtes arvamusi ja kooskõlastusi anda. Otsust põhjendatakse väitega (p 15.5), et Laidunina hoiuala laiendamise menetluses ei ole Keskkonnaministeerium pidanud vajalikuks laiendada hoiuala piire endise Kadakaranna kinnistu alale. Kaebaja vaidlustas Keskkonnaministeeriumi 27.11.2008 otsuse, millega jäeti Kadakaranna kinnistu osas kaitse alla võtmise menetlus algatamata ning Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2009 määrusega nimetatud otsuse kehtivus selles osas peatati, mistõttu on vaidlustatud otsuses lähtutud valest eeldusest. Keskkonnaministri 28.09.2008 käskkiri nr 1445 ega selles viidatud Keskkonnaameti arvamus ei anna seisukohta Kadakaranna kinnistu Laidunina hoiuala koosseisu arvamise osas. Põhjendus, et Keskkonnaamet on andnud kooskõlastuse Kadakaranna kinnistu drenaaži ja elektrivõrguühenduse väljaehitamiseks, on asjakohatu. Kaebaja vaidlustas ehitusload kohtus ning seda muu hulgas põhjusel, et Keskkonnaameti kooskõlastus anti diskretsiooniveaga. Pealegi ei saa kooskõlastus drenaaži ja elektrivõrguühenduse ehitamiseks põhjendada kaheksa hoone rajamist ette nägeva detailplaneeringu keskkonnamõju hindamata jätmist. Detailplaneering elektrivõrguühenduse ega drenaaži rajamise asukohti isegi ei kajasta. Vastustaja on lähtunud ekspert T. P. ja Keskkonnaameti seisukohast, kuid jätnud sisuliselt arvestamata Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksperthinnangud. Keskkonnaministeeriumi tellimusel valminud 2008. a eksperthinnang hõlmas ka hetkel Laidunina hoiuala koosseisu mittekuuluvat Kadakaranna kinnistu osa ning hinnangus leiti, et alal on esindatud nii Natura elupaigad kui ka kaitsealused liigid. Pärandkoosluste Kaitse Ühingu täpsustatud 2009. a eksperthinnangus (lk 6 p 3) leiti, et edasise kuivendamise ning hoonestamise vältimiseks on hädavajalik liita Kadakaranna seni kaitse alla mittekuuluv osa hoiualaga. Seega on ka ekspert leidnud, et looduskeskkonna kaitseks on vajalik vältida ala hoonestamist ning kuivendamist. Täiendava eksperthinnangu tellimiseks T. P-lt puudus alus, kuid ka selles hinnangus leitakse, et endise Kadakaranna kinnistu kaitse alla võtmine on vajalik – kuuest viit katastriüksust peeti vajalikuks kaitse alla võtta. Samas on ekslik ja vastuoluline T. P. seisukoht, et üks katastriüksus kaitset ei vaja. Antud juhul ei ole siiski määrav mitte kaitsealuste üksikute taimede, vaid kaitset vajavate elupaigatüüpide esinemine. Pärandkoosluste Kaitse Ühing teostas 2008. a suvel ala vaatluse ning leidis kaitset vajavaid elupaigatüüpe niiskel pinnasel, mille kaitsmine on vajalik. 4
(27)Kohus Viidatud eksperthinnangutega on tuvastatud, et Kadakaranna kinnistul paiknevad esmatähtsad elupaigatüübid (liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*)) ning kaitsealune väikeseõiene hiirehernes. Kuna alal paiknevad elupaigatüübid on haruldased ning hävimisohus, esineb ilmselge alus taotletava ala kaitse alla võtmiseks. Direktiivi 92/43/EMÜ kohaselt tuleb esmatähtsatesse elupaigatüüpidesse kui eriti ohustatutesse suhtuda eriti suure rangusega. Kadakaranna kinnistul on esindatud Laidunina hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid, millest saab järeldada, et vastav ala tuleb arvata hoiuala koosseisu. On ilmne, et detailplaneeringu alusel ehitustööde teostamisega kaasneb paratamatult Natura elupaikade ning kaitsealuste liikide kahjustamine. Vastustaja ei ole keskkonnamõjude hindamise läbiviimise otsustamisel hinnanud kõiki asjaolusid igakülgselt ja objektiivselt, vaid on arvestanud dokumentidega valikuliselt, jättes Hendrikson & Ko ning Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksperthinnangute sisulised järeldused täielikult arvestamata. Eksperthinnangutes on leitud, et detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia Natura elupaiku ning Laidunina hoiuala kaitse-eesmärke kahjustamata, negatiivne mõju ulatub ka naaberkinnistule ning Laidunina hoiuala vajab laiendamist ka Kadakaranna kinnistu osas. Väär on vaidlustatud otsuse väide, justkui oleks detailplaneering valminud koostöös Saaremaa Keskkonnateenistusega. Keskkonnateenistuse kaasamist planeerimismenetlusse ei nähtu. Ka on asjakohatu väita, et krundid on planeeritud olemasolevat keskkonda arvestades. Detailplaneeringu menetlemisel keskkonnamõjusid ei hinnatud ning keskkonnakaitselisi aspekte esiplaanile ei seatud. Vastustaja on jätnud ringkonnakohtu otsuse p-s 19 sisalduva sellekohase hinnangu tähelepanuta ja asunud oma varasemaid keskkonda mittearvestavaid lahendusi õigustama. Keskkonnaameti 19.01.2010 kooskõlastus otsuse eelnõule ei muuda otsust õiguspäraseks. Kooskõlastuses väljendatakse nõustumist eelnõu p-s 15 ja selle alapunktides toodud hinnangutega detailplaneeringust lähtuvatele keskkonnamõjudele ja nende olulisusele. Vastustaja on kohustatud hindama, kas kooskõlastuse andmisel on diskretsiooni nõuetekohaselt teostatud. On ilmne, et kooskõlastuse andmisel pole diskretsiooni teostatud nõuetekohaselt. Mingit sisulist analüüsi ei ole tehtud, eelnõuga on pelgalt nõustutud ilma omalt poolt mistahes hinnanguid ja motiive esitamata. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-15-08 järeldub, et kui detailplaneeringu kooskõlastaja on andnud kooskõlastuse kaalutlusõigust vääralt kasutades, ei ole kooskõlastus nõuetekohane. Nimetatud seisukoht on ka käesoleval juhul asjakohane. 3) Vastustaja oli kohustatud kooskõlastama detailplaneeringu maavanemaga. Haldusasjas nr 3-08-2042 leidsid kohtud, et detailplaneering on vastuolus osaüldplaneeringuga, sest lubas ranna-alale uue neljast majapidamisest koosneva asumi tekkimist mistahes motiive esitamata ja maavanema järelevalvele allutamata. Vaidlustatud otsuses leiti, et tegemist pole olulise menetlusveaga, sest detailplaneeringu on kooskõlastanud Keskkonnaministeerium ja vaidlustatud otsuse on kooskõlastanud Keskkonnaamet. Kummagi pädevusse ei kuulu üldplaneeringuga vastuolus olevate detailplaneeringute kooskõlastamine. Pealegi on kohtud leidnud, et Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kiri ei ole nõuetekohane kooskõlastus. Sellele kirjale suure kaalu omistamine jääb arusaamatuks. Eksperthinnangutega on kirja üldsõnalised seisukohad ümber lükatud. Väide Keskkonnaameti poolt vaidlustatud otsuse kooskõlastamise kohta on eksitav – kooskõlastati üksnes keskkonnamõjude hindamata jätmine ja sedagi diskretsiooniveaga, kaebaja taotluse rahuldamata jätmist pole kooskõlastatud. 4) Vallavolikogu 19.09.2005 otsus nr 32 on motiveerimata ja ebaselge. Vaidlustatud otsuses leitakse, et otsus nr 32 ei olevat nõuetekohaselt motiveerimata, kuid motiveerimatus on haldusasjas nr 3-08-2042 kohtute poolt tuvastatud ning vaidlustatud otsuse vastupidised väited on asjatud. Ringkonnakohtu otsuse p-s 19 on märgitud, et volikogu ei olnud detailplaneeringut kuidagi põhjendanud ning selle seisukohaga tuli vallavolikogul asja uuel otsustamisel arvestada. Otsuse nr 32 selgust on põhjendatud väitega, et detailplaneeringu alusel on 5
(27)Kohus katastriüksused katastrisse kantud. Kaebaja põhjendas 10.06.2008 ettepanekus ebaselgust ka sellega, et detailplaneeringust ei nähtu, milliste hoonete rajamine on lubatud looduslikule haljasmaale ning milline on õuemaa määr. Sellele väitele pole vastatud. Seega on otsus nr 32 motiveerimata ja ebaselge. 5) Vastustaja on ebaõigesti hinnanud avalikku huvi, leides, et keskkonnakaitse huvi kaalu ei saa kõrgeks pidada, ning viidates asjaolule, et Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeerium ei ole pidanud vajalikuks detailplaneeringu ala osas Laidunina hoiuala laiendada. Nagu öeldud, on keskkonnaministri vastava otsuse kehtivus peatatud ning hetkel puudub kehtiv otsus, mis näeks ette Kadakaranna kinnistu osas hoiuala laiendamata jätmise. Eelnevalt on juba ka märgitud, et vastustaja on keskkonnakaitselisi küsimusi hinnanud ebaõigesti, jättes eksperthinnangud tähelepanuta. Jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik leida, et Kadakaranna kinnistul esinevad elupaigad on ulatuslikult levinud ja seetõttu pole alust eeldada, et nelja majapidamise rajamine mõjutab Natura 2000 ala. Väikeseõiene hiirehernes on äärmiselt haruldane ning seda esineb väljaspool Laidunina hoiuala ja selle võimaliku laienduse piire vaid kuues leiukohas üle Eesti. Detailplaneeringualal on esindatud hoiuala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid. Vastustaja põhjendus avaliku huvi puudumise kohta on selgelt väär, vastuolus eksperthinnangutega ja ei kajasta ringkonnakohtu otsuse p-s 23 esitatud seisukohti. 6) Vastustaja on teostanud diskretsiooni ebaõigesti. Otsuses on leitud, et arvestada tuleb kolmanda isiku huvidega, kes olevat ostnud kinnistu teadmisega, et detailplaneering jääb kehtima ning on teinud detailplaneeringu elluviimiseks kulutusi. Sellised väited ei ole kaebaja ettepaneku rahuldamata jätmise aluseks. Ringkonnakohus on otsuses selgelt väljendanud, et detailplaneeringu kehtestamisest möödunud ajavahemikul ega planeeringuala omaniku vahetusel ei ole antud juhul olulist kaalu, samuti et PlanS-st tulenevalt usaldus detailplaneeringu, mida pole kohe pärast selle kehtestamist ellu viidud, kehtima jäämise suhtes hoopis kahaneb. Kolmas isik pidi kinnisvarasektoris tegutseva äriühinguna arvestama, et detailplaneering, mis on kehtestatud nõutava keskkonnamõjude hindamiseta, vastuolus üldplaneeringuga, nõutavate kooskõlastusteta ning naaberkinnistu omanikku menetlusse kaasamata, võidakse suure tõenäosusega tulevikus kehtetuks tunnistada. Kolmas isik asus detailplaneeringut ellu viima pärast seda, kui kaebaja oli esitanud vastustajale detailplaneeringu seadusega kooskõlla viimise ettepaneku. Seetõttu ei olnud kolmandal isikul alust detailplaneeringu kehtima jäämist eeldada ning kulutuste tegemine oli tema teadlik risk. Vastustaja ei ole kaebaja huve kaalunud. Kuigi kaebaja taotluse rahuldamine ei eelda subjektiivsete õiguste rikkumist, mida on kinnitanud ka ringkonnakohus, osutab kaebaja ringkonnakohtu seisukohale, et ka kaebajal on õigus „puhtale“ keskkonnale, keskkonna säästmisele ja ökoloogiliselt tasakaalus olevale keskkonnale, mida vastustaja arvestanud ei ole. Detailplaneeringu osalise elluviimisega on kahjustatud kaebaja vara – drenaaži rajamisega kaasneb niiskusrežiimi muutus, mis omab negatiivset mõju kaebaja kinnistule, kraavide rajamise tulemusel on vähenenud elupaigatüübid ning piiril asuvad tiigid on jäänud kuivaks. Looduskeskkonnale on negatiivne vana puistu maha raiumine ja niisketes elupaikades veerežiimi muutumine. Nende oluliste negatiivsete mõjudega kaebaja kinnistule ei ole vastustaja arvestanud. Detailplaneering omab suveperioodil negatiivset mõju ka kaebaja elukeskkonnale Sõnajala kinnistul ja selle ümbruses. Sõnajala kinnistu lähipiirkond on läbi aegade olnud looduslik inimtegevusest puutumatu ala, mis on saanud nii kaebaja kui üleüldse loodushuviliste seas populaarseks matkamise ja looduse vaatlemise piirkonnaks. Detailplaneeringu elluviimisega muutub olukord pöördumatult, kaasneb piirkonna kasutuskoormuse kasv ning paratamatult looduse kahjustamine, muutub oluliselt senine miljöö ning kaebaja heaolu. Kaebajal on õigus nõuda, et miljöö muutus toimuks õiguspäraselt. Kaebajaga võrreldes ei ole kolmandal isikul ülekaalukat huvi, mis põhjendaks detailplaneeringu kehtima jäämist. 6
(27)Kohus
  1. Salme Vallavolikogu palus jätta kaebus rahuldamata.
  2. Solar Invest OÜ palus jätta kaebus rahuldamata.
  3. Tallinna Halduskohtu
  4. veebruari 2012 otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Põhjendused: 1) Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2009 otsuses haldusasjas nr 3-08-2042, millega kohustati vallavolikogu kaebaja 10.06.2008 taotlust uuesti läbi vaatama, on antud käitumisjuhis PlanS § 26 lg 2 alusel esitatud ettepaneku lahendamiseks – ettepaneku saamisel tuleb haldusmenetlus uuendada ja ettepanek sisuliselt läbi vaadata, planeeringu muutmise üle otsustamisel tuleb rakendada kaalutlusõigust, arvestades HMS-s sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kaalutlusreegleid. Ringkonnakohtu otsuse p-s 18 on asutud seisukohale, et detailplaneeringu raames tulnuks koostada KMH ja sellest võis loobuda üksnes keskkonnamemorandumi alusel, mille on kooskõlastanud keskkonnateenistus, ning et detailplaneeringu materjalide hulgas olev Keskkonnaministeeriumi seisukoht ei asenda keskkonnateenistuse kooskõlastust keskkonnamemorandumile. Salme valla ranna-alade osaüldplaneering on kehtestatud vallavolikogu 22.09.2003 määrusega nr
  5. KeHAS kehtis kuni 02.04.2005 ning keskkonnamemorandumiga seonduv oli sätestatud KeHAS §-s
  6. Sellist regulatsiooni

ei sisalda. Vallavolikogu leidis põhjendatult, et kaebaja 10.06.2008 taotluse uuel läbivaatamisel 01.02.2010 tuli vastavalt HMS §-le 54 lähtuda kehtivast regulatsioonist, kusjuures arvestatud on ringkonnakohtu otsuse p-s 24 antud selgitusega, mille kohaselt tulnuks

§ 11lg 10 kohasele otsuse eelnõule küsida hoiuala valitseja kooskõlastus.

Ringkonnakohtu selgitusi tuleb mõista lahendusena üldplaneeringuga vastuolu kõrvaldamiseks praeguses õiguslikus olustikus, kus keskkonnamemorandumi kohustusest pole enam võimalik juhinduda. Kaebaja käsitlusest (üldplaneeringus sätestatud keskkonnamemorandumi kohustuslikkus) lähtudes ei olekski käesoleval ajal võimalik KMH-st loobuda. Selline seisukoht on vastuolus ka ringkonnakohtu otsuse p-ga 24. Ainuüksi keskkonnamemorandumi puudumisest ei saa järeldada, et vallavolikogul puudus kavandatavast tegevusest ülevaade. 2)

§ 3

kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Vaidlust pole selles, et Kadakaranna kinnistu jääb täies ulatuses Natura 2000 alale ja enamus Laidunina hoiualale.

§ 4

avab keskkonnamõju mõiste – keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele ja heaolule, keskkonnale, kultuuripärandile või varale.

§-st 5 tulenevalt on keskkonnamõju oluline, kui see võib seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

§ 6lg 1 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused.

Pole vaidlust, et kolmanda isiku kavandatav tegevus olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetelus ei sisaldu.

§ 6

lg 2 kohaselt peab otsuse vastuvõtmiseks pädev organ andma eelhinnangu olulise keskkonnamõju olemasolu kohta, kui kavandatakse muu hulgas tegevust mõnes muus valdkonnas, mis võib kaasa tuua olulise keskkonnamõju. Osutatud sättes nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224, mille p 15.8 sätestab, et KMH algatamise vajalikkust tuleb kaaluda sellise tegevuse puhul, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. 3) Vallavolikogul tuli anda eelhinnang tegevuse keskkonnamõju olulisusele, lähtudes

§ 6lg-s 3 sätestatud kriteeriumidest. Vallavolikogu on põhjendatult asunud seisukohale, et 7

(27)Kohus kavandatava tegevuse olemusele ja selle eeldatavale mõjule Natura 2000 võrgustiku alale ja Laidunina hoiualale on võimalik anda hinnang vallavolikogule teadaoleva informatsiooni analüüsi põhjal. Vallavolikogu otsuse p-s 15.1 on loetletud dokumendid, millele tuginedes on esitatud põhjendused ja asutud seisukohale, et Kadakaranna kinnistu detailplaneeringuga kavandatud tegevuse mõju ei ole

§ 5mõttes oluline.

Eeltoodust tulenevalt on otsustatud jätta KMH algatamata. 4) Väites vastuolu üldplaneeringuga, viitab kaebaja muu hulgas sellele, et üldplaneeringu kohaselt võib keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega KMH nõudest loobuda, asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega, ja märgib, et keskkonnakaitselisi tingimusi pole kehtestatud, mida kinnitab ka ringkonnakohtu otsus. Ringkonnakohtu otsuses leiti: “Otsuses nr 37 on märgitud, et detailplaneeringuga on seatud keskkonnatingimused sellega, et on tõdetud olemasoleva loodusliku keskkonna maksimaalset säilitamist maa-ala kruntimise ja hoonestamise käigus. Seda üldsõnalist tõdemust ei saa lugeda keskkonnatingimuste määramiseks ega tegevuse mõju hindamiseks keskkonnale.“ Eeltoodust ei järeldu mitte hinnangu andmine detailplaneeringus sisalduvale, vaid otsusele nr

  1. Käesolevas asjas vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vallavolikogu eelhinnangu andmisel põhjalikult analüüsinud kavandatava tegevuse keskkonnamõju, arvestades lisaks Kadakaranna detailplaneeringu seletuskirjale keskkonnakaitselisi küsimusi käsitlevate dokumentidega, sh Hendrikson & Ko
  2. a töö „Salme vallas Imara külas Kadakaranna kinnistul asuvate Natura 2000 alade soodsa seisundi muutuste eksperthinnang“, Laidunina hoiuala menetluses Salme vallale edastatud materjalid, Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kiri, Salme Vallavalitsusele haldusmenetlustes antud Keskkonnaameti seisukohad. Selle hinnangu raames, arvestades ühtlasi detailplaneeringu elluviimisega kaasnevat keskkonnamõju

§ 33

lg-s 5 sätestatud kriteeriumidest lähtudes, on antud keskkonnamõju aspektist ka hinnang detailplaneeringule. Vallavolikogu on esitanud kaalutlused, miks puudub alus väita detailplaneeringuga kavandatava hoonestusega kaasnevat olulist loodusväärtuste kahjustamist, seejuures on piisavalt arvestatud keskkonnakaitse lokaalse huviga. Planeeringu koostamisel tehti koostööd Saaremaa Keskkonnateenistusega ja krundid kavandati olemasolevat looduslikku keskkonda arvestades, viimast võimalikult vähe muutes; otsuses on kaalutud hoonestuse asukohta, analüüsitud on ka detailplaneeringu elluviimise mõju seoses veevarustuse, kütte, teedevõrgu ning jäätmete tekkega ja asutud seisukohale, et oluline mõju keskkonnale puudub. Detailplaneeringuga ei ole hõlmatud kinnistu mereäärne osa. 5) Leides, et detailplaneeringu elluviimisel on looduskaitse huvi tagatud, on vallavolikogu arvestanud ka asjaoluga, et detailplaneeringu realiseerimisel kohalduvad lisaks detailplaneeringust tulenevad nõuded (detailplaneeringu seletuskirja p-d 2.2 ja 2.3), mille täitmist hinnatakse ehitusloa taotluse menetluses. Ehitusloa andmise menetlusse on optimaalsemate projektlahenduste leidmiseks vajadusel võimalik kaasata ka Keskkonnaamet. 6) Vastustajal on kaalutlusõigus selle osas, kas kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju või mitte. Käesoleval juhul ei olnud detailplaneeringu menetluses KSH algatamine kohustuslik, vaid eeldas vallavolikogu hindamisotsust. Vastustajal oli seega kaalutlusruum. Riigikohus on 17.11.2011 lahendis nr 3-3-1-63-11 selgitanud, et kui detailplaneeringuga kavandatakse muuta kehtivat üldplaneeringut, on haldusorganil kaalutlusruum selles osas, kas KSH algatamine on vajalik või mitte (

§ 33lg 2).

KSH vajalikkus otsustatakse

§ 33

lg-tes 3-5 sätestatud kriteeriumide ja lg-s 6 nimetatud asutuste arvamuse põhjal ning KSH algatamise otsusele tuleb lisada asjakohane põhjendus. Seejuures ei ole tegemist otse seadusel põhineva ning haldusorganile kaalutlusruumi mitte jätva kohustusega KSH läbi viia. Detailplaneeringu menetluse käigus peab kohalik omavalitsus analüüsima planeeringulahenduse võimalikku keskkonnamõju olenemata KSH algatamise kohustuse puudumisest. 8

(27)Kohus 7) Vaidlustatud otsuse eelnõu on kooskõlastatud Keskkonnaametiga. Seega on kaitseala valitseja hinnanud KMH ja KSH vajalikkust ning ei ole pidanud täiendavate nõuete kehtestamist vajalikuks. Kaitseala valitsejal on nõusoleku andmisel lai kaalutlusruum ja pädeva asutuse kooskõlastuse põhjendatuses kahtlemiseks puudub alus. Keskkonnaametile on esitatud vaidlusaluse otsuse eelnõu täies mahus. Kui Keskkonnaamet on pidanud otsuse põhjendusi kaalutletuteks ja põhjalikeks ega ole neid üle korranud, ei järeldus sellest, et diskretsiooni ei ole teostatud nõuetekohaselt. Kaebaja väide, et Keskkonnaamet on andnud kooskõlastuse omapoolse hinnangu ja analüüsita, on eelnevast tulenevalt paljasõnaline. Keskkonnaamet ei pidanud kordama otsuse eelnõus olevaid põhjendusi, kui ta nendega nõustus, sellest ei saa järeldada hinnangu puudumist. Volikogu on põhjendanud keskkonnamõju hindamata jätmist muu hulgas Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kirjaga. Kuigi 10.07.2009 otsuses ringkonnakohus leidis, et detailplaneeringu materjalidele lisatud Keskkonnaministeeriumi seisukoht ei asenda nõutud keskkonnateenistuse kooskõlastust keskkonnamemorandumile, ei tähenda see iseenesest, et olukorras, kus kaitseala valitseja on andnud hinnangu KMH vajalikkuse küsimuses, ei omaks Keskkonnaministeeriumi viidatud kirjas avaldatud seisukohad seoses detailplaneeringuga mingit tähendust. Kirjast nähtuvalt on seisukoha kujundamisel arvestatud Natura inventuuride käigus kogutud informatsiooni ja planeeringuga, sh analüüsitud hoonestuse asukohta lähtuvalt keskkonnakaitselisest aspektist, ning täiendavate looduskaitseliste piirangute seadmist ei ole vajalikuks peetud. Kaebaja väide, et Keskkonnaministeerium andis seisukoha detailplaneeringu elluviimisega kaasneva mõju reaalse hindamiseta, ei ole põhjendatud ning kirja sõnastus sellist järeldust ei toeta. Keskkonnaministeeriumi kui piirkondliku keskkonnateenistuse kõrgemalseisva asutuse arvamust oli sisepädevuse aspektist lähtuvalt alust pidada pädeva asutuse seisukohaks. 8) Kadakaranna kinnistu detailplaneeringut maavanemaga ei kooskõlastatud. Vaidlustatud otsuses on kaalutlused, miks vallavolikogu leidis, et konkreetseid asjaolusid arvestades ei ole tegemist sellise olulise rikkumisega, mis igal juhul saaks mõjutada asjas tehtud otsust. Arvestatud on asjaoluga, et detailplaneeringu avaliku väljapaneku käigus ei esitatud ühtegi vastuväidet ja selles osas ei olnud maavanema seisukoht vajalik, ning et detailplaneering on saadetud maavanemale ja käesoleva ajani ei ole küsimusi tõusetunud. Kohus jagab vastustaja ja kolmanda isiku seisukohta, et Salme valla ranna-alade osaüldplaneering ei välista maatulundusmaa arendamist ja maatulundusmaale ehitamist. Kaebuses on välja toodud osaüldplaneeringu p 8.2.1 alapunkt 2, kuid jäetud tähelepanuta teised alapunktid, nt alap 1, mille kohaselt maatulundusmaa igale katastriüksusele on võimalik ehitada üks ühepereelamu ning selle juurde kuni viis majapidamiseks vajaminevat kõrval- ja abihoonet maast tulusaamise eesmärgil; alap 4, millest tulenevalt tuleb alla 2 ha suuruse ehitusõigust taotleva maatulundusmaa kinnistu muuta elamumaaks detailplaneeringu alusel. Käesoleval juhul oli planeeringule andnud nõusoleku ka Keskkonnaministeerium. Ringkonnakohus ei ole vastupidiselt kaebaja väidetule leidnud, et Keskkonnaministeeriumi kiri pole kooskõlastus detailplaneeringule, vaid leidis, et see pole käsitletav keskkonnateenistuse kooskõlastusena keskkonnamemorandumile. 9) Kaebaja 10.08.2008 taotluse kohaselt kinnitavad detailplaneeringu kehtestamise otsuse kaalutlematust ja ennatlikkust Kadakaranna kinnistul teostatud tööd, mis näitavad KMH vajadust. Kaebuse väitel kinnitab 2008. a märtsis teostatud tööde mõju kohta Hendrikson & Ko koostatud eksperthinnang, et oluliselt on kahjustunud nii Kadakaranna kui ka kaebaja kinnistu looduslik kooslus ja vähenenud on kaitsealused liigid. Vaidlustatud otsuse p-st 15.1 nähtuvalt on vallavolikogu oma seisukoha kujundamisel arvestanud muu hulgas selles töös sisalduva informatsiooniga. Vallavolikogu ei ole andnud hinnangut taotluse väidetele seoses 2008. aastal teostatud kaevetööde mõjuga looduskeskkonnale, leides, et hinnangu andmine kuulub Keskkonnainspektsiooni pädevusse. Kohus nõustub vastustaja ja kolmanda isikuga, et detailplaneeringu kehtestamise otsuse ja detailplaneeringu seadusega kooskõlla viimise 9
(27)Kohus taotluse läbivaatamisel tuli vallavolikogul võtta seisukoht detailplaneeringu elluviimisega seonduvates küsimustes ning et
  1. a märtsis teostatud kaevetöödele antav hinnang detailplaneeringu kehtestamise otsusele ja detailplaneeringule antavat hinnangut mõjutada ei saa. Kraavide puhastamine ja raietööd detailplaneeringu reguleerimise esemeks ei olnud. Hendrikson & Ko 17.01.2012 dokument, mida kaebaja nimetab detailplaneeringu keskkonnamõjude eksperthinnanguks, on sisult vaidlustatud otsuse õiguslik hinnang, mis ei lükka vallavolikogu poolt kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel tehtud analüüsi järeldusi ja kaalutlusi ümber. Kohus ei nõustu väitega, et detailplaneeringu elluviimisega Tümina kinnistule kaasnev mõju on jäetud täielikult tähelepanuta. Hendrikson & Ko 2008 eksperthinnang on antud Natura 2000 alade seisundi muutuste kohta Kadakaranna kinnistul ja naabruse vahetus mõjualas. Töös hinnati
  2. aastal kinnistul teostatud tegevuste (metsaraie ja kraavide kaevamine) mõju sealsetele Natura väärtustele ning jõuti järeldusele, et teostatud tegevuste mõju ulatus jääb suures osas kinnistu piiresse ja vähesel määral ulatub ka kõrvalkinnistutele, nimelt ulatub seoses kraavide kaevamisega Kadakaranna ja kõrvalasuvate Tümina ja Timmu kinnistu piiridele mõningane mõju ka väljapoole Kadakaranna kinnistut. Arvamusest ei ilmne, et
  3. aastal teostatud tegevuste tagajärjel on kaitstavate elupaigatüüpide pindala oluliselt vähenenud või et teostatud töödel on oluline mõju Laidunina hoiualale või Natura 2000 võrgustiku alale. Asjast ei nähtu, et kavandatava tegevuse tõttu oleks kaebajal Tümina kinnistu sihtotstarbeline kasutamine takistatud. Vallavolikogu on detailplaneeringu elluviimisega looduskeskkonnale eeldatavalt kaasneva mõju analüüsimisel otsuse p-s 15.10 käsitlenud ka võimalikku mõju Laidunina hoiualale, seega ka kaebajale kuuluvale kinnistule, lisaks on analüüsitud kaebaja kui piirinaabri subjektiivsete õiguste võimalikku riivet (p 26.3), samuti on hinnatud mõju taotleja elukeskkonnale ja heaolule (p 15.10.7). 10) Vallavolikogu ei pidanud vaidlustatud otsusega lahendama Laidunina hoiuala laiendamise küsimust. Keskkonnaministeeriumi 28.11.2008 kirjast nähtuvalt otsustati osa endisest Kadakaranna kinnistust jätta Laidunina hoiuala moodustamisel hoiuala piiridest välja seetõttu, et ala väljajätmine ei kahjusta hoiuala kaitse-eesmärki. 11) Kohus ei nõustu väitega, et vallavolikogu 19.09.2005 otsus nr 32 on täielikult motiveerimata ja ebaselge. Otsuses on märgitud, millise kinnistu detailplaneering kehtestatakse, kelle koostatud see on ning mis on detailplaneeringu sisuks, viidatud on OÜ Kuressaare Kommunaalprojekt koostatud planeeringudokumentidele, märgitud on õiguslik alus. Planeeringu kehtestamise otsuse põhjendused on tuletatavad detailplaneeringu materjalidest – seletuskirjast ja plaanimaterjalist. Pole alust väita, et motiveerimatus ei võimalda tagada haldusakti kontrollitavust. Kohtupraktikas (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-16-05) on asutud küll seisukohale, et detailplaneeringu kehtestamise otsuste korral tuleb põhimotiivid esitada ka otsuses endas, kuid motiveeringu haldusaktis esitamise ebapiisavus ei too vältimatu järelmina kaasa haldusakti tühistamist. Vallavolikogu on põhjalikult käsitlenud neid küsimusi vaidlustatud otsuse p-des 21 ja
  4. 12) vallavolikogu on kaalunud avalike huvide ning kaebaja ja kolmanda isiku huvide vahel (otsuse p-d 23-26) ja esitanud vastavad põhjendused. Muu hulgas Keskkonnaameti nõusolekut arvesse võttes leidis volikogu, et detailplaneering ei kujuta ohtu hoiuala kaitse-eesmärkide realiseerimisele ega ka looduskaitsehuvile laiemalt. Lisaks kaebaja huvidele (milleks ei ole õigus puhtale keskkonnale) on vallavolikogu arvestanud ka kolmanda isiku huvidega ja on piisavalt põhjendanud, miks kaebaja huvi ei kaalu üles kolmanda isiku huvi. Kohus ei jaga kaebaja seisukohta, et vallavolikogu on erinevaid huve valesti väärtustanud. Kuna kavandatav tegevus ei kahjusta avalikku huvi looduskeskkonna säilitamiseks ja kaitseks, siis on põhjendatult kaalutud kaebaja ja kolmanda isiku erahuvide vahel ning peetud kaalukamaks viimase huvi, arvestades sealjuures põhjendatult usalduse kaitsega. 10
(27)Kohus MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  1. E. M. apellatsioonkaebuses paluti halduskohtu 16.02.2012 otsus tühistada ja uue otsusega kaebus rahuldada. Põhjendused: 1) Kohus rikkus oluliselt kohtumenetluse norme. Kohtuotsuses on pelgalt märgitud, et vaidlustatud otsuse p-s 15.1 loetletud dokumentidele tuginedes on vallavolikogu asunud põhjendatud seisukohale, et oluline keskkonnamõju puudub. Kaebaja esitas põhjalikud argumendid koos tõenditega, mis kinnitavad üheselt, et detailplaneeringut ei ole võimalik ellu viia keskkonda, sh Natura elupaiku kahjustamata. Kohus ei ole kaebaja argumentidele sisuliselt vastanud ning on rikkunud tõendite hindamise korda, sh jätnud mitmed tõendid üldse hindamata. Kohus nõustus Hendrikson & Ko 2008 eksperthinnangule volikogu otsuses antud hinnanguga. Volikogu otsuses sisalduv seisukoht, et selles eksperthinnangus ei olevat välja toodud, et teostatud töödel oleks oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale või Laidunina hoiualale, on selgelt väär. Eksperthinnangus leiti, et kaitsealused elupaigatüübid on olulises ulatuses vähenenud. See tähendabki negatiivset mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning hoiualale, mille kaitse-eesmärkideks on kahjustatud elupaigatüüpide kaitse. Kuna eksperthinnangus on selgelt väljendatud vastupidist, on väär kohtu seisukoht, et sellest ei ilmne, et
  2. aastal teostatud tegevuste tagajärjel on kaitstavate elupaigatüüpide pindala oluliselt vähenenud või et teostatud töödel on oluline mõju hoiualale või Natura 2000 võrgustiku alale. Asjaolu, et nimetatud eksperthinnang hindas kraavitamise ja raietööde mõju, ei muuda tõendit detailplaneeringu eeldusliku keskkonnamõju olulisuse hindamisel asjakohatuks. Samas eksperthinnangus (lk 17) on märgitud, et kavandatavaid tegevusi ei ole võimalik läbi viia ilma Natura väärtusi kahjustamata. Kohus pole vastanud väitele, et kui juba kraavitamine ja raietööd omasid niivõrd ulatuslikku negatiivset mõju ja tõid kaasa Natura elupaikade hävimise, siis on ilmne, et detailplaneeringu elluviimine (kaheksa hoone ja vastavate kommunikatsioonide rajamine) omab oluliselt suuremat mõju keskkonnale. Hendrikson & Ko 2012 eksperthinnangut pidas kohus õiguslikuks hinnanguks ning dokumenti sisuliselt analüüsimata leidis, et see ei lükka ümber vastustaja järeldusi vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel. Selles eksperthinnangus analüüsitakse volikogu otsuses KMH ja KSH algatamata jätmise osas esitatut ja tõdetakse, et planeeringut ei saa ellu viia ilma Natura elupaiku kahjustamata. Samuti leitakse, et volikogu otsuses viidatud Keskkonnaameti analüüs võtab kokku kaitse alla võtmise menetluses teostatud ekspertiisid esinevate liikide osas, mitte ei hinda detailplaneeringu elluviimise mõju. Kohtuotsuses puuduvad motiivid, miks loetakse tunnustatud keskkonnaeksperdi arvamus õiguslikuks hinnanguks. Tegemist on keskkonnaalaseid eriteadmisi omava isiku arvamusega, mida tuleb tõendina hinnata kogumis teiste tõenditega. Tõend kinnitab, et puudub nõuetekohane eelhindamine, mille pinnalt saanuks KSH või KMH algatamise üle otsustada. Kohus ei ole Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksperthinnangut hinnanud ja tõendiga arvestamata jätmist põhjendanud. Selles on toodud, kui suurel hulgal ja millised kaitsealused elupaigatüübid Kadakaranna kinnistul esinevad, ning leitud, et kinnistul ehitustegevuse lubamine ilma keskkonnamõjusid hindamata on ilmselgelt õigusvastane. Kohus ei hinnanud ka Hendrikson & Ko 2012 eksperthinnangut, mis käsitleb drenaažisüsteemi rajamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid. Tõendist nähtub, et drenaažisüsteem omab mõju ka kaebaja kinnistule ja nõuetekohast keskkonnamõjude eelhindamist ei ole läbi viidud. Kuna juba drenaažisüsteemi rajamine omab eelduslikult olulist keskkonnamõju, siis näitab ka see tõend, et kaheksa hoone rajamist lubava detailplaneeringu elluviimisega kaasneb oluline keskkonnamõju. 11
(27)Kohus Tõendite kogumis ja vastastikuses seoses hindamisel on ilmne, et detailplaneeringuga ettenähtud ehitusõigusega kaasneb oluline keskkonnamõju. Kohtu vastupidine seisukoht pole kooskõlas tõenditega. Pädevad keskkonnaeksperdid on kinnitanud, et ilma Natura elupaigatüüpe kahjustamata ei ole võimalik detailplaneeringut ellu viia. Kuna ringkonnakohtu 10.07.2009 otsusega kohustati volikogu kaebaja ettepanekut läbi vaatama, arvestades ringkonnakohtu põhjendusi, pidi halduskohus kontrollima, kas vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel on seda tehtud. Kohus sellist hinnangut ei andnud, vaid asus ise ringkonnakohtust erinevalt hindama detailplaneeringu ja selle kehtestamise otsuse õiguspärasust. Ringkonnakohtu otsuses märgitakse, et detailplaneeringu menetluses pole esiplaanile seatud mitte keskkonna säilitamine, vaid hoonestamine, mille käigus tuleb looduslik keskkond säilitada niivõrd, kui see on võimalik. Halduskohtu arusaam, et ringkonnakohus ei ole seda seisukohta väljendanud mitte detailplaneeringu, vaid vallavolikogu 15.09.2008 otsuse nr 37 kohta, on ekslik. Ringkonnakohtu otsusest tulenevalt ei saa pidada keskkonnatingimuste määramiseks üldsõnalist tõdemust, et looduslikku keskkonda tuleb maksimaalselt säilitada kruntimise ja hoonestamise käigus. Seega on halduskohus lähtunud valest eeldusest, et detailplaneeringu menetlemisel on keskkonna aspekte arvestatud ning et detailplaneering sisaldas keskkonnatingimusi. Ringkonnakohtu vastupidine tuvastus oli vastustajale ettepaneku uuel läbivaatamisel siduv ning seeläbi siduv ka halduskohtule haldusakti õiguspärasuse hindamisel. Kohus leidis, et KMH ja KSH algatamata jätmise otsuse on kooskõlastanud Keskkonnaamet, kelle pädevuses pole alust kahelda. Keskkonnaamet ei teostanud kooskõlastuse andmisel diskretsiooni nõuetekohaselt. Kohus ei vastanud väitele, et Keskkonnaamet andis seisukoha, analüüsimata detailplaneeringuga kaasnevat keskkonnamõju ja selle olulisust ning ulatust. Kaasnevat mõju on analüüsitud Hendrikson & Ko ning Pärandkoosluse Kaitse Ühingu eksperthinnangutes. Kohtu viide Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kirjale ei põhjenda eelduslikult olulise keskkonnamõju puudumist. Keskkonnaministeeriumi pädevusse ei kuulu detailplaneeringute ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kooskõlastamine. Ringkonnakohus on sama kirja hinnates sisuliselt leidnud, et see ei põhjenda keskkonnaaspekte mittearvestavalt detailplaneeringu kehtestamist. Kirja üldsõnalised seisukohad on eksperthinnangutega ümber lükatud. Kohus leidis, et planeeringu koostamisel tehti koostööd Saaremaa Keskkonnateenistusega ja krundid olevat kavandatud looduslikku keskkonda arvestades. Seisukoht on vastuolus ringkonnakohtu otsusega. Detailplaneeringu koostamisel koostööd ei tehtud. Direktiivi 92/43/EMÜ art 11 kohustab pöörama erilist tähelepanu esmatähtsatele elupaigatüüpidele ning art 6 kohaselt võib anda loa kavale või projektile, mis on seotud Natura 2000 võrgustiku alaga, üksnes juhul, kui on kindlaks tehtud, et see ei avalda alale tervikuna mõju, ning esmatähtsat elupaigatüüpi võib mõjutada üksnes avalikes huvides eriti mõjuval põhjusel. Nii Kadakaranna kinnistul kui ka Tümina kinnistul esinevad esmatähtsad elupaigatüübid ning kaheksa hoone rajamise lubamine kaasnevate mõjude sisulise hindamiseta on vastuolus ka direktiiviga. Eelnenuga ei ole volikogu otsuses arvestatud ning halduskohus ei ole sellekohastele argumentidele vastanud. Kohus on jätnud tähelepanuta Riigikohtu 12.01.2012 lahendis nr 3-3-1-68-11 väljendatud seisukohad, mille kohaselt ei anna Laidunina hoiuala Kadakaranna kinnistu osas laiendamata jätmine iseenesest alust ehitustegevuseks, maaparanduseks ega muuks inimtegevuseks ning täiendavate tegevuste lubamisel tuleb keskkonnaaspekte vaidlustatud haldusotsusest hoolimata silmas pidada. Lisaks on märgitud, et Laidunina hoiualaga juba hõlmatud loodusväärtustele ei saa hoiuala mittelaiendamine ebasoodsat mõju avaldada, sest sõltumata sellest, kas endine Kadakaranna kinnistu kuulub ise hoiuala koosseisu, tuleb sellel kavandatava tegevuse 12
(27)Kohus reguleerimisel välistada külgneva hoiuala kahjustamine või tasandada tegevuse mõjusid hüvitusmeetmetega (

§ 3p 2; LKS § 701).

Seega asjaolu, et Kadakaranna kinnistut ei ole täies ulatuses arvatud Laidunina hoiuala koosseisu, ei anna vähimatki alust loodusväärtustesse kergemalt suhtuda, vaid arvestada tuleb nii kõrvalasuva Laidunina hoiuala kaitse-eesmärkide kui Natura 2000 kaitseväärtustega. Kohtuotsuses puuduvad põhjendused, miks nende seisukohtadega ei arvestata. Tuleb märkida, et Laidunina hoiuala laiendamist puudutavas kohtuasjas ei võtnud kohtud sisulist seisukohta ettepaneku põhjendatuse osas. Laiendamisest keeldumise motiive ja eksperthinnanguid analüüsides on aga ilmne, et hoiuala jäeti Kadakaranna kinnistu osas laiendamata kinnistu omaniku hoonestamissoovi arvestades, mitte aga keskkonnakaitsest lähtudes. Seda kinnitab Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määruse nr 176 seletuskirjas toodud põhjendus, et hoiuala piiride määramisel tuldi vastu omaniku soovile ala hoonestada. Eelnevast nähtuvalt jättis kohus hindamata, kas KMH või KSH mittealgatamise otsustamisele eelnes nõuetekohane eelhindamine või mitte. Ilma vastavat hinnangut andmata ei saa kohus võtta ka seisukohta diskretsiooniotsuse õiguspärasuse suhtes. Kohus on lähtunud avaliku huvi kahjustamise puudumisest, kuna looduskeskkonda väidetavalt ei kahjustata, kuid eksperthinnangud väidavad vastupidist. Kuna kohus lähtus valest eeldusest, et avalik huvi puudub, siis ei saa olla õige ka kohtu lõppjäreldus. Kohus nõustus vaidlustatud otsuses toodud seisukohaga kolmanda isiku huvide kaalukuse kohta, mis on aga vastuolus ringkonnakohtu otsusega. Kohus nõustus ka vaidlustatud otsuses leituga, et vallavolikogu 19.09.2005 otsus nr 32 ei olevat nõuetekohaselt motiveerimata, kuigi motiveerimatus on tuvastatud nii halduskohtu 05.01.2009 kui ka ringkonnakohtu 10.07.2009 otsuses. Ringkonnakohus märkis, et vallavolikogu ei olnud detailplaneeringut kuidagi põhjendanud. Vastustaja ei ole vastavaid motiive esitanud ja halduskohus ei ole kaebaja väidetele otsuse nr 32 motiveerimatuse ja ebaselguse kohta vastanud. Seega on halduskohus ringkonnakohtu otsuse põhjendusi taas eiranud. 2) Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme. Salme Vallavolikogu 22.09.2003 määrusega nr 16 kehtestatud Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringu seletuskirja p 8.2.1.2 näeb ette, et kui maatulundusmaal ehitamisõigust taotlev kinnistu kattub osaliselt või täielikult säilitamisele kuuluva loodusväärtuslike maastike ja koosluste võrgustikuga või kaitsemetsaga, tuleb koostada detailplaneering ja keskkonnamõjude hindamine hoonestusele parima asukoha leidmiseks, et kahjustused looduskeskkonnale oleksid minimaalsed. Keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega võib keskkonnamõju hindamise nõudest loobuda, asendades selle detailplaneeringuga kehtestatud keskkonnakaitseliste tingimustega. Seega näeb ka üldplaneering ette, et antud juhul tuleb läbi viia keskkonnamõjude hindamine ning vastavast hindamisest võib loobuda üksnes keskkonnamemorandumi alusel detailplaneeringus keskkonnatingimuste määramisega kooskõlastatult keskkonnateenistusega. Halduskohtu otsuses on tulenevalt asjaolust, et kehtiv seadus keskkonnamemorandumi koostamist ette ei näe, jäetud üldplaneeringu vastavasisuline regulatsioon üleüldse kohaldamata. Kui üldplaneering näeb üldnõudena ette keskkonnamõju hindamise ning sellest nõudest on erandi tegemine võimalik üksnes keskkonnamemorandumi alusel keskkonnatingimuste määramise korral, erandi elluviimine (keskkonnamemorandumi koostamine ja keskkonnatingimuste määramine) on aga kehtiva õiguse alusel välistatud, siis tuleneb üldplaneeringust keskkonnamõjude hindamise kohustus ning halduskohtu vastupidine seisukoht on vastuolus üldplaneeringuga. Lisaks on kohus jätnud tähelepanuta, et isegi kui oleks võimalik keskkonnamemorandumit koostada ja seeläbi teha keskkonnamõjude hindamise kohustusest erand, oleks see võimalik üksnes detailplaneeringus keskkonnakaitseliste tingimuste määramisega. Antud juhul puudub keskkonnamemorandum, mis lubaks hindamisest loobuda, ning ka detailplaneeringus ei ole ette nähtud keskkonnakaitselisi tingimusi. Ringkonnakohtu 13

(27)Kohus otsuses leiti, et detailplaneeringus toodud üldsõnaline tõdemus loodusliku keskkonna maksimaalseks säilitamiseks kruntimise ja hoonestamise käigus ei ole keskkonnatingimuste määramine. Kuna vaidlustatud otsusega ei ole detailplaneeringut muudetud, siis ei ole ka keskkonnatingimusi täiendavalt detailplaneeringus määratud. Seega esineb jätkuvalt vastuolu üldplaneeringuga. Lähtudes

§ 11

lg-st 10 ning ringkonnakohtu juhistest on vastustaja kooskõlastanud otsuse eelnõu Keskkonnaametiga, kuid täitmata on üldplaneeringust tulenevad nõuded, mille kohaselt on keskkonnamõju võimalik jätta hindamata üksnes keskkonnamemorandumi alusel ja kooskõlastatult keskkonnateenistusega (praegu hoiuala valitsejaga), asendades selle detailplaneeringus keskkonnakaitseliste tingimustega. Eelnevast tulenevalt on halduskohus ebaõigesti kohaldanud

§ 6

lõikeid 2 ja 3, leides, et ilma keskkonnamõju eelhinnanguta võib otsustada antud juhul KMH või KSH algatamata jätmise. Materiaalõiguse ebaõige kohaldamine seisneb ka selles, et kohus ei ole hinnanud

§ 6

lg-s 3 toodud kriteeriumide järgimist vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel.

§ 11

lg 4 näeb ette, et kui kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsus tehakse § 6 lg 2 alusel, lisatakse otsusele eelhindamise tulemused kõikide § 6 lg-s 3 loetletud kriteeriumide ulatuses. Vaidlustatud otsuses ega selles viidatud Keskkonnaameti 19.01.2010 kirjas ei ole esitatud vastavatest kriteeriumidest lähtuva ühegi hindamise tulemusi, mis kinnitab, et eelhindamist ei ole

§ 6lg-st 3 lähtudes läbi viidud.

Kirjas on viidatud üksnes otsuse eelnõule, kuid ka vastustaja ise ei ole eelhindamist läbi viinud. Kohus on jätnud arvestamata, et tegemist on Natura 2000 alaga ning KMH või KSH algatamise otsustamisel oleks tulnud

§ 3

p-st 2 lähtudes hinnata, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Apellant kordab väiteid alale kaheksa hoone rajamise lubamise vastuolu kohta direktiiviga 92/43/EMÜ. Kohus on kohaldanud ebaõigesti HMS § 4 ja § 54. Kohtuotsuses vaid märgitakse, et kohtu hinnangul ei ole lähtutud asjassepuutumatutest kaalutlustest ega jäetud tähtsust omavaid asjaolusid arvestamata. Kohus on diskretsiooni nõuetekohast teostamist põhjendanud viitega Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kirjale ning väidetavale koosööle Saaremaa Keskkonnateenistusega. Ringkonnakohtu otsuses tuvastatu kohaselt aga detailplaneeringu koostamisel keskkonnakaitselisi aspekte ei arvestatud ning Keskkonnaministeeriumi kooskõlastus ei ole asjakohane. Kuna vaidlustatud otsuse vastuvõtmisel ei ole ringkonnakohtu otsuse kohustuslike juhiste ja eksperthinnangutega arvestatud ning lähtutud on üksnes kolmanda isiku huvidest, siis on ilmne, et diskretsiooni ei ole nõuetekohaselt teostatud. Kohus on põhjendamatult nõustunud vaidlustatud otsuse põhjendustega kolmanda isiku huvide kaalukuse kohta. Apellant kordab käesoleva otsuse p 5 alap-s 6 juba refereeritud väiteid ning lisab, et detailplaneeringut on väga vähesel määral asutud ellu viima üksnes katastritoimingute teostamise ja elektrivõrgu rajamisega. Seejuures pole elektrivõrgu rajamine seotud üksnes vaidlusaluse detailplaneeringuga, pealegi asus kolmas isik elektrivõrku rajama pärast ringkonnakohtu otsust. Detailplaneeringu elluviimiseks tehtud mõningased toimingud ei oma märkimisväärset tähendust ega tekita usaldust detailplaneeringu kehtima jäämise suhtes. Kohus on leidnud, et puudub alus kahelda Keskkonnaameti kui pädeva asutuse kooskõlastuse põhjendatuses. Asutuse pädevus ei tähenda automaatselt otsustuse õigsust. Keskkonnaamet ei ole oma seisukohta avaldades viidanud mistahes viisil läbiviidud keskkonnamõjude eelhindamisele. Kooskõlastus on kaalutlusotsus ning vastustaja pidanuks hindama, kas kooskõlastuse andmisel on diskretsiooni teostatud nõuetekohaselt. Natura 2000 ning hoiualal suuremahulise detailplaneeringu elluviimisega muutub oluliselt ala looduslik kooslus ning ka keskkonnaalaste eriteadmisteta on selge, et kavandatav ehitustegevus omab märkimisväärset mõju alal paiknevatele elupaikadele, mida kinnitavad eksperthinnangud. Seega on ilmne, et Keskkonnaameti kooskõlastus ei ole antud nõuetekohase diskretsiooni tulemusel. 14

(27)Kohus Kohtuotsustes haldusasjas nr 3-08-2042 leiti, et Kadakaranna kinnistu detailplaneering on vastuolus osaüldplaneeringuga, kuna lubas ranna-alale uue neljast majapidamisest koosneva asumi tekkimist mistahes motiive esitamata ja maavanema järelevalvele allutamata. Vastavalt PlanS § 8 lg-le 7 peab detailplaneering olema kooskõlas kehtiva üldplaneeringuga ning vastavalt § 9 lg-le 7 võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu muutmise ettepanekut ning vastava detailplaneeringu kooskõlastuse vajaduse määrab maavanem. Vaidlustatud otsuses leiti, et detailplaneeringu maavanema järelevalvele allutamata jätmine ei olevat oluline menetlusviga, sest planeeringu on kooskõlastanud Keskkonnaministeerium ja vaidlustatud otsuse on täiendavalt kooskõlastanud Keskkonnaamet. Kohus nõustus nende põhjendustega. Keskkonnaministeeriumi ega Keskkonnaameti pädevusse ei kuulu üldplaneeringuga vastuolus olevate detailplaneeringute kooskõlastamine. Pealegi, nagu juba märgitud, on kohtud haldusasjas nr 3-08-2042 leidnud, et Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 kiri ei ole nõuetekohane kooskõlastus detailplaneeringule. Kirjas sisalduv seisukoht on antud keskkonnakaitselisi aspekte sisuliselt hindamata. Eksitav on väita, et Keskkonnaamet on kooskõlastanud vaidlustatud otsuse. Keskkonnaamet kooskõlastas, ja sedagi diskretsiooni nõuetekohaselt teostamata, üksnes keskkonnamõju mittehindamise otsuse eelnõu, mitte kaebaja taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu. Kohtuotsuses on märgitud, et üldplaneering ei välista maatulundusmaa arendamist ja maatulundusmaale ehitamist ning seeläbi on põhjendatud maavanema poole mittepöördumist. Detailplaneeringu vastuolu üldplaneeringuga on ringkonnakohtu otsusega tuvastatud ning see seisukoht on halduskohtule siduv. Kohtu viide üldplaneeringu seletuskirja p-le 8.2.1.1 on ka ekslik, sest detailplaneering ei näe endisele kinnistule ette mitte ühe, vaid nelja majapidamise rajamist kaheksa hoone ja vastavate kommunikatsioonidega. Seega kinnitab üldplaneeringu viidatud punkt täiendavalt, et ehitusõigus ei ole kooskõlas üldplaneeringuga. Pealegi on üldplaneeringu p 8.2.1.2 erisätteks Natura 2000 alade osas ning lähtuda tuli sellest regulatsioonist. Kohtu osutamine õiguste rikkumise puudumisele on asjakohatu, sest PlanS § 26 lg 2 alusel taotluse esitamine ei eelda subjektiivsete õiguste rikkumist. Kuna aga Hendrikson & Ko 2008 eksperthinnanguga on tuvastatud Kadakaranna kinnistul teostatud raie- ja kuivendustööde mõju ka kaebaja kinnistu looduslikule keskkonnale, on kaebajal põhjendatud kartus, et detailplaneeringu elluviimine omab oluliselt suuremat negatiivset mõju kaebaja kinnistu looduslikule kooslusele. Detailplaneering puudutab kaebaja kui külgneva ala kinnistu omaniku õigusi ning tema huvidega tuleb arvestada. 10. Salme Vallavolikogu vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Kaebaja ületähtsustab ringkonnakohtu 10.07.2009 otsuse mõju ja siduvust halduskohtule käesoleva asja läbivaatamisel. Ringkonnakohtu otsusest tulenes vastustajale käitumisjuhis kaaluda kaebaja 10.06.2008 ettepaneku läbivaatamisel avalikku huvi keskkonnakaitselisest aspektist ning küsida keskkonnamõju hindamise vajaduse selgitamiseks kehtiva

§ 11

lg 10 kohasele otsuse eelnõule hoiuala valitsejalt kooskõlastus, ning kui kooskõlastust ei anta, viia läbi keskkonnamõjude hindamine. Ringkonnakohtu otsus haldusasjas nr 3-08-2042 ei võta halduskohtult käesolevas asjas õigust ja kohustust hinnata tõendeid ja otsustada, millised asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada, ning hinnata kaalutlusotsuse alusel antud haldusakti õiguspärasust sõltumata varasemas kohtumenetluses asjaoludele ning tõenditele antud hinnangutest. Viidatud kohtuotsus omab käesolevas asjas küll tõenduslikku tähendust, kuid ei ole uut kaebust läbivaatavale kohtule siduv tõendite hindamise, õigusnormide kohaldamise ja õiguse tõlgendamise seisukohast. 15

(27)Kohus 2) Kohus ei ole

§ 6

lõikeid 2 ja 3 ebaõigesti kohaldanud.

näeb keskkonnamõju hindamise algatamise kohustuse ette üksnes eeldatavalt olulise keskkonnamõjuga tegevuse puhul (

§ 3

). Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kohus tuvastas õigesti, et vaidluse puudumise selles, et Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu puhul pole tegemist

§ 6

lg-s 1 loetletud tegevusega.

§ 6

lg 2 kohaselt peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju, kui kavandatav tegevus vastab § 6 lg-s 2 toodud loetelule.

§ 6

lg 4 alusel on

§ 6

lg-s 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224. Määruse § 15 p 8 järgi tuleb keskkonnamõjude hindamise algatamise vajalikkust kaaluda sellise tegevuse korral, mis võib üksi või koostoimes teiste tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Looduskaitselisest aspektist olulist kriteeriumi (detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 alale või kaitstavale loodusobjektile) on vallavolikogu vaidlustatud otsuses analüüsinud (analüüs on toodud otsuse p-des 15.1-15.10) ning jõudnud järeldusele, et ehkki kavandatav tegevus omab mõju looduskeskkonnale, ei ole mõju oluline (p-d 15.10.11 ja 15.10.12).

-st ei tulene, et igasugust keskkonda mõjutavat ja muutvat tegevust tuleb pidada olulise keskkonnamõjuga tegevuseks. Keskkonnamõju hindamise läbiviimine ei ole detailplaneeringu menetluses alati ja vältimatult vajalik. Riigikohtu halduskolleegium on 18.06.2010 määruses haldusasjas 3-3-1-101-09 (p 15) märkinud, et kehtiva õiguse kohaselt võib tegevusluba eeldavate projektide keskkonnamõju hindamine toimida erinevatel menetlusetappidel: nii planeerimismenetluses, ehitusloa taotlemise kui ka kasutusloa taotlemise menetluses. Kuigi PlanS § 1 lg 5 kohaselt ühendatakse võimaluse korral KSH menetlus planeeringu koostamise menetlusega, ei nõua osundatud säte keskkonnamõju hindamist vältimatult planeerimismenetluses. Kaebaja ei nõustu vastustaja hinnanguga detailplaneeringuga kavandatava keskkonnamõju olulisusele. Vastustaja ei näe põhjust oma hinnangut muuta. Endine kadakaranna kinnistu ei ole võetud hoiualana kaitse alla tervikuna, vaid osaliselt. Ehkki endine kinnistu asub osaliselt Natura 2000 võrgustikku arvatud Laidunina hoiualal ja Kura kurgu linnualal, jäävad detailplaneeringuga kavandatud ehitustegevus ja ehitised väljapoole Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud Laidunina hoiuala piire. Ala arvamine Natura 2000 võrgustiku koosseisu ei välista sellel majandustegevust. Võrgustiku kujunemise eesmärk on pigem toetada säästvat arengut kui välistada igasugune majandustegevus (Riigikohtu otsus haldusasjas 3-3-1-15-08 (p 8 ap 3). Vaidlustatud otsuse p-s 15.10.13 on vastustaja andnud eelhinnangu kavandatud tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasnevale keskkonnamõjule, lähtudes

§ 33lg-s 5 sätestatud kriteeriumidest.

Need kattuvad olulises ulatuses

§ 6lg-s 3 sätestatud kriteeriumidega.

Seetõttu pole õige kaebaja väide, et

§ 6lg-s 3 sätestatud kriteeriumide järgi ei ole eelhinnangut antud.

KSH algatamata jätmine on kooskõlas HMS § 5 lg-s 2 sätestatud nõuetega. Vallavolikogul oli piisavalt andmeid otsustamaks, et detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimise mõju looduskeskkonnale ei ole oluline. Olukorras, kus keskkonnaamet ei andnud teistsugust arvamust, puudus vallavolikogul alus algatada KSH, millega oleksid kaasnenud arendajale lisakulud. Direktiiv 92/43/EMÜ ei ole vahetult kohaldatav. Ala kajastamine LKS § 91 lg 6 kohases Vabariigi Valitsuse korralduses Euroopa Komisjonile esitatava Natura 2000 alana ei too kaasa looduskaitselisi piiranguid. Aladel asuvaid loodusväärtusi kaitstakse Eestis looduskaitseseaduse alusel. LKS §-st 14 tulenevalt korraldab hoiuala kaitset hoiuala valitseja – Keskkonnaamet, kes kannab avalikku looduskaitselist huvi. Keskkonnaamet on vaidlustatud otsuse enne selle vastuvõtmist kooskõlastanud ega ole näinud detailplaneeringu 16

(27)Kohus realiseerimises tegevust, mis kahjustaks hoiuala soodsat seisundit ja/või avaldaks Natura 2000 võrgustiku alale olulist mõju. Hoiuala kaitserežiim ei välista ehitamist ja muud majandustegevust. Neid asjaolusid arvestades ei ole vallavolikogu vaidlustatud otsusega kaebaja taotluse läbivaatamisel keskkonnamõju hindamisest loobumine toonud kaasa õigusvastase otsuse tegemist. Enne reaalselt ehitama asumist peab kinnistu omanik taotlema ehitusloa ning on kinnistu asukohast tulenevalt allutatud LKS § 14 nõuetele. LKS § 14 lg-st 5 tulenevalt võib Keskkonnaamet ehitusloa või kasutusloa menetluses määrata kaitstava loodusobjekti kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus tema hinnangul võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgi saavutamist või kahjustada loodusobjekti seisundit. Vastustaja on oma seisukoha kujundamisel ja kaalutlusotsuse tegemisel muu hulgas lähtunud Keskkonnaameti 31.07.2009 eksperthinnangust Laidunina hoiuala kaitse alla võtmise ettepaneku kohta (I kd tl 119-127). LKS § 21 lg 1 kohaselt on Keskkonnaamet hoiuala valitseja. LKS § 22 kohaselt on kaitstava loodusobjekti valitsemine muu hulgas ka LKS ja kaitse-eeskirjaga määratud keskkonna kasutusloa andmine ja selleks tingimuste seadmine, kaitstavat loodusobjekti mõjutavale kavandatavale tegevusele tingimuste seadmine, kaitseeeskirjast ja kaitsekorralduskavast tuleneva tegevuse korraldamine, LKS ja kaitse-eeskirjaga sätestatud nõuete jälgimine. Seega omab Keskkonnaamet hoiuala valitsejana keskkonnakaitse alastes küsimustes laiaulatuslikke volitusi ja pädevust ning vallavolikogu oli õigustatud oma seisukohtade kujunemisel arvestama Keskkonnaameti arvamusega. Otsuse vastuvõtmisel ei olnud põhjust eelistada hoiuala valitseja hinnangule arvamusi spetsialistidelt, kes ei evi hoiuala valitseja staatust, sh T. K. ja T. P. hinnanguid. Need arvamused ja hinnangud olid Keskkonnaametile omapoolse arvamuse (eksperthinnangu) kujundamisel teada ja neile arvamustele on Keskkonnaamet oma eksperthinnangus osutanud. 3) Hendrikson & Ko 2008 eksperthinnangus on analüüsitud
  1. aastal Kadakaranna kinnistul teostatud tegevusi. Arvamuse andja on nimetatud tegevused seostanud detailplaneeringu elluviimisega, ehkki detailplaneering metsaraiet ega kuivenduskraavide rajamist ette ei näe ning arvamuseski on märgitud, et detailplaneeringu realiseerimiseks ei ole teadaolevalt väljastatud ehitusluba ega muid lubasid (raieluba). Arvamuse andja on jõudnud järeldusele, et
  2. a tegevuste mõju ulatus jääb suures osas kinnistu piiridesse, kõrvalkinnistutele ulatuv mõju on vähene. Samas on leitud, et Kura kurgu linnualale teostatud tegevus ilmselt olulist mõju ei avalda, sest enamik kaitstavatest lindudest on otseselt merega seotud linnud ning maismaal teostatud raie või kraavide kaevamine ei ole tegevus, mis kahjustaks kuidagi nende liikide seisundit. Kadakaranna kinnistu rannaäär on praegusel ajal roostunud ja esinduslikku rannaniitu, mis on nii mõnegi linnualal kaitstava liigi jaoks oluline elupaik, seal ei eksisteeri. Arvamuses on asutud seisukohale, et kinnistul teostatud tegevus on mõjutanud Laidunina hoiualal leiduvaid elupaigatüüpe, mille pindala on vähenenud. Kokkuvõtlikult on arvamuses leitud, et nimetatud tegevused on kinnistu looduskaitselisi väärtusi mõjutanud. Hinnangu andja on aga samas tõdenud, et taolised tegevused (nagu metsaraie jmt) ei pruugi alati olla negatiivse mõjuga ümbritsevale keskkonnale. Järelikult on kirjeldatud tegevused mingil määral looduskaitselisi väärtusi mõjutanud, kuid meelevaldne on sellest järeldada, et
  3. a-l teostatud töödel on oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale või Laidunina hoiualale. 4) Salme Vallavalitsuse 22.12.2008 korraldusega nr 263 anti ehitusluba drenaaži väljaehitamiseks. Keskkonnaamet on kaasatud haldusorganina haldusasjas nr 3-09-12 andnud seisukoha, mille kohaselt ei oma drenaaži väljaehitamine olulist mõju kaitstavatele elupaigatüüpidele, ning Keskkonnaamet on pidanud selles osas keskkonnamõjude hindamise protsessi algatamist mittevajalikuks (II kd tl 56). Keskkonnaameti hinnangul puudub projekti alusel kavandataval tegevusel oluline mõju Natura 2000 võrgustiku alale, mida oleks vaja hinnata. Ehitusala hoiualale jääval osal on inventeeritud järgmised elupaigatüübid: lubjavaesel 17
(27)Kohus mullal liigirikkad niidud (6270*), sinihelmikakooslused (6410*). Keskkonnaameti hinnangul on drenaažitorustiku rajamise mõju neile elupaigatüüpidele ebaoluline, sest need jäävad juba olemasoleva mõjuga ajalooliste kraavide alale ning drenaaži rajamine suuremas osas ajaloolise kraavi sängi neile eeldatavalt olulist kahjustavat mõju ei avalda. Keskkonnaameti kui järelevalveõigusliku asutuse seisukoht kummutab kaebaja väite, et detailplaneeringuga kavandatu elluviimisega kaasnev drenaaži väljaehitamine omab looduskeskkonnale kahjulikku mõju. 5) Kaebaja esitatud Hendrikson & Ko arvamusi ei saa pidada asjas eksperthinnanguteks ega usaldusväärseteks muudeks tõenditeks. Tegemist on kaebaja tellitud ja tema huvides koostatud dokumentidega, mida tuleb hinnata pigem poole seletusena. See kehtib nii
  1. a töö, aga ka 16.01.2012 ja 17.01.2012 kirjade kohta, mida kaebaja ise küll nimetab eksperthinnanguteks, kuid mis ei ole eksperdiarvamused TsMS
  2. ptk tähenduses. Halduskohus leidis õigesti, et Hendrikson & Ko 17.01.2012 dokument on sisult õiguslik hinnang. 6) Vastustaja ei nõustu väitega, et Keskkonnaameti kooskõlastus vaidlustatud otsusele on antud diskretsiooni mittenõuetekohaselt teostades. Otsuse eelnõus esitatud seisukohtadega nõustumisel puudus Keskkonnaametil vajadus ja kohustus esitada omapoolset põhjalikku analüüsi. HMS § 16,

§ 11

lg 10 ega § 35 lg 4 ei sätesta kooskõlastusele ja seisukohale täpseid sisu- ja vorminõudeid. HMS §-s 5 sätestatud vormivabaduse põhimõttest tulenevalt on Keskkonnaamet õigustatud ise määrama kooskõlastuse kui menetlustoimingu vormi ja muud haldusmenetluse üksikasjad. 7) Vastuseks etteheitele ehitustegevusega naaberkinnistule kaasneva mõju tähelepanuta jätmise kohta märgib vastustaja, et ehkki kaebajale kuuluva Tümina kinnistu puhul on tegemist Laidunina hoiuala koosseisu arvatud maaüksusega, ei esine Keskkonnaameti 31.07.2009 eksperthinnangu järgi Tümina maaüksusel (72101:002:0116) Natura elupaiku (I kd tl 120). Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse mõju Tümina kinnistule ei ole oluline. Kaebaja ei ole toonud välja asjaolusid, millest saaks järeldada, et detailplaneeringu realiseerimine tooks kaasa tema elukeskkonna ja heaolu reaalse muutuse. Kaebaja väitel on detailplaneeringu osalise elluviimisega kahjustatud temale kuuluvat vara, s.o Tümina kinnistut, tuginedes Hendrikson & Ko 2008 eksperthinnangule. Selles osas on vallavolikogu väljendanud oma seisukoha vaidlustatud otsuse p-s

  1. Otsuse p-s 15.10.13.3 on vallavolikogu sedastanud, et detailplaneeringu elluviimise mõju ruumiline ulatus piirdub mõjuga Kadakaranna kinnistu jagamise tulemusel moodustunud kinnistutele (Kadakaranna, Kadakametsa, Kadaka ja Teeäärse). Detailplaneeringu realiseerimise eeldatavat mõju looduskeskkonnale, sh Laidunina hoiualale, mille koosseisu kuulub Tümina kinnistu, on analüüsitud otsuse p-s 15.
  2. Detailplaneeringu realiseerimise võimalikku mõju Tümina kinnistule ei ole seega jäetud tähelepanuta. Kaebaja kui piirinaabri võimalike subjektiivsete õiguste riive osas on seisukoht võetud p-s 26.
  3. Naaberkinnistule detailplaneeringuga kavandatud ehitiste rajamine ei takista mingilgi moel Tümina kinnistu sihtotstarbelist kasutamist ega tekita omandiõigust riivavaid kahjulikke mõjutusi. Naabrusõigused ei anna kaebajale õigust nõuda, et naaberkinnistule üldse midagi ei ehitataks. 8) Etteheite suhtes, et vallavolikogu 19.09.2005 otsus nr 32 on motiveerimata, on seisukoht võetud vaidlustatud otsuse p-des 21 ja
  4. Halduskohus on kaebaja sellesisulisi väiteid analüüsinud kohtuotsuse p-s
  5. Ringkonnakohtu 10.07.2009 otsuses on leitud, et PlanS § 26 lg 2 alusel esitatud ettepaneku üle otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel rakendada kaalutlusõigust. Vallavolikogu leidis, et isegi kui haldusakti motivatsioon on ebapiisav, ei anna see alust otsuse muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks. Haldusasjas nr 3-08-2042 on ringkonnakohus kohalikule omavalitsusele ette heitnud detailplaneeringu menetluses keskkonnateenistuse seisukoha küsimata jätmist. See menetluspuudus on nüüdseks kõrvaldatud. 18

(27)Kohus 9) Kaebaja heidab halduskohtule ette Riigikohtu 12.01.2012 otsuse nr 3-3-1-68-11 seisukohtadele tähelepanu pööramata jätmist. Laidunina hoiuala laiendamise ettepaneku esitamine Keskkonnaministeeriumile oli üks argumentidest, millega kaebaja põhjendas oma kõrgendatud huvi Kadakaranna kinnistut puudutavate haldusaktide suhtes. Viidatud Riigikohtu lahend omab asjas tähtsust selles osas, et kaebaja poolt keskkonnaministrile 17.08.2008 esitatud ettepaneku osas on menetlus lõppenud. Keskkonnaministeerium ei võtnud kaebaja ettepanekut menetlusse Kadakaranna kinnistu Laidunina hoiualast välja jäävas osas ja hoiuala selles osas ei laiendatud. Lahendis on tõepoolest märgitud, et hoiuala laiendamata jätmine ei anna iseenesest alust ehitustegevuseks, maaparanduseks ega muuks inimtegevuseks, ning et täiendavate tegevuste lubamisel tuleb keskkonnaaspekte vaidlustatud haldusotsusest hoolimata silmas pidada. Neid aspekte tuleb silmas pidada detailplaneeringuga kavandatud tegevuse realiseerimiseks edaspidi ehituslubade väljaandmisel. 11. Solar Invest OÜ vastuses paluti jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuväited: 1) Vastustaja on kaalutlusõigust õigesti ja põhjendatult teostanud ning jätnud kaebaja ettepaneku õigesti rahuldamata. 2) Kaebaja rõhutab läbivalt detailplaneeringu õigusvastasust, mis justkui pidanuks tooma kaasa selle kehtetuks tunnistamise. Nagu ka ringkonnakohus on 10.07.2009 otsuses märkinud, otsustatakse planeeringu muutmine või kehtetuks tunnistamine kaalutlusõiguse alusel. See tähendab, et detailplaneeringu õigusvastasusele ei järgne tingimata detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist. Seega ei saa vaidlustatud otsus olla õigusvastane ainuüksi põhjusel, et detailplaneeringu menetluses on algselt tehtud vigu. Otsust oleks kohtul alust tühistada siis, kui haldusorgan on ilmselt ületanud kaalutlusõiguse piire. Seda ega muud kaalutlusviga ei ole antud juhul tehtud. 3) Kolmanda isiku arvates tühistas ringkonnakohus haldusasjas nr 3-08-2042 eeskätt põhjusel, et vastustaja oli kaebaja taotluse esmakordsel läbivaatamisel ebaõigesti lähtunud detailplaneeringu õiguspärasusest. Kohus leidis, et selles olukorras ei saa olla kindel, et huvide kaalumine oleks olnud samasugune ka õige hinnangu korral ning et eksimus lõpptulemust ei mõjutanud. Käesolevas asjas ei ole vastustaja sellist kaalutlusviga teinud ning on arvestanud ringkonnakohtu seisukohaga, et detailplaneeringu menetluses tehti vigu. Asjaolusid kaaludes ei pidanud vastustaja siiski detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist põhjendatuks. 4) Käesoleval juhul oli keskse tähendusega looduskaitselise huvi kui avaliku huvi arvestamine nii keskkonnamõju hindamise osas kui ka üldiste detailplaneeringu mõjude osas. Vaidlustatud otsuse põhjendusi arvestades pole alust väiteks, nagu oleks vastustaja suhtunud keskkonnakaitse huvisse kergekäeliselt. Vastustaja on arvestanud keskkonnakaitselise huviga piisaval määral. Seejuures on hinnatud nii keskkonnamõju hindamise vajalikkust, arvestades

§ 33

lg 5 kriteeriume, kui ka käsitletud detailplaneeringu realiseerimise mõjusid (p 15, eriti p 15.10). Mõjude analüüsimisel on arvestatud ka Hendrikson & Ko 2008 tööga. Enne otsuse tegemist on vastustaja vastavalt ringkonnakohtu juhisele küsinud ja saanud otsusele Keskkonnaameti kooskõlastuse. Arvestades sellega, et detailplaneering ei näe ette suuri hoonestusmahte ning vastustaja on analüüsinud selle mõjusid erinevatest aspektidest (nt visuaalne mõju, loodusväärtused), ei ole alust asuda seisukohale, et vastustaja on teinud kaalutlusvigu, mis võiks viia vaidlustatud otsuse tühistamisele. 5) Pärast vaidlustatud otsuse vastuvõtmist on jõudnud lõpule ka vaidlus seoses Laidunina hoiuala ja Natura 2000 võrgustiku ala piiridega. Kaebaja ja teiste isikute kaebused seoses hoiuala laiendamise ja Natura 2000 võrgustikust kinnistute väljaarvamisega lahendas Riigikohus lõplikult 12.01.2012 otsusega asjas nr 3-3-1-68-11. Sellega on saabunud selgus, et detailplaneeringuga ettenähtud hoonestusalale vahetult looduskaitseline režiim ei rakendu. Ala, millele kavandatakse hoonestust, ei ole Natura 2000 võrgustiku ala ega ka Laidunina 19

(27)Kohus hoiuala piires. Seega on Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaameti hinnangud Kadakaranna kinnistul hoiuala laiendamise põhjendamatuse kohta eelduslikult põhjendatud, sest kohtuvaidlused nende osas on lõppenud. Selline tulemus toetab ka käesoleva asja esemeks olevat vallavolikogu otsust. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt on vastustaja lisaks hinnanud ka eeldatavat mõju naabruskonnale (sh väljaspool Kadakaranna kinnistut) ning leidnud, et seda ei saa asjaolusid arvestades pidada oluliseks. Vastustaja märgib otsuses ka õigesti, et täiendavaid nõudeid on vajadusel (sõltuvalt arendaja soovitavast ehituslahendusest) võimalik seada ehitusloa väljastamise menetluses, millesse on võimalik kaasata Keskkonnaamet. Pole alust asuda seisukohale, et kehtestatud detailplaneeringu järgi pole üldse võimalik rajada hiljem taotletavate ehituslubade alusel hoonestust, mis ei tekita ülemäärast mõju kõrvalasuvale hoiualale. Seda kinnitab ka Keskkonnaameti kooskõlastus. Kaebaja viidatud arvamused on vastustaja oma hinnangute kujundamisel ja kaalutlusotsuse tegemisel juba arvesse võtnud. 6) Vastustaja on kolmanda isiku huvidega õigesti arvestanud. Kolmas isik on soovinud aastate vältel kinnistuid kooskõlas detailplaneeringuga edasi arendada, kuid detailplaneeringu realiseerimise võimalus on
  1. a algusest olnud äärmiselt raskendatud kaebaja ja temaga koos tegutsenud perekonna arvukate kaebuste, esialgse õiguskaitse taotluste, kõigi edasikaebevõimaluste kasutamise ja vastavate menetluste tõttu. Kolmas isik ostis kinnistud teadmisega, et kehtib hoonestamist võimaldav detailplaneering, mille kaebetähtaeg on möödunud. Detailplaneeringu kehtivust usaldades leppis ta müüjaga kokku ka omandamise tingimused (HMS § 67 lg 2). See asjaolu mõjutas väga oluliselt (mitmekordselt) kinnistute hinda. Detailplaneeringuta ei oleks kaebaja kinnistuid omandanud või oleks teinud seda oluliselt teistel tingimustel. Need asjaolud kuuluvad kaalutlusotsuse tegemisel muude huvide kõrval kaalumisele. 7) Ringkonnakohus on 10.07.2009 otsuses küll leidnud, et detailplaneeringu kehtestamisest möödunud aja pikkusel ei ole antud juhul looduskaitselise huvi kõrval suurt kaalu. See seisukoht oli välja öeldud olukorras, kus kohtu arvates oli vastustajal esmakordsel otsustamisel jäänud avalik huvi piisavalt kaalumata ja kolmanda isiku huvi oli seetõttu kohtu hinnangul domineerival positsioonil. Sellises kontekstis avaldatud seisukohast ei saa teha järeldust, et kolmanda isiku huvi ei vääriks asja uuel otsustamisel üldse arvestamist. See oleks vastuolus seaduse ja ringkonnakohtu muude põhjendustega. Vastustaja otsusest ei saa järeldada, et kolmanda isiku huvidele oleks omistatud ebaproportsionaalselt suurt kaalu. Seega pole kolmanda isiku huvi arvestamisel kaalutlusvigu tehtud.
  2. E. M. 03.09.2012 seisukohtades vaieldi vastustaja ja kolmanda isiku seisukohtadele vastu, märkides oma varasemate seisukohtade kordamisele lisaks järgmist. 1) Vastustaja ja kolmas isik on suure rõhu asetanud asjaolule, et lõppenud on kohtuvaidlus Laidunina hoiuala laiendamise ning Natura piiride osas. Natura piirid määratakse Euroopa Komisjoni otsusega, mitte siseriikliku aktiga. Seega jõudis Riigikohtu lahendiga nr 3-3-1-6811 lõpule vaidlus, mis puudutas kaebaja taotlust Laidunina hoiuala laiendamiseks, kusjuures hoiuala mittelaiendamise otsuse sisulist õiguspärasust kohtud ei hinnanud ning kaebus jäeti rahuldamata kaebeõiguse puudumise tõttu. Natura elupaigad, sh esmatähtis elupaigatüüp, esinevad Kadakaranna kinnistul sõltumata kohtuvaidluse tulemusest. 2) Vastustaja märgib, et kaebajale kuuluval Tümina maaüksusel ei esine Natura elupaiku, viidates seejuures üksnes maaüksusele 72101:002:
  3. Tümina kinnistu koosneb kuuest katastriüksusest. Esitatud tõendid kinnitavad kinnistul kaitsealuste liikide ning Natura elupaikade esinemist, mida näitab juba ainuüksi see, et Tümina kinnistu on nii Laidunina hoiuala kui ka Natura ala koosseisus. 3) Et ringkonnakohus oleks kolmanda isiku huvi vähest kaalukust seostanud avaliku huvi mittekaalumisega, 10.07.2009 otsusest ei nähtu. Avalikku huvi ei ole vastustaja jätkuvalt 20
(27)Kohus sisuliselt arvestanud. Kui vastustaja huviks oleksid loodusväärtused, otsustaks ta nõuetekohase keskkonnamõjude hindamise läbi viia ega eiraks tunnustatud ekspertide hinnanguid. Kolmanda isiku väited suurest ajalisest kaotusest pole tõsiseltvõetavad – juba kohtuvaidluste alguses oleks võinud nõustuda keskkonnamõjude hindamisega, mitte aastaid jäigalt vastu vaielda. 4) Vastustaja menetluskulude taotlus tuleks jätta tervikuna rahuldamata esimese astme kohtu otsuses toodud põhjendustel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Apellatsioonkaebuse väited ei anna kohtuotsuse tühistamiseks ja uue otsusega kaebuse rahuldamiseks alust.
  2. Tallinna Ringkonnakohtu 10.07.2009 otsusega haldusasjas nr 3-08-2042 tühistati Salme Vallavolikogu 15.09.2008 otsus nr 37, millega lükati esmakordselt tagasi kaebaja 10.06.2008 taotlus Kadakaranna kinnistu detailplaneeringu ja selle kehtestamise otsuse (Salme Vallavolikogu 19.09.2005 otsus nr 32) seadusega kooskõlla viimiseks, ning Salme Vallavolikogu kohustati kaebaja 10.06.2008 ettepanekut ringkonnakohtu otsuse põhjendusi arvestades uuesti läbi vaatama. Käesoleva kaebuse esemeks on Salme Vallavolikogu 01.02.2010 otsus nr 2, millega otsustati jätta Kadakaranna kinnistule kehtestatud detailplaneeringuga kavandatava tegevuse puhul keskkonnamõju hindamata, st keskkonnamõju hindamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine algatamata, ning lükati kaebaja 10.06.2008 ettepanek uuesti tagasi. Kaebaja palub tema taotluse uuel läbivaatamisel tehtud otsuse tühistada ja kohustada vallavolikogu veelkord taotlust läbi vaatama, leides kokkuvõtlikult, et vastustaja ei ole ringkonnakohtu otsuse põhjendustega arvestanud ning on teinud taas ebaõige otsuse.
  3. Kaebaja seisukohaga, nagu oleks vastustaja kaebaja taotluse uuel läbivaatamisel jätnud ringkonnakohtu otsuse põhjendustega arvestamata, ringkonnakohus ei nõustu.
  4. Ringkonnakohtu otsuses heideti vastustajale esmalt ette lähtumist ebaõigest eeldusest, et detailplaneering on õiguspärane (vt p 19), ning asuti seisukohale, et kaalutlusotsus ei saa olla õige juba seepärast, et vastustaja oli andnud ebaõige hinnangu detailplaneeringu kooskõlale seaduse ja valla osaüldplaneeringuga ning leidnud ebaõigesti, nagu oleks detailplaneeringuga seatud keskkonnatingimused. Need asjaolud mõjutasid ringkonnakohtu hinnangul HMS § 64 lg 3 kohaselt kaalumist vahetult, sest viidatud sätte kohaselt tuleb kaalutlusõiguse teostamisel muu hulgas arvestada ka haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust (vt p 21). Lisaks ei nõustunud ringkonnakohus kolmanda isiku õiguspärasele ootusele antud kaaluga (vt p 22) ning vastustajale heideti ette piirdumist üksnes kaebaja ja kolmanda isiku huvide kaalumisega, jättes täiesti kaalumata avaliku huvi Natura alade säilimiseks, mis pidi vallavolikogu enda poolt varem kehtestatud osaüldplaneeringut arvestades olema ilmne ja kaalukas. Ringkonnakohus märkis, et detailplaneeringu elluviimise mõju osas Laidunina hoiualale pole keskkonnateenistuselt seisukohta küsitud (vt p 23). Detailplaneeringu seadusele ja osaüldplaneeringule vastavuse osas leidis ringkonnakohus kokkuvõtlikult järgmist. a) Detailplaneering on vastuolus Salme valla ranna-alade osaüldplaneeringu aastani 2012 sättega, mis nägi Natura 2000 alasid kasvõi osaliselt hõlmavatel kinnistutel ehitusõiguse 21
(27)Kohus taotlemisel ette keskkonnamõjude hindamise kohustuse ja tingimused sellest loobumiseks. Ringkonnakohus märkis, et puudus keskkonnamemorandum, keskkonnateenistuse kooskõlastus ja keskkonnatingimusi ei ole detailplaneeringuga määratud (vt p-d 18, 19, 21). b) Vallavolikogu ei olnud detailplaneeringut, mis osaüldplaneeringule vastupidiselt lubas ranna-alale uue neljast elumajast koosneva asumi tekkimise, kuidagi põhjendanud ega allutanud detailplaneeringut maavanema järelevalvele (vt p 19). Kaebaja väiteid detailplaneeringu ebaselguse ja mitmeti mõistetavuse kohta ei pidanud toona põhjendatuks juba esimese astme kohus (vt refereeringut ringkonnakohtu otsuse p 8 alap-s 4) ning ringkonnakohtu otsuse põhjendused sellekohaseid etteheiteid vastustajale ei sisalda. Seoses detailplaneeringu õigusvastasusega tuleb käesoleva vaidluse kontekstis osutada ka ringkonnakohtu järgmisele seisukohale. PlanS § 26 lg 2 alusel esitatud ettepaneku saab tagasi lükata üksnes selle põhjendamatuse tõttu. Ettepaneku põhjendatus ei tähenda vastupidiselt kaebaja arvamusele seda, et detailplaneering leitakse olevat seaduse või muu õigusaktiga vastuolus. Kaebaja käsitluse kohaselt ei laieneks detailplaneeringule HMS-s sätestatud haldusakti kehtetuks tunnistamise või muutmise kaalutlusreeglid. Planeeringu muutmise üle otsustamisel tuleb kohalikul omavalitsusel rakendada kaalutlusõigust (vt p 15), arvestades muu hulgas ka haldusakti kehtetuks tunnistamise põhjuste olulisust (vt p 21). Ringkonnakohtu otsuse p 24 sisaldab vallavolikogule asja uueks läbivaatamiseks ka järgmist juhist: „Seega oleks näiteks käesoleval juhul, kui volikogu soostunuks kaebaja väitega, et keskkonnamõju hindamise vajaduse väljaselgitamiseks tuli keskkonnamemorandumi esitamisega küsida keskkonnateenistuse seisukohta, tulnudki praegu kehtiva

§ 11lg 10 kohasele otsuse eelnõule küsida hoiuala valitsejalt kooskõlastus.

Kui kooskõlastust poleks antud, tulnuks läbi viia keskkonnamõju hindamine ning detailplaneeringu kehtivus peatada. Kui selliste menetlustoimingute tegemise tulemusena selgub, et detailplaneeringu elluviimine ei oma kahjulikku mõju hoiualale, oleks detailplaneeringu elluviimine õiguspärane. Vastasel korral tuleks volikogul tõsiselt kaaluda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, arvestades sellega, millises mahus seda ellu on jõutud viia ja milliseid väiteid kolmas isik oma huvide kaitseks veel esitab.“ 17. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused tervikuna, kuid iseäranis äsja tsiteeritud p 24, näitavad selgelt, et ringkonnakohus pidas detailplaneeringu kehtima jäämise üle otsustamisel keskse tähtsusega küsimuseks keskkonnaaspekti, leides, et kui detailplaneeringu elluviimine ei oma kahjulikku mõju Natura 2000 alale ja Laidunina hoiualale, oleks detailplaneeringu elluviimine õiguspärane. Ringkonnakohus andis ka juhise, kuidas kehtivas õiguslikus olustikus saab vastuolu osaüldplaneeringu p-ga 8.2.1.2 ületada –

§ 11

lg 10 kohasele otsuse eelnõule tuleb küsida hoiuala valitsejalt kooskõlastus ja kui seda ei anta, tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine. Kui selgub, et detailplaneeringu elluviimine omab kahjulikku mõju hoiualale, tuleb tõsiselt kaaluda detailplaneeringu kehtetuks tunnistamist, arvestades muu hulgas kolmanda isiku huvidega. 18. Erinevalt kaebaja väidetust on vallavolikogu ringkonnakohtu juhiseid järginud ning käsitlenud kõiki kohtu poolt esile toodud asjaolusid: lahendanud vaidlustatud otsusega esmalt küsimuse, kas on võimalik teha

§ 11

lg 10 kohane otsus ja jätta keskkonnamõju hindamata (p 15, I kd tl 60 pöördel – 64); leidnud, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu kaitstava loodusobjekti valitseja – Keskkonnaameti – poolt kooskõlastamisega on detailplaneeringu vastuolu osaüldplaneeringu 22

(27)Kohus ja

normidega kõrvaldatud (p 16, I kd tl 64); hinnanud, kas detailplaneeringu maavanema järelevalvele allutamata jätmine on selline menetlusviga, mis peaks kaasa tooma detailplaneeringu otsuse kehtetuks tunnistamise (p 18, I kd tl 64 ja pöördel); hinnanud, kas haldusakti ebapiisava motiveerimise tõttu tuleks haldusakti muuta või see kehtetuks tunnistada (p 21, I kd tl 65); kaalunud avalikke huve (p 24, I kd tl 65 pöördel), kolmanda isiku huve (p 25, I kd tl 65 pöördel) ja kaebaja huve (p 26, I kd tl 66). Enamgi veel, vastustaja on asja uuel otsustamisel käsitlenud ka küsimusi, mille puhul kohtud juba haldusasja nr 3-08-2042 lahendamisel kaebajaga ei nõustunud. Nii on vaidlustatud otsuse p-s 20 (I kd tl 64 pöördel) põhjendatud mittenõustumist kaebaja väitega tema detailplaneeringu menetlusse kaasamise kohustuse kohta, ehkki ringkonnakohus leidis oma otsuse p-s 19, et kaebajat ei tulnud menetlusse kaasata intensiivsemalt kui iga teist kodanikku ning selles osas on vallavolikogu otsus nr 37 õige. Vaidlustatud otsuse p-s 22 (I kd tl 65) on põhjendatud mittenõustumist kaebaja seisukohaga detailplaneeringu ebaselguse ja mitmeti mõistetavuse kohta, ehkki ka selles osas ei olnud kohtul vastustajale etteheiteid.

  1. Keskse tähtsusega on käesolevas vaidluses küsimus, kas detailplaneeringu elluviimine kahjustaks Natura 2000 ala ja Laidunina hoiuala. Vastustaja, vaidlustatud otsuse eelnõu kooskõlastanud hoiuala valitseja ja halduskohtu seisukohaga, et eelduslikult olulist mõju detailplaneeringuga kavandatu elluviimisel neile ei ole, ei nõustu kaebaja põhjendusega, et ekspertarvamustes leitakse teisiti. Oma seisukohtade esitamisel tugineb kaebaja otsustamisel vastustaja käsutuses olnud Hendrikson & Ko (keskkonnaekspert K. K.)
  2. a tööle „Salme vallas Imara külas Kadakaranna kinnistul asuvate Natura 2000 alade soodsa seisundi muutuste eksperthinnang“ (I kd tl 42-50) ja Pärandkoosluste Kaitse Ühingu (T. K.) 15.10.2008 tööle „Eksperthinnang Laidunina hoiuala laiendamisele“ (I kd tl 91-97), mida täpsustati 04.04.2009 (I kd tl 104-110) ning kohtumenetluses esitatud Hendrikson & Ko 17.01.2012 tööle „Kadakaranna maaüksuse (Imara küla, Salme vald) detailplaneeringu keskkonnamõju hindamisest, sh eelhindamisest“ (II kd tl 42) ja 16.01.2012 tööle „Kadakaranna maaüksuse (Imara küla) drenaažisüsteemi rajamisega kaasnevatest võimalikest keskkonnamõjudest“ (II kd tl 50-51). Nende töödega piisavalt või hoopiski arvestamata jätmist heidab kaebaja ette ka halduskohtule. Kaebaja viitamine kõnealustele töödele ei veena ringkonnakohut selles, et vastustaja on teinud keskkonnamõjude hindamise algatamata jätmisega ebaõige otsuse.
  3. Kuna vastustajal tuli otsustada detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju üle, on oluline tähele panna, kuhu ja mida on detailplaneeringuga kavandatud. Detailplaneering (seletuskiri, I kd tl 16-19; asukohaskeem DP-1, tugiplaan DP-2, planeeringu põhijoonis DP-3 ning kruntimise ja kitsenduste joonis DP-4, I kd tl 162-165) on endise 10,07 ha suuruse Kadakaranna maaüksuse jagamise osas ellu viidud. Salme Vallavalitsuse 07.07.2008 korraldusega nr 170 (I kd tl 28) kooskõlastati endise kinnistu jagamine ning detailplaneeringu ala on kinnistusraamatusse kantud nelja erineva kinnistuna, millest kaks (Kadaka ja Teeäärne) koosnevad ühest katastriüksusest (Kadaka, pindala 10 156 m2, katastritunnus 72101:002:0802; Teeäärne, pindala 10 234 m2, katastritunnus 72101:002:0801) ning kaks (Kadakametsa ja Kadakaranna) kahest katastriüksusest, millest üks asub teise sees (Kadakametsa pindala 2,99 ha, katastritunnus 72101:002:0800; Kadakametsa, pindala 1 500 m2, katastritunnus 72101:002:0799; Kadakaranna, pindala 4,74 ha, katastritunnus 72101:002:0798, Kadakaranna, pindala 1 498 m2, katastritunnus 72101:002:0797) (kinnistusraamatu väljavõte, I kd tl 138, vt ka plaane I kd tl 124 ja tl 239). Detailplaneeringuga on antud ehitusõigus igale kinnistule maksimaalselt 200 m2 suuruse ehitusaluse pinnaga maksimaalselt kahe hoone ehitamiseks. Detailplaneering näeb ette ka tehnovõrkude (elektrivarustus, puurkaevud, imbväljakud) rajamise. Planeeritud teedevõrk kulgeb olemasolevalt välja kujunenud liikumisteed pidi (madalpingeliini all Teeäärsel krundil on 23

(27)Kohus olemasolev tee) ning edasi arvestades olemasolevaid elektriliine, kraave ja looduslikke maapinna kõrgusi. Kavandatud tegevuste asukohad, sh ehitiste paiknemine, on tähistatud detailplaneeringu joonisel DP-3 ja DP 4 (I kd tl 164-165). Asjas pole vaidlust, et Kadaka ja Teeäärne kinnistud, samuti Kadakametsa ja Kadakaranna kinnistute osad, kuhu eelkirjeldatud tegevust planeeritakse, ei kuulu Laidunina hoiuala koosseisu. Hendrikson & Ko 2008 töös on hinnatud
  1. aastal endisel Kadakaranna kinnistul teostatud tegevuste (metsaraie ja kraavide kaevamine) mõju. Need tegevused ei ole vaadeldavad detailplaneeringuga kavandatavate tegevustena, mistõttu on vastustaja vaidlustatud otsuse p-s 17 jätnud õigustatult
  2. aastal teostatud tööde mõjule hinnangu andmata. Hendrikson & Ko 16.01.2012 töös hinnatakse drenaažisüsteemi rajamise mõju, mis võib olla asjakohane drenaažitorustiku ehitamiseks antud ehitusloa vaidluses (E. M. kaebus Salme Vallavalitsuse 22.12.2008 korralduse nr 263 tühistamiseks haldusasjas nr 3-09-12), kuid pole asjakohane käesolevas asjas, sest detailplaneering drenaažitorustiku rajamist ei reguleeri. Ehkki Hendrikson & Ko üheski töös, nii nagu ka Pärandkoosluste Kaitse Ühingu töödes detailplaneeringuga kavandatud tegevuste mõju ei analüüsita, võib neist järeldada, et tööde aurotid peavad ka detailplaneeringuga kavandatud tegevuste elluviimist Natura väärtusi kahjustavaks. Nii märgitakse K. K. töös (I kd tl 50), et kui antud juhul oleks eelnenud nõuetekohane Natura hindamine, siis arvestades tegevuste iseloomu ja kinnistul olevaid elupaigatüüpe (sealhulgas esmatähtis elupaigatüüp), oleks Natura hindamise tulemus töö koostajate arvates saanud praeguse detailplaneeringu lahendusena olla vaid negatiivne, st kavandatavaid tegevusi ei ole võimalik läbi viia ilma Natura väärtusi kahjustamata. K. K. töös leitakse (I kd tl 106 pöördel), et edasise kuivendamise ja hoonestamise vältimiseks on hädavajalik liita Kadakaranna seni kaitse alla mittekuuluv osa hoiualaga. Tuleb märkida, et mõlema autori töödes lähtutakse hinnangu andmisel asjaolust, et endise Kadakaranna kinnistu Laidunina hoiualast hõlmamata ala näol on tegemist Natura võrgustikku kuuluva alaga. Nii märgib K. K. oma töös (I kd tl 49 pöördel), et Kadakaranna kinnistu jääb kogu ulatuses Laidunina loodusalale (esitatud Euroopa Komisjonile Natura võrgustikku arvamiseks
  3. a-l ja kinnitatud Natura alaks
  4. a). Ka T. K. töös (I kd tl 107) rõhutatakse, et Kadakaranna kinnistu kuulub tervikuna nii linnu- kui ka loodusalana Natura võrgustikku. Ehitusala Natura võrgustiku koosseisu kuulumisele tugineb ka kaebaja. Vaidlustatud otsuse eelnõule kooskõlastust andes on aga Keskkonnaamet 19.01.2010 kirjas (I kd tl 137) allakriipsutatult märkinud, et endine Kadakaranna kinnistu asub osaliselt Natura 2000 Laidunina hoiualal ja Kura kurgu linnualal. Ehkki kaebaja on apellatsioonimenetluses kolmanda isiku samasisulisele väitele vastu vaielnud, ei ole ta väidet ümber lükanud. Hendrikson & Ko töös osutatakse Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusele nr 615-k ja Euroopa Komisjoni 12.11.2007 otsusele. Viidatud korraldusega kinnitas Vabariigi Valitsus Euroopa Komisjonile esitatava „Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekirja“, milles on ka Laidunina loodusala. Seda korraldust muudeti Vabariigi Valitsuse 23.04.2009 korraldusega nr 148 ning muu hulgas kehtestati uues sõnastuses korralduse lisad 1 ja 2 (Natura 2000 võrgustiku alade – linnualade ja loodusalade nimekiri ja ülevaatekaardid). Põhjusel, et varasema Kadakaranna kinnistu koosseisu kuulunud maatükid arvati osaliselt Laidunina loodusala koosseisust välja, vaidlustas kaebaja korralduse nr 148 tagajärjetult haldusasjas nr 3-08-1172 (vt Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-68-11 p 4). Euroopa Komisjoni 12.11.2007 otsusega nr 2008/24/EÜ võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade esimene ajakohastatud loetelu. Otsuse lisas on toodud ära Laidunina ala (EE0040436) pindalaga 87,32 ha. Euroopa Komisjoni 12.12.2008 otsusega nr 2009/94/EÜ võeti vastu boreaalses biogeograafilises piirkonnas asuvate ühenduse tähtsusega alade teine ajakohastatud loetelu. Selle otsuse lisas on Laidunina ala toodud ära pindalaga 24
(27)Kohus 84,06 ha. Pindala vähenemisele on osutatud ka viidatud Riigikohtu lahendis (vt p 12). Vabariigi Valitsuse määruse „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“ muutmise eelnõu seletuskirjas märgitakse, et Laidunina hoiuala muudatuste eelne suurus on 84,5 ha (I kd tl 190 pöördel), mis on ligikaudu sama suur, kui Euroopa Komisjoni 12.12.2008 vastu võetud teises ajakohastatud loetelus märgitud Laidunina loodusala suurus. Maa-ameti kaardiserveris oleva info põhjal kattub endise Kadakaranna kinnistu puhul Laidunina loodusala piir Laidunina hoiuala piiriga ning ala, millele detailplaneeringuga tegevust kavandatakse, Natura võrgustiku hulka ei kuulu. Andmeid, mis kinnitaksid ala kuulumist Natura 2000 alade hulka, ei ole kohtule esitatud. Eelnevat kokku võttes märgib ringkonnakohus, et ekspertide hinnangud, millele kaebus ja apellatsioonkaebus on rajatud, puudutavad tegevusi, mida detailplaneeringuga ei kavandata, ning detailplaneeringu realiseerimise negatiivne mõju leitakse tulenevat ehitusala paiknemisest Natura 2000 alal. Kui jätta kõrvale detailplaneeringuga kavandamata tegevused (puude raiumine, kraavide kaevamine, pinnase teisaldamine, drenaaži rajamine) ning lähtuda tegevuse kavandamisest väljaspool Laidunina hoiuala ja Laidunina loodusala piire, ei nähtu ekspertide hinnangutest detailplaneeringuga kavandatud tegevuse olulist mõju kõrval asuvatele Laidunina hoiualale ja Laidunina loodusalale, mille hulka kuuluvad ka kaebaja kinnistud. Et detailplaneeringuga kavandatud tegevusel võiks olla oluline mõju Kura kurgu linnualale, ei ole keegi väitnud. 21. Kaebaja on rõhutanud Natura elupaikade, sh esmatähtsate elupaikade, aga ka kaitsealuse liigi asumist ehituseks planeeritud alal. Vaidlustatud otsuse p-s 15.5 on kajastatud looduskaitseliste väärtustega elupaigatüüpide ja II kategooria liigi paiknemist vaadeldaval alal, tuginedes Keskkonnaameti 31.07.2009 eksperthinnangule Laidunina hoiuala kaitse alla võtmise ettepaneku kohta (hinnang lisadega I kd tl 119-126; Natura elupaikade esinemisala kaart tl 125, II kategooria liikide kasvukohtade kaart tl 126). Liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*) leidub kõigil katastriüksustel; kuivi niite lubjarikkal mullal (6210*) leidub Kadakametsa mõlemal katastriüksusel; väikeseõiest hiirehernest leidub Kadakametsa mõlemal katastriüksusel üle 100 isendi heas seisundis. Niitude looduskaitseline väärtus on B. Vaidlustatud otsuses (vt p 15.10.3) on Keskkonnaministeeriumi 27.05.2005 seisukoha ja ka Pärandkoosluste Kaitse Ühingu eksperthinnangu põhjal leitud, et niidud kasvaksid hoolduse puudumisel võssa ning ala loodusväärtus väheneks, seega pole inimtegevus endise Kadakaranna kinnistul välistatud, vaid ala loodusväärtuse säilimiseks isegi teatud tegevuste osas vajalik, mistõttu planeeringu realiseerimine tagab ka huvi loodusväärtusega alade hooldamiseks. Otsuse p-s 15.10.5 osutatakse ekspert T. P. ja Keskkonnaameti spetsialistide hinnangule, et endise Kadakaranna kinnistu looduskaitseline väärtus ei ole kõige kõrgem, ning Keskkonnaameti seisukohale, et Laidunina potentsiaalsel laiendusel esinevatest Natura elupaikadest on Eesti ja Saare maakonna mastaabis väga kõrge väärtusega vaid Välja ja väikeses ulatuses Kaniste maaüksusel paiknev kuiv niit lubjarikkal mullal ning et keskkonnaamet ei ole soostunud Laidunina hoiuala piiride laiendamisega endise Kadakaranna kinnistut puudutavas osas. Otsuse p-s 15.10.6 on märgitud, et detailplaneeringuga ei ole kavandatud tiheasustust, kavandatud on nelja elamu ehitamine maksimaalse ehitusaluse pinnaga 200 m2, krundid on kavandatud olemasolevat looduslikku keskkonda arvestades ja viimast võimalikult vähe muutes, ning järeldatud, et kuna tegemist on alaga, kus on aset leidnud ka varasem inimtegevus ja kus pool-looduslike koosluste säilitamiseks on teatavas ulatuses majandamine soovitatav, ei ole põhjust arvata, et kavandatav tegevus ületab looduse vastupanuvõimet. 25
(27)Kohus Eelnevast nähtub, et detailplaneeringu alal on tõepoolest Natura elupaiku ja leidub II kategooria liigina ka väikeseõiest hiirehernest (ringkonnakohus osutab siinkohal, et Keskkonnaameti 31.07.2009 eksperthinnangust nähtuvalt (I kd tl 120 ja pöördel) asub Välja kinnistul väikeseõiese hiireherne tuhandeid isendeid väga heas seisundis, mida kavandatakse Välja kinnistu hoiualast seni hõlmamata alale hoiuala laiendamisega kaitsta), kuid kaebusest ei selgu, miks suhteliselt väikeste ehitusmahtude puhul ja olukorras, kus tegemist on keskmise väärtusega pool-looduslike kooslustega, mis vajavad säilimiseks teatavas ulatuses majandamist (niitmist või karjatamist), on siiski vale vallavolikogu hinnang, et kavandatav tegevus eelduslikult looduse vastupanuvõimet ei ületa. Kaebaja on korduvalt toonitanud, et kui juba detailplaneeringu välised tegevused on avaldanud keskkonnale negatiivset mõju, siis detailplaneeringuga kavandatud ehitamisel on keskkonnale veelgi suurem mõju. Ringkonnakohus ei pea väidet veenvaks ja leiab samadele ekspertarvamustele tuginedes, et pigem võib endas keskkonnale ohtu kätkeda ala kuivendamisega niiskusrežiimi muutmine kui nelja eluaseme rajamine. Nagu aga juba märgitud, ei ole kraavitamine ja drenaažisüsteemi rajamine vaadeldavad detailplaneeringuga kavandatud tegevusena.
  1. Ringkonnakohus nõustub vastustaja hinnanguga, et olukorras, kus detailplaneeringuga kavandatav tegevus endast ohtu Natura 2000 alale ja Laidunina hoiualale ei kujuta, pole motiveerimispuudused ja detailplaneeringu maavanema järelevalvele allutamata jätmine sellisteks olulisteks põhjusteks, mille tõttu tuleks aastaid kehtinud detailplaneering kehtetuks tunnistada. Olukorras, kus puudub detailplaneeringu kehtetuks tunnistamisega kaitsmist vajav ülekaalukas avalik huvi ja kaebaja subjektiivseid õigusi detailplaneeringu realiseerimine ei riku, on planeeringuala omaniku huvi detailplaneeringu kehtima jäämiseks, isegi kui selle kehtestamisel tehti vigu, piisava kaaluga, et kaebaja ettepanek tagasi lükata.
  2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Ringkonnakohus jätab muutmata kaebuse rahuldamata jätnud esimese astme kohtu otsuse, mistõttu tuleks apellatsioonimenetluse kulud kanda kaebajal.
  3. Vastustaja esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning taotles kaebajalt 460,16 euro suuruse esindaja kulu (õigusabi tasu) väljamõistmist. Kulu kandmine on tõendatud advokaadibüroo 30.04.2012 arve nr 12084 ja SEB panga teatisega nr
  4. Osutatud teenuseks on apellatsioonkaebusele vastamine. Esimese astme kohus jättis vastustaja kulud kaebajalt välja mõistmata põhjendusega, et tegemist on haldusorgani tavapärast tegevust puudutava vaidlusega, pidamata kaalukaks vastustaja poolt ka apellatsioonimenetluses väidetut, et vallal puudub koosseisuline jurist. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega menetluskulu vastustaja enda kanda jätmisel ning jätab vastustaja taotluse rahuldamata.
  5. Kolmas isik esitas menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning taotles kaebajalt 505,92 euro suuruse esindaja kulu (õigusabi tasu) väljamõistmist. Kulu kandmist tõendavad advokaadibüroo 14.03.2012 arve nr 120523 ja sama päeva maksekorraldus nr 370 ning 24.08.2012 arve nr 120523-2 ja 26.08.2012 maksekorraldus nr
  6. Osutatud teenuseks on halduskohtu otsuse analüüs ja apellatsioonimenetluses kolmanda isiku seisukoha esitamine. Ringkonnakohtu hinnangul on osutatud teenuse mahtu ja keerukuse astet arvestades tegemist vajaliku ja põhjendatud menetluskuluga HKMS § 109 lg 6 mõttes ning see tuleb kolmanda isiku kasuks välja mõista. 26
(27)Kohus Lilianne Aasma Oliver Kask Ruth Plaks 27
(27)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.