← Eesti

3-11-2203/51

Obsah (5)§ 8§ 96§ 40§ 130§ 32

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Virgo Saarmets ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2012, Tallinn Haldusasja number 3-

) § 83 lg 4). OÜ Elektromerk tegi detsembris 2008 väljamakse notar Kille Piiburile kinnistu soetamisel notarilepingu tõestamise ja kinnitamise eest summas 42 088 krooni ning jaanuaris 2009 kinnistu eest väljamakse OÜ-le HK Sage Invest summas 250 000 krooni, mis on OÜ Elektromerk ettevõtlusega mitteseotud väljamaksed ja kuuluvad maksustamisele tulumaksuga. H. R. on OÜ Elektromerk juhatuse liikmena jätnud tahtlikult täitmata juhatuse liikme

§ 8

lg-st 1 ja maksuseadusest tulenevad kohustused ning osalenud maksupettuses, deklareerinud sisendkäibemaksu tegelikult mittetoimunud tehingute alusel ja teinud ettevõtlusega mitteseotud kulutusi OÜ Elektromerk nimel. Kuna maksuhaldur tuvastas, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks OÜ Elektromerk vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt, tehti H. R-le

§ 96lg 5 alusel vastutusotsus.

  1. H. R. taotles kaebuses PMTK 09.08.2011 vastutusotsuse nr 13-7/26-7 tühistamist. PMTK 10.05.2010 maksuotsusele eelnes pikk kohtuvaidlus (haldusasi nr 3-09-1450) ja OÜ Elektromerk maksuotsust raha puudumise tõttu ei vaidlustanud. Maksuhaldur andis Kungla tn 44 tehingule maksuõigusliku hinnangu, leides, et sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele, sest tegemist on maksuvaba käibega. Selle seisukoha lükkas ümber Tallinna Halduskohus 09.10.2011 otsuses nr 3-09-
  2. Ilma, et maksuhaldur oleks saanud teada uusi asjaolusid või neid uurinud ja kogunud, asus ta põhjendamatutel alustel pidama tehingut näilikuks. Maksuhaldur ei saa pidada samadel alustel ühte tehingut meelevaldselt kord maksuvabaks käibeks ja siis väita, et käivet ei ole üldse toimunud ehk tehing on näilik. 3

(15)3-11-2203 Kaebaja kui juhatuse liikme vastutuse eeldused maksuvõla sissenõudmiseks ei ole täidetud ja vastutusotsus on motiveerimata. Vastutusotsuses sisalduvad deklaratiivsed seisukohad, kuid ei selgu, kuidas nendele järeldustele jõuti ja milliste tõenditega on need seisukohad tõendatud. Kaebaja selgitas 09.03.2009 ja 16.03.2009 suuliste seletuste protokollides OÜ Elektromerk eesmärki kinnistu soetamisel: „ettevõte pidi hakkama tegelema majutusteenuse osutamisega“ (p 1). 10.05.2010 maksuotsuses tsiteeriti kaebajalt saadud teavet, et „kavas oli hakata tegelema majutusteenuse osutamisega, st luua külaliskorterid /.../ on kavas lõpule viia Kungla 44 ehitus“ jne. Kohus tuvastas haldusasjas nr 3-09-1450 (otsuse p 28), et OÜ Elektromerk kirjeldas põhjalikult kavatsusi seoses kinnistute ja neil asuvate ehitiste kasutamisega ning „maksuhaldur ei ole iseenesest vastu vaielnud kaebuse esitaja väitele, et viimane soovib neid kinnistuid oma äritegevuses maksustatava käibe tarbeks kasutada.“ Vastustaja ei ole neid tõendeid põhjendamatult arvestanud. Külaliskorterite kaudu majutusteenuse osutamise äriplaani arutati põhjalikult sarnaste tegevusaladega kinnisvaraturul tegutsevate kogemustega ettevõtjatega. See valdkond ei olnud teenusepakkujatest ülekülluses ja omas majanduslikult kasumlikku perspektiivi. Kirjalik äriplaani puudumine ei oma asjas tähtsust, äriplaan võib olla ka suuline. Kaebaja on temaga seotud ettevõtete kaudu tegelenud kinnisvaratehingutega ca 10 aastat. Juunist 2001 on ta OÜ EverGreen Project osanik. Ettevõtte põhitegevusala on kinnisvara arendus, kinnisvarainvesteeringud ja kinnisvara müük. OÜ Ettur, mille põhitegevusalaks oli laenu andmine ja ettevõtete haldamine, omab osalusi ettevõtetes OÜ TwinTrade, OÜ Kohila Tööstuspark, OÜ PPMR, OÜ Logisys, OÜ Fiveconsult. Need on projektipõhised ettevõtted, millel pole kirjalikku äriplaani. Sarnaselt loodi ka OÜ Elektromerk, mis pidi koondama enda alla pikaajalise projekti ja kinnisvarainvesteeringuna külaliskorterite projekti. Lühiajaline laenuprojekt konverteeriti pikaajalisse kinnisvaraprojekti. Kungla tn 44 tehing ei olnud juhuslik või esimene tehing. Koostöö OÜ-ga HK Sage Invest oli kestnud mõnda aega ja äriühingule anti kaebajaga seotud osaühingute poolt laenu. Kaebaja oli teadlik OÜ HK Sage Invest kinnisvaraprojektist, mille tarbeks laen anti. Tegemist oli perspektiivika kinnisvaraprojektiga, mille realiseerumisest plaaniti saadud laen tagasi maksta. Kuna projekti käivitumine viibis, hindasid koostööpartnerid lühiajalise laenusuhte ümber ja muutsid selle pikaajaliseks koostööks kinnistute, sh Kungla tn 44 projekti näol. Laenu tagasisaamine oli võimalik lahendada kinnistute omandamisega (laenu tagasimakse tasaarvestati kinnistu ostuhinna osaga) ja kinnistutega seonduvate projektide osas oleks poolte koostöö jätkunud (arendus, ehitus) projektipõhises ettevõttes OÜ Elektromerk. Tasaarvestustehingud on äris tavapärased, samuti projektide jaotumised ema- ja tütarettevõtete vahel. Vara müüakse, et leida vahendeid oma kohustuste täitmiseks. Äritegevuses on võimalikud kokkulepped hüpoteegipidajatega, raha on võimalik saada teistest projektidest, uutelt investoritelt jne. Ühestki tõendist ei nähtu müüja teadlikkus selle kohta, et ta ei suuda hüpoteegipidajale tagasi maksta. Hüpoteegid ei takista ka kinnistute kasutamist, arendamist ja sellest tekkivat käibe saamist majutusteenuse osutamisel. Müügi tegelikkust või näilikkust (poolte tegelikku tahet) ei saa tuvastada ühe lepingupoole maksevõime kaudu. Seotud isikute ja selle kaudu maksupettuse käsitlus vastutusotsuses on otsitud ja asjakohatu – OÜ HK Sage Invest ja OÜ Elektromerk ei saa ega ole seotud isikud ainuüksi seetõttu, et äriühingute juhatuse liikmed on ka varasemalt ärilistes suhetes olnud. Vastustaja ei ole viidanud ühelegi õigusnormile, mis annaks alust sellisteks järeldusteks. 4
(15)3-11-2203 2008/2009 talvel langes maailma majandus kriisi. Balti riikides eelnes üleilmsele finantskriisile majanduse ülekuumenemine, kinnisvarabuum ja sisenõudluse kokkukukkumine. Sellises olukorras püüdis OÜ HK Sage Invest lahendada muuhulgas Kungla tn 44 kinnistule AS Sampo Pank kasuks seatud hüpoteegi alusel kohustuste täitmist. Pangad/võlausaldajad tegid sel ajal võlgnikega kokkuleppeid, nagu võla vähendamine ja edasimüük või lisatagatise saamine ning ei müünud ega omandanud ise tingimata koormatud kinnisvara. Võimalik oli laenu pikendamine. Kaebaja uskus OÜ Elektromerk nimel lepingut sõlmides, et müüja suudab hüpoteegipidajate ees kohustused täita. Ka OÜ HK Sage Invest esindaja selgitas, et „suheldi väga aktiivselt Elektromerk OÜ-ga, Sampo pangaga ja AS-ga ALG Liising“ (maksuotsuse lk 4, viimane lõik). Selles etapis olid hüpoteegipidajatega kokkulepped võimalikud – asja nurjas maksu- ja kohtumenetlus. OÜ Elektromerk leppis kinnistu müügilepingus õiguskaitsevahendina kokku, et juhul, kui 01.01.2010 omavad hüpoteegipidajad lepingu esemega seoses nõudmisi, on ostjal õigus taganeda ja leppetrahvi nõuda (p 5.3.4). Kui vastavalt müügilepingule oleks OÜ-l Elektromerk olnud alust tehingust taganemiseks, siis oleks ta ka taganenud ja tehingu nö tagasi pööranud, sh vormistanud maksudega seonduvad deklaratsioonid jms. Kohtuvaidlus maksuhalduriga ja kinnistu Kungla tn 44 sundmüük viisid enne 01.01.2010 (taganemise sissenõutavust) olukorrani, kus OÜ Elektromerk omandis kinnistut enam ei olnud. Juhatuse liige H. R. deklareeris ostutehingu (sh esitas tagastustaotluse) vastavalt seadusele, käibemaksuga müügiõigus tuvastati ka kohtuotsusega, mida maksuhaldur ei vaidlustanud. Samuti deklareeris OÜ Elektromerk sundmüügi käibemaksu vastavalt revidendi juhistele. Kui tahtluse mõiste võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 5 järgi on õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel, siis eeltoodud asjaoludel kaebaja ei käitunud teadlikult õigusvastaselt ega soovinud õigusvastast tagajärge OÜ-ga HK Sage Invest võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (juhatuse liige ei saanud ka isiklikku kasu). Pooltevaheline tehing ei ole näilik. Vastutusotsuse tegemisel ei arvestatud, et Kungla tn 44 sundmüügi järel detsembris 2009 kohustati OÜ-d Elektromerk tasuma sundmüügi pealt käibemaksu (ca 1,7 miljonit krooni), mis ka tasuti. Sellega on maksuhaldur alusetult rikastunud tema seisukohalt tühise tehingu alusel küsitud ja saadud käibemaksu võrra (kui pidada müüki OÜ-le Elektromerk tühiseks tehinguks, millel ei ole õiguslikke tagajärgi, pidi omand OÜ-le HK Sage Invest tagasi langema. Sundmüügi puhul peeti aga müüjaks ja käibemaksu tasujaks siiski OÜ-d Elektromerk). Samal ajal kinnistu ostutehingult ei tohtinud maksuhalduri arvates OÜ Elektromerk käibemaksu tagasi taotleda tehingu tühisuse tõttu. Antud olukorras tuleb vähendada OÜ Elektromerk käibemaksu võlga sundmüügis tasutud käibemaksusumma võrra. Arestiti vaid OÜ Elektromerk arvelduskontod ja muid sissenõudmistoiminguid ei tehtud. Maksuhaldur ei selgitanud välja, kas OÜ-l Elektromerk on vara, nõudeid, millest saada rahalisi vahendeid maksukohustuse täitmiseks. OÜ Elektromerk 2010. a bilansi järgi on äriühingul vara (nõuded ja ettemaksed) 5 986 019 krooni (382 576,34 €) eest. Nõudeid ei ole tunnistatud lootusetuteks. Seega ei ole alustatud sissenõuet kõigile nõuetele ja õigustele ning pole tuvastatud, et puudub võimalus maksuvõla sissenõudmiseks äriühingu vara või õiguste müügi või majandustegevusest laekuvate rahaliste vahendite arvelt. 4. PMTK palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Vastutusotsuse p-s 3.1 on piisavalt põhjendatud, kuidas juhatuse liige on oma kohustusi tahtlikult rikkunud. Analüüsitud on H. R. tegevust äriühingu juhtimisel ja tuvastatud, et kõik 5
(15)3-11-2203 juhatuse liikme vastutuse eeldused on täidetud. Kui H. R. OÜ Elektromerk seadusliku esindajana ei oleks 22.12.2008 näilikku tehingut OÜ-ga HK Sage Invest sõlminud, ei oleks OÜ-l Elektromerk maksuvõlga tekkinud ja maksuhalduril ei oleks alust H. R-lt maksuvõlga sisse nõuda. PMTK andis 16.09.2010 AS-le SEB Pank, AS-le Tallinna Äripank ja AS-le Swedbank korraldused osaühingu pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole. 18.12.2009 lepingust nähtub, kõik OÜ Elektromerk 22.12.2008 soetatud kinnistud müüdi kohtutäituri vahendusel. Rohkem OÜ-l Elektromerk registervara ei ole. Seega on vastustaja täitnud kõik seaduses sätestatud nõuded vastutusotsuse andmiseks. Äriregistri väljatrükilt on näha, et H. R-l on kehtiv seos 95 ettevõtjaga ja kehtetu seos 6344 ettevõtjaga. Kaebaja rõhutab, et tal on pikaajalised kogemused kinnisvaraäris, järelikult peaks kaebaja tundma ka kinnisvaraga seonduvat maksustamist väga hästi. Vastutusotsuses on toodud, et kaebaja oli kinnisasjade müüjaga juba varasemalt tuttav. Ka I. R. ei olnud kinnisvaraäris esmakordselt. Järelikult pidi ka tema tundma kinnisvaraga seotud tehingute maksustamist. Seega ei ole välistatud, et käibemaks eelnevalt nimetatud kinnisasjade müügiarvetele lisati eesmärgiga üritada riigieelarvest käibemaksu tagasi saada. Ka eelnevalt kirjeldatud tegevus näitab, et kaebaja ei tegutsenud OÜ Elektromerk juhatuse liikmena hoolsalt, arvestades OÜ Elektromerk huve. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-67-03 (p 23) märkinud, et äriühingu juhatuse liige peab käituma majanduslikult kõige otstarbekamal viisil. Majanduslikult kõige otstarbekam viis tähendab ka seda, et juhatuse liige peaks olema hoolas, otsuste vastuvõtmiseks piisavalt informeeritud ega tohiks võtta äriühingule põhjendamatuid riske. Riigikohus on leidnud (3-3-1-50-03), et ostja seotusele maksupettusega võivad viidata mitmesugused asjaolud, nt ostja juhatuse liikmete tihedad perekondlikud, töö- või ärialased suhted maksuseadust rikkunud müüja esindusõiguslike isikute või majandustegevust korraldavate isikutega. Ostja seotusele maksupettusega võivad viidata ka andmed selle kohta, kelle kasutusse on läinud ostja poolt müüjale makstud raha. H. R. ütles 16.03.2009 seletuses, et teadis müüja esindajat I. R. OÜ Ettur ja kinnistuid müünud äriühingute vahel olid varasemad lepingulised suhted. Isikute seotus annab täiendava aluse kahtlustada maksupettust. Kaebaja tegi majanduskriisi olukorras endale kahjuliku ostu ja soetas 64 664 000 krooni eest kinnistuid, mida ei saa kohe kasutusse võtta ja millesse tuleb teha täiendavaid kulutusi (H. R. 16.03.2009 seletus). Kinnistud on koormatud hüpoteegiga AS Sampo Pank (nüüd Danske Bank AS Eesti filiaal) kasuks ja kaebajale oli teada, et OÜ HK Sage Invest ega ka teiste kinnistute omanikud ei suutnud täita oma kohustusi OÜ Ettur ees. Lisaks on kaebaja OÜ PPMR (registrikood 11446851) ühe juhatuse liikmena (teine liige M. K. , kellega koos ollakse OÜ Ettur juhatuse liikmed) äriregistrile juba 2007. a majandusaasta aruande tegevusaruandes kirjutanud, et seoses kinnisvaraturu „jahtumisega“ on hetkel kahtluse all kinnistu arendusprojekti jätkamine. Ka 2008. a ja 2009. a aastaaruannetes on kirjas, et projekt on külmutatud. Järelikult oli kinnisvaraturul toimuv „jahtumine“ kaebajale teada. Vastustaja ei saa pöörata sissenõuet varalistele õigustele, mille olemasolust ta ei ole teadlik ja ei ole ka teada, kas teine pool üldse sellist nõuet tunnustab. 5. Tallinna Halduskohus jättis 23.12.2011 otsusega H. R. kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. OÜ-le Elektromerk tehtud maksuotsus on küll kehtiv haldusakt, kuid H. R. saab vastutusotsuse peale esitatud tühistamiskaebuses vaidlustada ka maksuotsusega tuvastatud asjaolusid. 6
(15)3-11-2203 H. R. ei ole täitnud

§ 8lg-st 1 tulenevat kohustust, sest OÜ Elektromerk maksuvõlg on tänaseni tasumata.

OÜ Elektromerk maksuvõlg tekkis OÜ-ga HK Sage Invest sõlmitud näilikust tehingust, mistõttu talle määrati 10.05.2010 maksuotsusega tasumiseks käibemaks. OÜ Elektromerk sai 28.01.2010 tagasi käibemaksu 1 729 302,5 krooni ja kandis selle kohe emafirmale OÜ Ettur laenu tagasimakseteks.

§ 40

lg 1 kohaselt on vastutusotsuse materiaalseks aluseks maksude tasumise kohustuste tahtlik või raskest hooletusest tingitud rikkumine, mis tõi kaasa maksuvõla. Vastutusotsuses leiti, et OÜ HK Sage Invest poolt 22.12.2008 väljastatud arvel kajastatakse näilikku tehingut, kuna Kungla tn 44 kinnistu müüki OÜ-lt HK Sage Invest OÜ-le Elektromerk ei ole tegelikkuses toimunud. Juhul, kui tegemist on näiliku tehinguga, saab see olla juhatuse liikme poolt vaid tahtliku tegevuse tulemus. Seega tuleb tuvastada, kas vastutusotsuses on adekvaatselt põhjendatud, et tehing oli näilik, mis omakorda tähendaks maksupettuses osalemist ja mis saab olla ainult tahtlik tegevus. Maksuhalduri arvates seisneb tehingu näilikkus selles, et OÜ Elektromerk pidi aru saama, et tal ei ole võimalik Kungla tn 44 kinnistut oma ettevõtluses kasutada, kuna see on koormatud nõuetega kolmandate isikute kasuks, mistõttu ei ole võimalik saada selle tagatisel laenu ja on oht, et kolmandate isikute kohustuste mittetäitmisel müüakse kinnistu enampakkumisel maha. Vastutusotsuses märgitakse õigesti, et pelgalt notariaalne leping ja poolte kinnitused tehingu tegelikkuse kohta ei tõenda tehingu reaalset toimumist. Müügiks hüpoteegipidajalt nõusoleku mitteküsimine ei välista pooltel tehingu sõlmimiseks tahte olemasolu. Tehingu näilikkust kinnitaks kas see, et tehinguobjekti ei eksisteerinud, objekti ei antud tegelikult üle ja ostja ei asunud sellega majandama, samas kui müüja jätkab sellega majandamist, ja kui asjas kogutud tõenditest ei nähtu mistahes põhjust, miks ostjal oli majandustegevuseks vajalik või mõistlik see objekt osta. Tehingu objekt oli olemas ja kinnistu ost vastab OÜ Elektromerk majandustegevuse valdkonnale. Kinnistul ei toimunud arendustegevust ega muud pooltega seotud majandustegevust ei enne ega pärast omandi üleminekut, kuna arendustegevus oli raha puudusel seiskunud, seega ei ole võimalik valduse üleandmise alusel lepingu tegelikkuse kohta järeldusi teha. Ostja võib soetatud kinnistut hakata arendama aastate pärast. Määravaks võib olla see, kas ja kuidas tehingu eest tasuti. OÜ Elektromerk tasus kinnistu eest rahas vaid 250 000 krooni jaanuaris 2009. H. R. 16.03.2009 maksuhaldurile antud selgituste kohaselt toimus ostuhinna tasumine nii, et müüja oli OÜ-le Ettur võlgu ja OÜ Ettur loovutas oma võlanõude OÜ-le Elektromerk. Lisaks andis OÜ-le Elektromerk müügihinna osaliseks tasumiseks OÜ Ettur laenu ja OÜ Ettur kasuks seati kinnistule hüpoteek. Sama nähtub 22.12.2008 lepingust. Maksuhalduri arvates oli kinnistu ost äriühingule sedavõrd kahjulik, et see seab kahtluse alla äriühingu soovi kinnistut oma majandustegevuseks osta. Vastutusotsuse kohaselt seisneb tahtlikkus

§ 40

lg 1 tähenduses selles, et sõlmiti näilik tehing, Kungla tn 44 kinnistu müügilepingul puudus majanduslik sisu ja tulemus. Ostu-müügi lepingu reaalsed tagajärjed peaksid kohtu arvates olema sellised, et mõlemad lepingupooled saavad lepingust teatavat kasu. Kui äris kogenud lepingupool teeb talle ilmselgelt kahjuliku tehingu, seab see kahtluse alla lepingu tegelikkuse ja tõstatab küsimuse, kas lepingu sõlmimisel oli mingi muu varjatud eesmärk, nagu käesoleval juhul on maksuhalduri hinnangul sisendkäibemaksu tagasisaamine. OÜ Elektromerk asutati projektipõhiselt. Variäriühinguks OÜ-d Elektromerk pidada põhjust ei ole, kuna seal ei tegutsenud esindajatena isikud, kes polnud ettevõtte tegevusega kursis, äriühing ei tegelenud tõele mittevastavate arvete väljastamisega, äriühingul oli konkreetne tegevusala ja paremates majanduslikes tingimustes sellega ka tõenäoliselt oleks tegeldud. Asjaolu, et OÜ Elektromerk registreeriti vaidlusaluse tehingu pärast käibemaksukohustuslaseks, ei ole tõendiks tehingu näilikkuse kohta. Kuna varasem 7

(15)3-11-2203 majandustegevus osaühingul puudus, siis kaebaja uuris enda sõnul maksuhaldurilt, kas tehingult tuleks deklareerida käibemaks või mitte. Selline käitumine on igati loomulik ja seda kaebajale süüks panna ei saa. Kui äriühing teeb suure tehingu ja kui sellega peaks kaasnema käibemaksu tasumise vajadus, siis ongi selline tehing enda käibemaksukohustuslasena arvele võtmise ajendiks. H. R. maksuhaldurile 16.03.2009 antud selgituste kohaselt soetati Kungla tn 44 kinnistu selleks, et teha sinna külaliskorterid ja hakata pakkuma majutusteenust. Kirjaliku äriplaani puudumine ei ole iseenesest äriühingu tegelike kavatsuste puudumist tõendavaks asjaoluks. Äriühing ei asunud aga oma kavatsusi ellu viima, kuna selleks ei tekkinud rahalist võimalust. Tehingu tegelikkuse seab kõige enam kahtluse alla see, et kinnistu oli müügi hetkeks koormatud arvukate hüpoteekidega müüja võetud kohustuste katteks. Kinnistu müügi lepingu p 1.43 järgi koormavad kinnistut hüpoteegid summas 2 950 000 krooni AS Sampo Pank kasuks, summas 650 000 krooni AS Sampo Pank kasuks, summas 4 400 000 krooni AS Sampo Pank kasuks, summas 5 000 000 krooni AS Sampo Pank kasuks ja summas 7 500 000 krooni MGA Capital OÜ kasuks. AS-lt Sampo Pank oli OÜ HK Sage Invest laenanud kokku 10 miljonit krooni ja hüpoteekide summa oli 13 miljonit krooni. Tegemist oli viie hüpoteegiga ka kinnisvaraäri jaoks väga suurtele summadele. OÜ HK Sage Invest oli lepingu sõlmimise hetkeks laenu tagastamisega viivituses ka intresside osas. Seega pidi OÜ Elektromerk ostu hetkel juba arvestama, et kui müüja ei suuda oma kohustusi Danske Bank Eesti filiaali ees täita, võidakse ostetud kinnistu hoopis sundmüügis maha müüa. Seoses OÜ HK Sage Invest võlgnevusega Danske Bank Eesti filiaali ees seati kinnistule 16.02.2009 käsutamise keelumärge. 17.12.2009 kohtutäituri enampakkumise akti alusel müüdi kinnistu panga hüpoteegi realiseerimiseks OÜ-le Starck. Kuna OÜ Elektromerk pidi olema tänu suhtlusele I. R-ga teadlik OÜ HK Sage Invest kohustustest Danske Bank Eesti filiaali ees ja OÜ HK Sage Invest äärmiselt raskest majanduslikust olukorrast (OÜ HK Sage Invest oli võlgu ka OÜ-le Ettur, kus H. R. oli samuti juhatuse liikmeks), oli sellises olukorras OÜ HK Sage Invest võla katteks hüpoteegiga koormatud kinnistu ostmine majanduslikult äärmiselt kahjulik samm. Vastustajal on õigus ka selles, et koormatiste tõttu puudus OÜ-l Elektromerk võimalus kinnistut arendada ja kasutada seda tagatisena, et saada kinnistu tagatisel endale laenu, samas kui muid tagatisi OÜ Elektromerk kasutada ei oleks saanud, kuna muud vara osaühingul ei olnud. Kinnisvaraarenduses on tüüpiliseks ärimudeliks just see, et käibevahendid saadakse arendatava kinnistu tagatisel. OÜ-l Elektromerk mistahes käibevahendid puudusid ja tõsiseltvõetavat selgitust selle kohta, kust käibevahendid tulema peaksid, maksuhaldurile ei esitatud. Kui äriühing tegutseb majanduslikult endale kahjulikult, annab see aluse kahtlustada maksupettust. OÜ HK Sage Invest tehingult käibemaksu ei tasunud ja kuna oli tegemist juba varasemalt majandustehingutega seotud olnud isikutega, viitab see sellele, et Kungla tn 44 kinnistu müügi ainus põhjus oli sisendkäibemaksu mahaarvamise võimaluse saamine. Kuna reaalselt tasus OÜ Elektromerk OÜ-le HK Sage Invest vaid 250 000 krooni, sisendkäibemaks lepingus märgitud müügisummalt oli aga 2 736 000 krooni, oli tegemist märkimisväärse kasuga, mis omakorda emafirmale OÜ Ettur kohustuste katteks üle kanti. Seega koondusid OÜ-sse Elektromerk ebatõenäoliselt laekuvad nõuded OÜ HK Sage Invest vastu ja hiigelkoormatistega kinnistu, samas kui OÜ Elektromerk täitis võlanõuded OÜ Ettur vastu viivitamatult, selle asemel, et hakata näiteks laekunud sisendkäibemaksu eest kinnistut arendama. Võlgade koondamist OÜ-sse Elektromerk näitab ilmekalt ka 22.12.2008 (kinnistu müügilepinguga samal päeval) sõlmitud nõuete loovutamise leping, kus OÜ Ettur nõuded OÜ Mündiveski vastu summas 17 735 000 krooni loovutati OÜ-le Elektromerk. Nõuete loovutamine äris on küll tavapärane, ent kuna sissenõudmisel tuleb arvestada osade nõuete 8
(15)3-11-2203 mittelaekumisega, siis tavapäraselt loovutatakse nõuded oluliselt väiksema hüvitise eest kui nõuete summa kokku. Lepingu kohaselt pidi aga OÜ Elektromerk tasuma nõuete eest 900 000 krooni OÜ-le Ettur juba kuu aja pärast peale lepingu sõlmimist ja ülejäänud 7 835 000 krooni 6 kuu jooksul lepingu sõlmimisest. Ka see on OÜ-le Elektromerk äärmiselt kahjulik tehing. 22.12.2008 kinnistu müügileping oli tehing seotud isikute vahel. OÜ Elektromerk osanik oli OÜ Ettur, mille juhatuse liikmeteks H. R. ja M. K. OÜ HK Sage Invest juhatuse liige oli I. R. , kellega H. R. äriühingud olid varem korduvalt lepingulistes suhetes. H. R. selgitas maksuhaldurile, et vaidlusalust kinnistu müügitehingut ei oleks ilmselt tehtud, kui ta ei oleks I. R. tundnud. On selge, et 22.12.2008 müügitehingut ei oleks OÜ Elektromerk teinud samadel tingimustel võõra isikuga. Tehing pidi sisaldama OÜ Elektromerk (või H. R.) jaoks varjatud kasu, milleks oli muu hulgas sisendkäibemaksu tagasisaamise võimalus, aga ka varade ja võlgade strateegiline paigutus äriühingute vahel. Seega pidas maksuhaldur 22.12.2008 Kungla tn 44 kinnistu müügilepingut õigustatult varjatud tehinguks, mille peamiseks eesmärgiks oli hoopis sisendkäibemaksu arvel rikastumine. 17.03.2009 maksuotsuses leiti, et sisendkäibemaks ei kuulu mahaarvamisele, sest tegemist on maksuvaba käibega. Kuna maksuotsus Kungla tn 44 puudutavas osas Tallinna Halduskohtu 09.10.2009 otsusega nr 3-09-1450 tühistati, leiti 10.05.2010 maksuotsuses, et sisendkäibemaksu mahaarvamiseks puudub õigus, kuna tehingut polnud ehk see oli näilik. Kui maksuhalduri poolt maksu määramine kohtu poolt tühistatakse, on maksuhalduril õigus kontrollida, kas leidub teisi põhjusi maksu määramiseks, mida antud juhul ka tehti. On võimalik, et pole vaja koguda uusi tõendeid, vaid olemasolevatele tõenditele saab anda teise hinnangu.

§ 96

lg 5 teise lause kohaselt võib äriühingu seaduslikule esindajale teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot. PMTK andis 16.09.2010 AS-le SEB Pank korralduse nr 13-2.7/196822, AS-le Tallinna Äripank korralduse nr 13-2.7/196824 ja 26.10.2010 AS-le Swedbank korralduse nr 132.7/239338 osaühingu pangakonto arestimise ja pangakontolt raha ülekandmise kohta MTA pangakontole.

ei eelda seda, et maksuhaldur peaks hakkama teostama sissenõuet varale või äriühingu nõuetele kolmandate isikute vastu. Kuna esindusõiguslik isik vastutab vastutusotsuse kohaselt äriühinguga solidaarselt, pidanuks H. R. OÜ Elektromerk esindajana seisma ka ise hea selle eest, et nõuded OÜ Elektromerk kasuks nii palju kui võimalik sisse nõutakse ja maksuvõlga nende arvel vähendama. Vastutusotsuse andmine oli ka ajalises plaanis õiguspärane. OÜ Elektromerk käibemaksu võla vähendamiseks sundmüügis tasutud käibemaksusumma võrra pole alust. Vaidlusaluse maksustamise tingis olematult tehingult saadud sisendkäibemaksu tagastamine. Sundmüük oli eraldi tehing ja kuulus maksustamisele eraldi. Kuna tehing oli näiline, on vastutusotsuses määratud õigesti ka tulumaks ettevõtlusega mitteseotud kuludelt: notaritasult ja 250 000 krooniselt ülekandelt OÜ-le HK Sage Invest. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 6. H. R. palub apellatsioonkaebuses tühistada Tallinna Halduskohtu 23.12.2011 otsus ning rahuldada uue otsusega kaebus ja jätta menetluskulud vastustaja kanda. 9

(15)3-11-2203 Kohus ei ole kaebaja vastuväiteid selle kohta, et vastutusotsus on deklaratiivne ja seal ei sisaldu adekvaatset põhjendust ega analüüsi, arvesse võtnud ja mittearvestamist põhjendanud. Kohus tõi otsuses (p 33) välja kolm tehingu näilikkust kinnitavat asjaolu, kuid ei tuvastanud ühtegi nendest - asjas on tehingu objektiks olev kinnistu asukohaga Kungla tn 44 tuvastatud; objekt anti üle ja müüja ei jätkanud sellega majandamist; kaebaja selgitas korduvalt, mis põhjusel objekt osteti ja selgitus on tõenditest nähtav. Kohus tuvastas vääralt tehingu näilikkuse. Vastustaja ühe peamise argumendi (puudus kirjalik äriplaan) lükkas kohus õigesti ümber. Vastutusotsuse väitel on tehingul kõik TsÜS § 89 lg 1 tunnused. Kohus ei ole normi kohaldamise alusena märkinud ega koos poolte väidetega analüüsinud, mistõttu on ebaselge, millele kohus näilikkuse hindamisel tugines. Kohus ei analüüsinud ka, mida müüja väidetavalt tahtis või millist oma tegelikku tehingut ta varjata soovis. Müüja tegevust (ei suutnud hüpoteegipidajate nõudeid täita) käsitlevad argumendid ei saa puudutada OÜ-d Elektromerk. Vahetult enne kinnistu müügilepingu sõlmimist käisid müüjal hüpoteegipidajaga läbirääkimised ja tol ajal olid erinevad kokkulepped pangaga võimalikud (võla ümberkujundamine), mistõttu ei esinenud olukorda, kus oli kindlalt ette teada, et müüja ei suuda oma kohustusi hüpoteegipidaja ees täita. Kohus jättis tähelepanuta lepingu p-i 5.3.4, milles OÜ Elektromerk leppis hoolsust üles näidates kokku taganemise võimaluse. Ka kohus möönab, et taolised kinnisvaratehingud on pikaajalised ja arendustegevus võib toimuda alles aastate pärast. Müüja esindaja I. R. andis ütlusi (12.12.2011 protokolli lk 3, 7. lõik), et Kungla tn 44 kinnistule seatud hüpoteegiga seonduvalt tagasid sama panga hüpoteegid ka Nõlva tn 9 kinnistu projekti, kust pidi laekuma 90-95 miljonit krooni ja sellest rahaks oleks piisanud, et laen pangale tagasi maksta (ka Kungla tn 44 hüpoteegi kustutamiseks) ja saada käibevahendeid. Seega tehingu tegemise hetkel ei peetud hüpoteeke probleemiks ja oli reaalne projekt, kust pidi raha laekuma ja hüpoteegipidaja nõuded täitma. Arvestada tuleb ka, et tehing langes ülemaailmse majanduskriisi algusaega, kus olukord kinnisvara- ja finantsturul muutus iga päevaga. Majanduslikesse raskustesse sattus ka müüja. Lisaks seiskus kinnisvaraprojekt maksuhalduri alustatud maksuvaidluse tõttu kuni kohtulahendi saamiseni – pärast kohtulahendit alustas maksuhaldur uut menetlust (tehingu näilikkus). Nende sündmuste valguses on asjakohatu kaebajale ette heita, et ta projektiga ei alustanud või talle käibevahendid ei laekunud – kaebaja ei saanudki hakata oma äriplaani ellu viima. Nõustuda ei saa kohtu käsitlusega nõude loovutamise lepingu osas, et ei ole tavapärane, vaid kahjulik nõude loovutamine nõude summas. Kaebaja ettevõtted on tavapäraselt sõlminud nõude loovutuse lepinguid teatud võlasuhte tasaarvestamiseks või ümberkujundamiseks. Ka antud juhul hinnati laenusuhted ümber ja muudeti pikaajaliseks koostööks kinnistute projekti näol – laenu tagasisaamine oli võimalik lahendada kinnistute omandamisega (laenu tagasimakse tasaarvestati kinnistu ostuhinna osaga). Ettevõttele kahjulikuks saab pidada nõude loovutamist nõudesummast väiksema hüvitise eest. OÜ Elektromerk ei ole nõude loovutamise lepingu sõlmimisega rikkunud ühtegi õigusnormi ja seadusest ei tulene, et selline leping oleks tühine. Äris tehakse erinevaid lepinguid erinevatel põhjustel, kohtu mainitud „tavapärasest“ viisist nõude loovutamise lepingu sõlmimisel ei ole kaebaja teadlik (OÜ Elektromerk ei ole inkassofirma, kus võib olla väikese hüvitise eest nõude loovutus tavapärane). Kuna OÜ Elektromerk taganes kinnistu müügilepingust, on ka nõude loovutamise leping nö tagasi pööratud. Lepingutes taganemise tingimuste kokkuleppimine näitab OÜ Elektromerk hoolsust. 10
(15)3-11-2203 Kohus jättis põhjendamatult arvestamata tunnistaja I. R. ütlused, kes kinnitas OÜ Elektromerk plaani tehingu tegemisel, so kinnistud soetati majutusteenuse osutamiseks (protokolli lk 3). Ka tunnistaja möönis kinnisvaraturu kukkumist ootamatult, Nõlva tn 9 projekti ja OÜ Fransentali majandusraskustesse sattumist, mille tagajärjel planeeritud rahalised vahendid ei laekunud. Seoses eeltooduga on pooleli 8-9 erinevat hagivaidlust. I. R. kinnitas, et lepingulise ostu-müügihinna laekumine ca 3 aastat hiljem on äris tavapärane ja tõi näite, kus tehingus tehti sissemaks 20% ja ülejäänu maksti 10 aasta jooksul (protokolli lk 4). See kinnitab, et vaidlusalune müügitehing langes pooltele ootamatute ja ebasoodsate asjaolude küüsi, mis osalt on äris riske võttes tavapärane, kuid ülemaailmset majanduskriisi ei osanud pooled ette näha. Pooltel oli reaalne äriplaan, tasumist oli võimalik osaliselt tasaarvestada ja ülejäänu ajatati paari aasta peale, rahaliste vahendite saamine ja hüpoteegipidaja ees võla kustutamine oli plaanitud konkreetsetest ja tol ajal reaalsetest projektidest. Asjakohatu on kohtu seisukoht, et kui OÜ Elektromerk sai maksuametilt käibemaksu tagasi, ei hakanud ta selle eest kinnistut arendama, vaid täitis võlanõude OÜ Ettur vastu. Kohus järeldab, et kaebajal polnud ette näha muid käibevahendite laekumisi. Kohus jätab tähelepanuta, et sisendkäibemaks laekus 28.01.2010, kuid kinnistud müüdi 17.12.2009 kohtutäituri enampakkumise akti alusel. OÜ Elektromerk valduses polnud enam kinnistut, mida arendada. Omandatud kinnistutele uue hüpoteegi seadmine (kinnistute tagatisel laenu võtmine) ei ole ka ainus viis käibevahendite saamiseks. Võimalik on leida muul viisil projekti rahalisi vahendeid (tavalaenud, lisatagatised, ettemaksud jms). Eelkõige ei näinud müüja probleemi Kungla tn 44 hüpoteegijärgse laenu kustutamisel, misjärel oleks kinnistu hüpoteekidest vabaks saanud ja võimaldanuks võtta uusi laene kinnistu tagatisel – selline olukord tundus ka ostjale usutav. Kohus tuvastas vääralt, et kinnistu müügileping oli tehing seotud isikute vahel. OÜ HK Sage Invest ja OÜ Elektromerk ei saa olla seotud isikud ainuüksi seetõttu, et äriühingute juhatuse liikmed on varasemalt ärilistes suhetes olnud. Kinnistu müügitehingu pooled ei käi tulumaksuseaduse (TuMS) § 8 loetelu alla ja on ebaselge, millist õigusnormi kohus kohaldas. Lõppastmes pole näilikkusel maksustamise seisukohast tähendust, kui müüja peab lõpuks maksma temal tekkinud käibelt käibemaksu. Sellele korrespondeerib OÜ Elektromerk õigus see oma maksustavast käibest maha arvata (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-3-09, p 12). Nõustuda ei saa kohtu tõlgendusega, et kuna maksuhalduril on võimalik valida erinevate maksustamisaluste vahel, ei pidanudki ta koguma uusi tõendeid ega tegema mingeid täiendavaid toiminguid, vaid võis uues maksuotsuses anda lihtsalt uue hinnangu maksu määramise kohta. Maksuhaldur ei saa ilma uute asjaolude teadasaamiseta või täiendava uurimiseta ja tõendite kogumiseta asuda tehingut hoopis näiliseks pidama, kui ta eelnevalt on leidnud, et tegemist on maksuvaba käibega. Nn valikuvõimalusi ümber hinnates ei saa maksuhaldur valida maksumaksjale koormavamat ehk kõrgema maksukoormusega alternatiivi. Kohus tõlgendas ja kohaldas ebaõigesti

§ 96

lg-t 5 ja § 130 lg 1 p-i 6, leides, et vastutusotsuse tegemise eeldused olid täidetud, kuna maksuhalduril piisas OÜ Elektromerk pangakonto arestimisest, mille järel ei õnnestunud võlga kolme kuu jooksul sisse nõuda. Kohtu käsitlusega, et

ei eelda, et maksuhaldur peaks hakkama teostama sissenõuet muule varale või kolmandate isikute vastu ja OÜ Elektromerk juhatuse liige peaks ise võlgu sisse nõudma, ei saa nõustuda, kuna vastasel korral ei oleks seadusandja sõnastanud

§ 130lg 1 p-i „rahalistele nõuetele ja varalistele õigustele“, vaid lihtsalt pangakonto arestimisena. 11

(15)3-11-2203 Maksukorralduse seaduse eelnõu 886 SE I seletuskirjas toodud

§ 130

lg 1 p 6 põhjenduse ja täitemenetluse seadustiku (TMS) § 111 alusel on üheselt selge, et maksuhaldur pidi täitemenetluse kaudu pöörama sissenõudeid ka OÜ Elektromerk varalistele õigustele ehk tuvastama kohtutäituri kaasabil OÜ Elektromerk võlglasi ja nendega ühendust võtma ja vajadusel esitama võlgniku suhtes kohustatud kolmanda isiku vastu täitmise hagi jm varaliste õiguste väljaselgitamine. Täitemenetluses on aktiivne pool sissenõudja, mitte võlgnik. TMS §-st 111 tulenevalt on võlgnikul (OÜ Elektromerk) üldse keelatud nõudeid sisse nõuda. Kaebaja tõendas kohtumenetluses, et OÜ-l Elektromerk eksisteerivad reaalsed nõuded teiste võlgnike vastu. Kuna maksuhaldur neid toiminguid läbi ei viinud täitemenetluse kaudu, ei ole ka tuvastatud, et täidetud oleks vastutusotsuse tegemise eeldused ehk maksumaksja (OÜ Elektromerk) suhtes ei ole alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning ei ole tuvastatud, et selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda. Kohus oleks pidanud nende eelduste mittetäitmise tõttu vastutusotsuse tühistama. Otsus ei vasta HKMS § 61 lg-tele 1 ja 2, § 157 lg-tele 1 ja 2 ning § 165 lg 1 p-dele 2, 4 ja

  1. Menetlusrikkumised viisid selleni, et kohus jättis olulise osa asjas tähtsust omavaid asjaolusid tuvastamata, osa asjaolusid tuvastas aga meelevaldselt ja ekslikult. Materiaalõigusnormide kohaldamisel ei olnud nende eeldused täidetud ja õiged normid on jäetud kohaldamata.
  2. PMTK palub vastuses jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja kohtukulud kaebaja kanda. PMTK jääb oma seisukohtade juurde ja märgib täiendavalt, et kohus arvestas kaebaja vastuväidetega, sest hakkas tuvastama vastutusotsuse vastavust seaduses sätestatud nõuetele. Kirjaliku äriplaani puudumine on vaid üks tõend. Vastustaja oli vastutusotsuses läbivalt seisukohal, et tehingu näilikkus seisnes selles, et pooled tahtsid jätta mulje tehingu olemasolust. Sama leidis kohus. Seega ei pidanudki kohus analüüsima varjata püütavat tehingut. Kui enne kinnistu müüki oleks toimunud Danske Bank Eesti filiaaliga läbirääkimised, oleks viimane ostu-müügi tehingusse kaasatud. Pank kinnitas 02.02.2009 täitemenetluse alustamise avalduse p-s 13, et ei ole üheski kinnistu võõrandamise tehingus osalenud ega andnud oma nõusolekut ühegi (ühis)hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmiseks. Ülemaailmne majanduskriis ei ole põhjuseks, miks ostja peab tegema endale kahjuliku tehingu. Kaebaja on OÜ PPMR (registrikood 11446851) ühe juhatuse liikmena (teine liige M. K. , kellega koos ollakse OÜ Ettur juhatuse liikmed) äriregistrile juba
  3. a majandusaasta aruande tegevusaruandes kirjutanud, et seoses kinnisvaraturu „jahtumisega“ on hetkel kahtluse all kinnistu arendusprojekti jätkamine. Sama öeldi
  4. a aastaaruandes ja
  5. a aastaaruandes oli juba kirjas, et projekt on külmutatud. Majandustegevust ei saa rajada üksnes riigilt saadavatele käibemaksusummadele. Juhul, kui maksumenetlus oleks selline majandustegevust takistav menetlus, siis peaksid kõik ettevõtted, keda maksuhaldur kontrollib, oma tegevuse peatama. Tavapäraselt loovutatakse nõuded oluliselt väiksema hüvitise eest, kui nõuete summa kokku. Mis huvi oleks loovutuse saajal nõudeid sisse nõuda, kui tegelik nõue ja loovutatud nõue oleks samas summas. Selge on, et loovutuse saaja soovib loovutatud nõude pealt teenida. Tunnistaja I. R. selgitus ei lükka vastutusotsuses toodut ümber. Kui I. R. müüja juhatuse liikmena teadis, mida ostja kinnistuga plaanib tegema hakata, siis see kinnitab müüja-ostja vahelisi tihedaid sidemeid, tänu millele saigi selline näilik tehing teoks. 12

(15)3-11-2203 OÜ Elektromerk ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks hankinud käibevahendeid majandustegevuse jätkumiseks. I. R. selgitas kohtus, et teadis sundmüügi võimalikkusest juba
  1. a sügisel, kuid soovis seda edasi lükata. Järelikult oli juba siis teada, et võib toimuda sundmüük ja seetõttu vormistati näiline ostu-müügitehing üksnes riigilt sisendkäibemaksu tagasi saamise eesmärgil. Eriti kui arvestada, et OÜ Elektromerk tasus OÜ-le HK Sage Invest 250 000 krooni, aga sisendkäibemaks müügisummalt oli 2 736 000 krooni. Kohus tugines isikute omavahelisele seotusele viidates Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-50-03 (p 10). H. R. ütles 16.03.2009 seletuses, et teadis müüjat, konkreetselt I. R. OÜ Ettur (OÜ Elektromerk osanik) ja kinnistuid müünud ettevõtete vahel olid varasemad lepingulised suhted. Kaebaja tsiteeritud TuMS § 8 ei ole kohane, sest see annab seotud isikute mõiste TuMS tähenduses, kuna on ära toodud TuMS
  2. peatükis “Seaduses sätestatud mõisted“. Vastutusotsuse p-s 4 analüüsitakse H. R. vastuväiteid, mis esitati ka kaebuses. HKMS § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahuldamata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väidetega mittenõustumist või tema viidatud tõendi arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis juba põhjendatud ja kohus järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjendusega nõustumisele, mida kohus ka teinud on. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  3. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu vaidlustatud otsus on õige ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna selle tühistamiseks ja kaebuse rahuldamiseks alust. Nõustudes halduskohtu otsuses toodud seisukohtadega, ei pea ringkonnakohus HKMS § 201 lg 4 alusel vajalikuks neid korrata. 9.

§ 40

lg-s 1 sätestatakse, et kui seaduslik esindaja, tegevjuht või vara valitseja rikub tahtlikult või raskest hooletusest

§-s 8 nimetatud kohustusi, vastutab ta selle tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

§ 8

lg 1 kohaselt on juriidilise või füüsilise isiku seaduslik esindaja kohustatud tagama esindatava

-st ja maksuseadusest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ning täieliku täitmise.

§ 96

lg 1 kohaselt teeb maksuhaldur vastutusotsuse maksuvõla sissenõudmiseks kolmandalt isikult, kes seaduse alusel vastutab maksumaksja või maksu kinnipidaja kohustuste täitmise eest. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et vastutusotsuse võib teha maksusumma määramise aegumistähtaja jooksul ning juhatuse liikmele võib teha vastutusotsuse alles pärast seda, kui maksumaksja või maksu kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist

§ 130

lg 1 p-s 6 sätestatud viisil ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu jooksul võlga sisse nõuda või kui maksumaksjale või maksu kinnipidajale on välja kuulutatud pankrot.

§ 96

lg 6 kohaselt ei tehta vastutusotsust, kui maksuvõlga ei ole tekkinud, maksuvõla sissenõudmine on aegunud või maksuvõlg on kustutatud.

§ 32

kohaselt on maksuvõlg maksukohustuslase poolt tähtpäevaks tasumata jäetud maksusumma, tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress ning tollivõlast tulenev tähtpäevaks tasumata maksusumma ja sellelt arvestatud intress. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb juriidilise isiku juhatuse liikmele vastutusotsuse tegemiseks tuvastada, et see juhatuse liige on tahtlikult või raskest hooletusest rikkunud kohustust tagada juriidilise isiku maksukohustuste täitmine ning selle tagajärjel on tekkinud maksuvõlg, mille sissenõudmine juriidiliselt isikult ei ole osutunud võimalikuks. 10. Kaebajalt, kes on alates 12.07.2007 OÜ Elektromerk juhatuse liige, nõutakse sisse OÜ Elektromerk maksuvõlga, mille tasumiseks kohustati osaühingut 10.05.2010 maksuotsusega nr 12.2-3/2118-19. Nagu halduskohus õigesti märkis, võis maksuhaldur pärast OÜ 13

(15)3-11-2203 Elektromerk suhtes 17.03.2009 tehtud maksuotsuse tühistamist halduskohtu poolt muuta oma hinnangut asjas kogutud tõenditele ja teha OÜ Elektromerk suhtes uue maksuotsuse ning seda kuni

§-s 96 sätestatud maksusumma määramise aegumistähtaja möödumiseni. See ei eelda tingimata uute tõendite kogumist ega piira maksukohustuslase jaoks nö kahjulikumat tehingu kvalifitseerimist. Vaidlustatud vastutusotsuse (samuti OÜ Elektromerk suhtes 10.05.2010 tehtud ja kehtiva maksuotsuse) faktiliseks aluseks on olnud üheselt arusaadavalt maksuhalduri hinnang, et OÜ Elektromerk 22.12.2008 tehing OÜ-ga HK Sage Invest oli näilik TsÜS § 89 lg 1 mõttes. Tulenevalt TsÜS § 89 lg-st 1 on näiliku tehingu puhul oluline, et tehingu tegijatel puudub tegelikult tahe tehingut teha, nad soovivad tekitada üksnes õigusnäivust, nagu oleks tehing tehtud, või siis varjata mingit muud tehingut, mida tegelikult teha tahavad. Käesoleval juhul ei ole maksuhaldur väitnud, et kõnealuse tehinguga oleksid tehingu tegijad soovinud varjata mingit muud tehingut. Maksuhaldur on olnud nii OÜ Elektromerk suhtes tehtud maksuotsuses kui kaebaja suhtes tehtud vastutusotsuses seisukohal, et tehingu tegijatel puudus tahe Kungla tn 44 asuva kinnistu ostu-müügi tehingut teha, ja vastutusotsuses leidnud veel, et kaebaja on osalenud maksupettuses.

  1. Vaidlust ei ole selle üle, et formaalselt on nii OÜ Elektromerk kui OÜ HK Sage Invest esindajad tehingu toimumist kinnitanud. Samuti on tehingu kohta esitatud iseenesest nõuetele vastav notariaalne leping ja arve. Ringkonnakohus nõustub vastustaja ja halduskohtuga, et pelgalt formaalsete dokumentide või kinnituste olemasolu ei tõenda veel tehingu toimumist. Kuna maksupettus eeldabki väidetavate tehingute osaliste eesmärgipärast ja kooskõlastatud tegutsemist, siis ei saa maksupettuse puhul omistada määravat tähtsust tehinguosaliste kinnitustele. Seejuures ei pea maksuhaldur maksuotsuses (vastutusotsuses) tuvastama, et aset leidis maksupettus, vaid piisab, kui on põhjendatud alust arvata, et isik maksupettuses osales (nt Riigikohtu nr 20.06.2007 otsus nr 3-3-1-34-07, p 11; 02.10.2003 otsus nr 3-3-1-50-03, p 10).
  2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole vastutusotsus deklaratiivne. Vastupidiselt kaebaja väidetele on vastutusotsuse p-s 1.1 piisavalt põhjendatud, millistele asjaoludele tuginedes jõudis maksuhaldur järeldusele, et kõnealune tehing on näiline, samuti on vastutusotsuse p-s 4 põhjendatud, miks maksuhaldur kaebaja vastuväidetega ei nõustunud.
  3. Asjaolust, et käesoleval juhul ei ole tuvastatud kõiki halduskohtu otsuses üldistatult ja näitlikult viidatud asjaolusid, mis annaksid põhjust kahtlustada tehingu näilikkust, ei tulene seda, et Kungla tn 44 kinnistu müügitehing oli järelikult tegelik. Konkreetse tehinguga seotud asjaolusid ja nende kaalukust tuleb hinnata igal üksikjuhtumil eraldi, millest halduskohus on ka lähtunud.
  4. Nagu eelpool märgitud, ei saa tehingu näilikkuse ja maksupettuse kahtluse puhul omistada määravat tähtsust nõuetele vastavate dokumentide olemasolule ja tehinguosaliste kinnitustele tehingu toimumise kohta. OÜ Sage Invest juhatuse liikme I. R. tunnistajana antud ütlused tol ajal reaalsest Nõlva tn 9 kinnistu projektist 90-95 miljoni krooni laekumisest laenu ja hüpoteegipidajate nõuete täitmiseks ei ole äriühingul lasuvate kohustuste suurust ja käibevahendite nappust arvestades ringkonnakohtu arvates eluliselt usutavad. Halduskohus leidis õigesti, et tehingu tegelikkuses toimumise seavad kahtluse alla eelkõige Kungla tn 44 kinnistul müügi hetkeks lasunud viis hüpoteeki kogusummas 13 miljonit krooni ja laen 10 miljonit krooni ning kinnistu müügihinnast 17 936 000 krooni vaid 250 000 krooni tegelik tasumine. Olukorras, kus OÜ Elektromerk pidi olema teadlik müüja kohustustest ja äärmiselt raskest majanduslikust olukorrast (OÜ HK Sage Invest oli võlgu ka OÜ-le Ettur, kus H. R. oli samuti juhatuse liige), oli OÜ HK Sage Invest võla katteks hüpoteegiga koormatud kinnistu ostmine ka ringkonnakohtu arvates majanduslikult äärmiselt kahjulik samm, nagu ka ebatõenäoliselt laekuvate nõuete omandamine OÜ Elektromerk poolt kinnistu müügilepingu 14

(15)3-11-2203 sõlmimisega samal päeval. Et Kungla tn 44 kinnistu ostu-müügitehing ei olnud tehingu tegemise ajal kinnisvaraäris tavapärane, võib järeldada kaebaja OÜ Elektromerk esindajana 09.03.2011 maksuhaldurile antud suuliste seletuste protokollist (I kd, tl 26,
  1. küsimuse vastuse viimane lause), kus ta tunnistas, et „Tõenäoliselt, kui ei oleks olnud varasemaid lepingulisi suhteid I. R-le kuulunud ettevõtetega, ei oleks me sellesse tehingusse läinud.“ Eeltoodut arvestades nõustub ringkonnakohus maksuhalduri ja halduskohtu järeldusega, et OÜ Elektromerk 22.12.2008 Kungla tn 44 kinnistu ostu-müügitehing OÜ-ga HK Sage Invest oli näilik. Näilise tehingu kajastamine raamatupidamisarvestuses tõi kaasa täiendava maksukoormuse ja äriühingu maksuvõlg tekkis fiktiivse tehingu kajastamisest. Seega on OÜ Elektromerk maksuvõlg tekkinud kaebaja tahtliku tegevuse tagajärjel.
  2. Halduskohus ei ole

§ 96

lg 5 ja § 130 lg 1 p 6 kohaldamisel eksinud ning on järeldanud õigesti, et kaebajale vastutusotsuse tegemise eeldused on täidetud. Maksuhaldur ei saa teada OÜ Elektromerk nõuetest, mis äriühingul on teiste äriühingute suhtes ning võimalike võlglaste otsimine ja neile hagide esitamine ei ole maksuhalduri kohustus.

§ 96

lg 5 ei eelda, et maksuhaldur on eelnevalt ammendanud kõik teoreetiliselt võimalikud vahendid maksuvõla sissenõudmiseks

§ 130lg 1 p-s 6 sätestatud toimingutega.

Kui OÜ Elektromerk tasub maksuvõla, siis kaebajalt seda sisse ei nõuta.

  1. Kohtutäituri poolt täitemenetluse käigus Kungla tn 44 kinnistu enampakkumisel müümine oli eraldi tehing ja selle maksustamisega seotud vaidlused väljuvad käesoleva kaebuse piiridest.
  2. Eelneva põhjal ja HKMS § 200 p 1 alusel jääb H. R. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 23.12.2011 otsus muutmata.
  3. Nii varasema HKMS § 92 lg 1 kui ka kehtiva HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna ringkonnakohus ei tee otsust kaebaja kasuks, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud (riigilõiv 958,67 eurot ja esindajatasu 480 eurot) tema enda kanda. Vastustaja ei taotlenud kaebajalt menetluskulude väljamõistmist. Seega jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud nende enda kanda. Virgo Saarmets Silvia Truman Lilianne Aasma 15

(15)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.