sätestatuga, teade üldkoosoleku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2012. Kohtule on esitatud 06.12.2012 üldkoosoleku protokoll. 20.12.2012 esitas võlausaldaja AS ME kohtule, pankrotihaldurile, võlgniku juhatuse liikmele, võlausaldajale TL vastuväite võlgniku 06.12.2012 kompromissile. Võlausaldaja vastuväide Vastuväites asub võlausaldaja seisukohale et võlgnik esitas 06.12.2012 üldkoosolekule kompromissi, mis võeti võlausaldajate häälteenamusega, kuid tegemist on sarnase kompromissiga, mis kord juba jäetud kinnitamata. Võlgnik on muutnud oma kompromissi vormiliselt, kuid sisu pole muutnud. Pankrotiseaduses (edaspidi
) ettenähtud häälte enamus on täidetud, kuid sisulise hinnangu andmise ajendiks peaks olema eelkõige võimalus hinnata plaani jätkusuutlikkust. Võlausaldaja küsis üldkoosolekul, kas plaanitavad ehitustegevus ja rahalised vahendid on laekumas, kuid tegelikkuses rahalisi vahendeid pole laekumas. Nii võlausaldajad kui ka kohus peab saama
alusel esitatud kompromissi hinnata sisuliselt tema vastavuse kontrollimisega
sätestatud nõuetele ja kinnitamisel võtma aluseks eelkõige
sätteid, ainult vajadusel kaaluma TsMS ettenähtud aluseid, kuna sisuliselt on tekkimas lepingulised suhted, mis peavad olema täidetavad ja kontrollitavad. 06.12.2012 võttis võlgniku võlausaldajate üldkoosolek vastu kompromissi, mis on esitatud eelduslikult Harju Maakohtule kinnitamiseks. Vastuväite esitaja on seisukohal, et võlausaldajatele esitatav kompromissettepanek, majandustegevuse jätkamise kava ja tervendamiskava peavad tagama võlausaldajatele piisava informatsiooni, otsustamaks teadlikult kompromissi kinnitamise üle. Nimelt
-s nimetatud nõuete -ja vormikohast kompromissi ettepanekuna ei kinnitatud, kinnitati kontrollitud häälteenamusega ettepanek, mis ei vasta tavapärasele kompromissile pankrotimenetluses. 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissettepanekut on võlgniku juhatuse liige esitanud juba neljandat või viiendat korda ning sama palju kordi ei ole ta arvestanud halduri poolt esitatud palvetega viia ettepanek vastavusse
sätestatud nõuetele. Esitatud ja kinnitatud kompromissi poolt hääletasid võlausaldajad, kes on seotud võlgniku endiste juhtorganite või lähikondsete sidemete kaudu ning on iseloomulikud jooned pettuse mõjul vastuvõetud ettepanekule. Võlausaldajale teadaolevalt on OÜ A (pankrotis) esitanud/esitamas võlgniku juhatuse liikme vastu pankrotihoiatuse. Võlgniku juhatuse liige aga väidab, et tal puudub kohustus OÜ A (pankrotis) ees ja tegelikkuses isegi kohustuse olemasolul puuduvad vahendid maksmiseks. Tulenevalt eeltoodust on taolise kompromissi vastuvõtmine, lisaks
nõuetele mittevastamisele, olla eesmärgiga tegelikkuses hoiduda ja venitada ajaliselt võlgniku juhatuse liikmel või temaga seotud isikutel oma kohustuste täitmisest võlgniku ees. 06.12.2012 üldkoosoleku 2 päevakorra punkt avab tegelikkuses põhjused, miks võlgnik jälle soovib teostamatut kompromissi. Nimelt 06.12.2012 2 päevakorras otsustasid samad võlausaldajad, et tuleb tagasi pöörata pankrotimenetluses 06.03.2012 sõlmitud vee- ettevõtte müügileping ja kulud on valmis kandma võlgniku juhatuse liige ÜT, kes tegelikkuses kompromissi kinnitamise ajal väitis, et tal rahalisi vahendeid ei ole. Võlausaldaja arvates ei vasta ettepanek
nõuetele Võlausaldaja arvates ja tuginedes punktidele 1 ja 2.2.1 ei vasta kinnitatud ettepanek
nõuetele alljärgnevatel põhjustel : 1) Ettepanekus on nimetatud võlausaldajad, kuid märgitud erinevad tasumise ajad ja ainult kavatsused loobumistest. Kui ei loobuta siis muutub ka rahuldamise protsent väiksemaks, mida kava ei arvesta. Nõuetest loobumise info on tingimuslik. 2) Ettepanek nõude vähendamise kohta on muutunud kogu aeg väiksemaks ja maksmise tähtajad ebamäärasemaks ja pikemaks. 3) Ettepaneku esitaja ei tea isegi arvestuslikult kui suureks kujunevad võlgniku kohustused pärast hüpoteekidega koormatud vara müümist. Teadaolevalt kui kinnisvara ei kata hüpoteegipidajate nõudeid, lisanduvad nad rahuldamata nõude osas võlausaldajatena. Märgitud on, et TL saab vahendid 15.11.2013 ja VM nõustub hüpoteegi müügiga, samas kui ei nõustu müüakse kinnistu alles 15.11.2013. 4) Ettepanekus esitatakse jätkamise kulud valikuliselt ja seetõttu puudub arusaam võlgniku kohustustest tervikuna. 5) Ettepanekus ei analüüsita kompromissi eelist võlausaldajatele võrreldes pankrotimenetlusega. 6) Hüpoteekidega koormatud vara müük toimub ebaselgel viisil ja pole täpsustatud tähtaega ning tegelikkuses ei saa hüpoteegipidajad oma õigusi realiseerida 90 päeva jooksul. 7) Juhatuse liige soovib ainuõigust tegutsemiseks, mis tähendab, et tegelikkuses soovib juhatuse liige tegutseda halduri ja toimkonna järelevalveta. 06.12.2012 üldkoosoleku päevakorra punkti 2 kohaselt on juhatuse liikme tegelik kavatsus kohustada haldurit tühistama 06.03.2012 sõlmitud vee-ettevõtte müük. 8) Võlgnik ei kavanda majandustegevuse jätkumist, märgib ainult, et selle märkimist on tinginud Tallinna Ringkonna kohtu lahend, seega ei esitata majandustegevuse plaani ega 5
nõuetele mittevastavat kompromissi, millega võlgniku juhatuse liige soovib asuda halduri asemele ja jätkata menetluse läbiviimist samadel tingimustel. Ettepaneku vastuvõtmisel on soovitud tekitada teadlikult ebaselge olukord. 06.12.2012 üldkoosolekul tervikuna arutatu kohaselt võib asuda seisukohale, et kompromissi tegeliku kinnitamise põhjus on alustada 06.03.2012 sõlmitud vee-ettevõtte müügilepingu tühistamist. Mis on taolise tegevuse tagajärjed pole teada ja seda ka üldkoosolekul ei selgitatud. Võlgniku juhatuse liige on valmis leidma rahalised vahendid ainult tehingu tühistamiseks, mitte kompromissi täitmiseks.
-s ettenähtud nõuetele ja halduri märkused jäetakse tähelepanuta, ei peaks kohus taolisi kompromisse kinnitama, kuna esitatud kompromissi ei vasta nõuetele, pakutavat kokkulepet ei ole võimalik täita ning täitmist kontrollida ja tegelikult soovitakse tegeleda kompromissi varjus ainult tagasivõitmisega . Ainult tagasivõitmist ollakse valmis finantseerima, mitte kompromissi. Nagu juba eelpool punktides on märgitud muutis ettepaneku esindaja tingmusi üldkoosoleku ajal, selgitamata, miks seda tehakse. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul nõue juhatuse liikme hr ÜT vastu summas ca 193 646,59 eurot. Nimetatud summa laekumine võlgniku menetluses annaks võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid ca 21 % ulatuses. Nõudeid võlgniku menetluses on kokku ca 916 298 eurot. (193 646/916 298x100%=21%) . Nagu ka 05.07.2012 hääletasid 9 võlausaldajat, kelle hulgas näiteks OÜ PIF(juhatuse liige ÜT), JT (eeldatavalt lähikondne), OÜ R (omandanud kinnisvara vahetult enne võlgniku pankrotimenetlust), RP ja V J (endised võlgniku omanikud või juhtorganite liikmed), nii hääletati volituse alusel sisuliselt samad isikud kompromissi poolt. Ka 06.12..2012 on ettepaneku poolt hääletanud isikud, kes on võlgnikuga seotud kas omanikuna, juhtorganite liikmena või lähikondsed. Nagu juba eelpool märgitud on võlausaldaja on seiskohal, et 06.12.2012 üldkoosolekuga kinnitatud ettepanek ei ole võlgniku tegevuse jätkamine, vaid halduri kohustamine tühistada 06.03.2012 sõlmitud vee-ettevõtte leping. Ettepanekus räägitakse kompromissi korral, et rahalisis vahendeid ei ole ega tule, kuid vee-ettevõtte tehingu tühistamiseks rahalised vahendid leitakse. Kompromissi kava on vastuvõetud tegelikult teise eesmärgiga muude eesmärkida saavutamiseks. Käesolev menetlus juhatuse liikme nõude realiseerimise ja vara müügiga annab võlausaldajatele parema tulemuse, kui pakutav ettepanek. Võlausaldaja on arvamusel, et 06.12.2012 kompromissi vastuvõtmisega eelduslikult soovitakse võlausaldajatele pakkuda lahendust teadvalt pettuse tõttu muudel eesmärkide saavutamiseks või toimingute ärahoidmiseks. Kokkuvõtvalt on vastuväite esitaja seisukohal, et 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud kompromiss ei vasta
sätestatud nõuetele ja kompromissi püütakse kavandada pettuse mõjul, edastades ebaõigeid andmeid, mis teeb kompromissi mittetäidetavaks ja raskesti kontrollitavaks ning tegelikkuses soovitakse saavutada muud eesmärki. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes
, 179, 181, 182 , 183 lg-tele 2 ja 3 palub võlausaldaja AS ME jätta 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud kompromiss kinnitamata, kuna ei vasta
-s esitatud nõuetele ja püütakse kinnitada pettuse mõjul teisel eesmärgil. 7
) § 178 lg 1 on kompromiss võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises.
lg 2 kohaselt kompromiss tehakse võlgniku või halduri ettepanekul pankrotimenetluses pärast pankroti väljakuulutamist. Võlausaldajate üldkoosolek või pankrotitoimkond võib teha haldurile ülesandeks töötada välja kompromissettepanek.
Kohus otsustab kompromissi kinnitamise, tehes selle kohta määruse.
lg 1 kohaselt võlausaldaja, kelle nõue on tagatud pandiga, saab kompromissi tegemisel hääletada üksnes juhul, kui tema nõue ei ole pandiga täielikult tagatud. Sel juhul arvestatakse hääletamisel pandipidaja nõudega vaid nõude selle osa ulatuses, mis jääks eeldatavalt rahuldamata pandieseme müügist saadu arvel. Vaidluse korral määrab pandiga tagatud nõude osa suuruse haldur.
lg 2 kohaselt kui kompromissettepanekuga soovitakse välistada pandipidajast võlausaldaja pandiõigusest tuleneva nõude maksmapanek rohkem kui 90 päevaks, arvestatakse hääletamisel pandipidajast võlausaldaja nõudega kogu ulatuses.
lg 1 kohaselt kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega ja kompromissi kohaselt on pandiga koormatud ese vajalik võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks, ei saa pandiga tagatud nõuet kompromissis märgitud tähtaja jooksul maksma panna.
lg 2 kohaselt kui pandipidaja hääletas kompromissi vastu, ei või käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaeg olla pikem kui üks aasta.
lg 3 kohaselt kui pandipidajale, kelle pandiga tagatud nõude maksmapanek on kompromissettepaneku kohaselt seetõttu, et pandieset on vaja võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamiseks, edasi lükatud teiste pandipidajatega võrreldes pikemaks ajaks, makstakse teistega võrreldes pikema aja eest kompromissettepanekus ettenähtud intressi. Kui kompromissettepanekus ei ole intressi suurust ette nähtud, makstakse seaduses sätestatud intressi.
lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud intressi makstakse pandiga tagatud nõudelt, kui aga nõue on suurem kui rahasumma, mida pandieseme müügist eeldatavalt saadakse, siis sellelt rahasummalt.
Kompromissi kinnitamise otsustab kohus 15 päeva jooksul kompromissotsuse kohtule esitamise päevast arvates, tehes selle kohta määruse.
lg 2 järgi kohus ei kinnita kompromissi, kui kompromissi tegemisel ei ole järgitud käesolevas seaduses sätestatud nõudeid või kui kompromiss on tehtud pettuse mõjul.
lg 3 kohaselt kui kohus ei kinnita kompromissotsust seetõttu, et kompromissi tegemisel ei ole järgitud seaduses sätestatud nõudeid, kutsub haldur kokku uue võlausaldajate üldkoosoleku 15 päeva jooksul kompromissi kinnitamata jätmise määruse tegemisest arvates. Pankrotihaldur Andres Hermet on esitanud kohtule kinnitamiseks OÜ A (pankrotis) võlausaldajate 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud kompromissotsuse.
06.12.2012 üldkoosolek on kokku kutsutud
§-s 79 sätestatud korras, teade üldkoosoleku kohta on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 29.11.2012.
lg 3 järgi on kompromiss tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool kohalviibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. AS ME on 20.12.2012 esitanud OÜ A (pankrotis) võlausaldajate üldkoosolekul kompromissotsusele vastuväite, milles palub jätta 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud 8
esitatud nõuetele ja seda püütakse kinnitada pettuse mõjul teisel eesmärgil. Võlausaldajatele esitatav kompromissettepanek, majandustegevuse jätkamise kava ja tervendamiskava peavad tagama võlausaldajatele piisava informatsiooni, otsustamaks teadlikult kompromissi kinnitamise üle. Kohus ei nõustu vastuväite esitajaga selles, et OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kompromiss ei vasta
nõuetele. Kooskõlas
lg-s 1 ja § 179 lg-s 1 sätestatuga sisaldab 06.12.2012 üldkoosolekul vastuvõetud kompromiss selget maksegraafikut vähendatud võlasummadega ja nende tasumise tähtaegadega ehk siis kokkulepet võlgniku ja võlausaldajate vahel selles, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad.
teise ja kolmanda lause kohaselt kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. 06.12.2012 kompromissettepanekule ei ole lisatud iseseisva dokumendina vormistatud OÜ A majandustegevuse jätkamise kava, kuid võlgniku tulevikuplaanid majandustegevuse osas on kajastatud kompromissis, selle olulise sisuosana. Kompromissi kohaselt kavandab võlgnik jätkata majandustegevust esialgu (ehitus-) sisetööde koordineerijana, kaasates töödele litsentseeritud firmasid (lepinguliselt). Kavandatu kinnituseks on kohtule esitatud MR ja võlgniku juhatuse liikme vahel 05.12.2012 sõlmitud koostöö raamkokkulepe siseviimistlustööde tegemiseks XXX asuval objektil, samuti MR 01.11.2012 kinnituskirja, milles MR R OÜ esindajana kinnitab, et peab võimalikuks pakkuda ehitusalast koostööd lõpuni viimistlemata kinnistutel, asukohaga XXX, XXX, XXX ja XXX. Kohtule on esitatud ka võlgniku esindaja ja OA vahel 26.11.2012 sõlmitud koostöö raamkokkulepe, eesmärgiga rajada kinnistule asukohaga XXX, XXX ökonoomne ja kvaliteetne eramu. Kompromissis sisalduva arvutuse kohaselt on objektidel XXX ja XXX kavandatavate tööde mahuks kokku 120 000 eurot, sellest arvestatud kasum vastavalt 9000 eurot ja 20 000 eurot, kokku 29 000 eurot. Kohus on seisukohal, et OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses tehtud kompromissis on piisavalt selgelt ja usaldusväärselt põhjendatud, kuidas ja millistest allikatest laekuvate rahaliste vahendite arvel kavatseb A OÜ (pankrotis) kompromissiga võetud kohustused võlausaldajate ees täita. Kompromissi kohaselt tasub võlgnik hüpoteegiga tagamata nõuetest 7% tunnustatud nõude suurusest vastavalt kompromissettepanekus toodud graafikule. Pankrotivarasse kuuluv XXX kinnistu müüakse enampakkumise korras ning võlausaldaja TL hüpoteegiga tagatud nõude jääk tasutakse hiljemalt 15.11.2013. Teine pankrotivarasse kuuluv kinnistu - XXX realiseeritakse kokkuleppel hüpoteegipidajatega. Kui kokkulepe ei ole võimalik, siis
sätestatud korras alates 15.11.
§-s 179 sätestatud kompromissi mõttest, milleks on võlgniku ja võlausaldajate vaheline kokkulepe võlgade tasumise kohta, mis seisneb võlgade vähendamises või nende tasumise tähtaja pikendamises. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas üldkoosoleku poolt vastuvõetud kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita. Vastuväite esitaja on seisukohal, et tegemist pole kompromissiga pankrotimenetluse lõpetamiseks, vaid sooviga hakata tegelema majandustegevuse asemel tagasivõitmisega. Kui võlgniku esindaja poolt esitatud kompromiss ei vasta
ettenähtud nõuetele ja halduri märkused jäetakse tähelepanuta, ei peaks kohus taolisi kompromisse kinnitama, kuna esitatud kompromissi ei vasta nõuetele, pakutavat kokkulepet ei ole võimalik täita ning täitmist kontrollida ja tegelikult soovitakse tegeleda kompromissi varjus ainult tagasivõitmisega. Ainult tagasivõitmist ollakse valmis finantseerima, mitte kompromissi. Võlgnik ei ole lisanud kompromissile majandustegevuse jätkamise kava, vaid on esitanud nimetatud tegevuskava kompromissi kossseisus, selle olulise koostisosana. Võlgnik kavandab jätkata majandustegevust esialgselt (ehitus-) sisetööde koordineerijana, kaasates tööde tegemisele litsentseeritud firmasid lepinguliselt. Võlgnik kavandab alustada töid XXX asuval objektil, mille kohta on pankrotihaldur esitanud kohtule ka võlgniku ja OÜ R vahel sõlmitud kokkuleppe. Võlgniku juhatuse liige on sõlminud kokkuleppe elamuehitustööde korraldamiseks ka XXX asuval kinnistul. Kohtule on esitatud võlgniku juhatuse liikme ja tööde tellija XXX omaniku OA vahel sõlmitud koostöö raamkokkulepe. Kahel objektil kavandatavate tööde mahuks hindab võlgnik kokku 120 000 eurot, sellest kasumiks vastavalt 9000 eurot ja 20 000 eurot, kokku 29 000 eurot.) Nagu juba eelpool punktides on märgitud muutis ettepaneku esindaja tingmusi üldkoosoleku ajal, selgitamata, miks seda tehakse. Võlausaldajale teadaolevalt on võlgnikul nõue juhatuse liikme hr ÜT vastu summas ca 193 646,59 eurot. Nimetatud summa laekumine võlgniku menetluses annaks võimaluse rahuldada võlausaldajate nõudeid ca 21 % ulatuses. Nõudeid võlgniku menetluses on kokku ca 916 298 eurot. (193 646/916 298x100%=21%) . Nagu ka 05.07.2012 hääletasid 9 võlausaldajat, kelle hulgas näiteks OÜ PIF (juhatuse liige ÜT), JT (eeldatavalt lähikondne), OÜ R (omandanud kinnisvara vahetult enne võlgniku pankrotimenetlust), RP ja V J (endised võlgniku omanikud või juhtorganite liikmed), nii hääletasid volituse alusel sisuliselt samad isikud kompromissi poolt. 10
sätestatud nõuetele ja kompromissi püütakse kavandada pettuse mõjul, edastades ebaõigeid andmeid, mis teeb kompromissi mittetäidetavaks ja raskesti kontrollitavaks ning tegelikkuses soovitakse saavutada muud eesmärki. Tulenevalt eeltoodust ja tuginedes
-s esitatud nõuetele ja püütakse kinnitada pettuse mõjul teisel eesmärgil. Kohus ei nõustu vastuväite esitaja seisukohtadega ja leiab, et võlausaldajate 06.12.2012 üldkoosoleku poolt vastuvõetud kompromissettepanek on seaduslik, vastab kompromissile sätestatud nõuetele ja tuleb kinnitada. Kompromissettepanekule esitatavad nõuded tulenevad eelkõige
lg 1, § 179 lg 1, ja § 189 lg 6.
lg 1 kohaselt määratakse kompromissettepanekus, mis ulatuses ja
Esitatud kompromiss sisaldab piisavalt usaldusväärset selgitust selles, kas, kuidas ja milliste vahendite arvel võlgnik suudab oma võlad kokkulepitud ulatuses ja tähtpäevaks tasuda. Kui võlgnik tegeleb majandus või kutsetegevusega, esitatakse ettepaneku lisana majandus- või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte tervendamiskava. Vastavalt
lg 3 läheb kompromissi kinnitamise korral võlgnikule üle kohustus täita massikohustused ning tasuda pankrotimenetluse kulud.
lg 6 tulenevalt makstakse haldurile kompromissi täitmise üle järelevalve teostamise eest tasu ning tasu suurus määratakse kompromissis. A OÜ (pankrotis) võlausaldajate 06.12.2012 üldkoosolekul vastu võetud kompromissotsuses sisaldub
lg 1 kohane majandustegevuse jätkamise kava, samuti andmed pankrotivara koosseisu ja osaliselt ka väärtuse kohta. Kompromissotsuse tegemise hetkel kuulusid pankrotivara hulka Rae vallas asuvad kinnistud XXX ja XXX. Lisaks kaks TK skulptuuri, realiseerimisväärtusega kokku ca 10 000 eurot. Kohtule edastatud pankrotivara enampakkumise akt 20.12.2012 nr 4 kohaselt on XXX kinnistu võõrandatud enampakkumise korras hinnaga 54 000 eurot. Olemasoleva pankrotivara suurendamise võimalust näeb võlgnik eelkõige (ehitusalase) majandustegevuse jätkamises, prognoosides käeolevaks hetkeks sõlmitud koostöö raamlepingute alusel ehitustegevusest kasumit vähemalt ca 29 000 eurot. Võlausaldajate VM ja TL nõuded A OÜ (pankrotis) vastu on tagatud hüpoteekidega, mistõttu VM’a ja TL nõuetest osa kuulub rahuldamisele hüpoteekidega koormatud kinnistute müügist saadu arvel, ülejäänud osa nõudest kuulub rahuldamisele teises rahuldamisjärgus (
Kohus on seisukohal, et kompromissettepanek sisaldab piisavalt andmeid pankrotivara kohta, võimaldamaks võlausaldajatel hinnata võlgniku poolt kompromissiga võetud kohustuse suurust ning seda, millise summa moodustab kompromissotsuses nimetatud 11
lg 1 järgi kompromissi täitmise üle teostavad järelevalvet haldur ja pankrotitoimkond.
Tasu suurus määratakse kompromissis. Kompromissettepaneku kohaselt tuleb maksta haldurile tasu 5000 eurot ning kompromissi üle järelvalve teostamise eest kokku 2000 eurot. Kohus leiab, et A OÜ (pankrotis) kompromiss on täidetav, kompromissettepanekus kirjeldatud laekumised ning võlausaldajate nõuete rahuldamine kompromissis märgitud ulatuses tõepärane. Pankrotimenetluses on väga mõistlik, kui esitatakse kompromiss võlgniku maksejõuetuse lahendusena. Võlausaldajatele esitatav kompromissettepanek, majandustegevuse jätkamise kava ja tervendamiskava peavad tagama võlausaldajatele piisava informatsiooni, otsustamaks teadlikult kompromissi kinnitamise üle.
lg 1 kohaselt kompromissettepanekus määratakse, mis ulatuses ja mis tähtpäevaks võlgnik tasub võlad. Kompromissettepanekus tuleb põhjendada, et võlgnik suudab oma võlad selles ulatuses ja selleks tähtpäevaks tasuda. Ning kohus leiab, et võlgnik on seda piisava täpsusega teinud. Esitatud ja kinnitatud kompromissi poolt hääletasid võlausaldajad. Kohus ei nõustu vastuväite esitajaga selles, et 06.12.2012 üldkoosoleku poolt kinnitatud kompromissettepanek ei vasta
sätestatud nõuetele. Kohus leiab, et võlausaldaja väide selles, et kompromiss on tehtud pettuse mõjul, kuna selle poolt hääletasid võlausaldajad, kes on seotud võlgniku endiste juhtorganite või lähikondsete sidemete kaudu ning on iseloomulikud jooned pettuse mõjul vastuvõetud ettepanekule, on põhjendamata. Kompromissotsuse tegemine on üldkoosoleku pädevuses,
Kompromiss on tehtud, kui selle poolt hääletab vähemalt pool üldkoosolekul viibivatest võlausaldajatest, kelle nõuded moodustavad vähemalt 2/3 kõigi nõuete summast. Üldkoosolek kutsuti kokku seaduses sätestatud korras, kõigil võlausaldajatel olid osalemiseks võrdsed võimalused, üldkoosolekul viibisid ja hääletasid tunnustatud nõuetega võlausaldajad, mistõttu ei oma tähtsust, kas kompromissotsuse poolt hääletanud võlausaldajad on seotud võlgniku endiste juhtorganite või lähikondsete sidemete kaudu, või mitte kuna vaieldamatult olid kõik hääletanud OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses tunnustatud nõudega võlausaldajad. Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et esitatud kompromiss OÜ A (pankrotis) pankrotimenetluses on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
lg 4 kohaselt on kompromissi tegemine võlausaldajate üldkoosoleku pädevuses.
lg 5 kohustab haldurit avaldama teate kompromissi kinnitamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.
lg 1 sätestab, et kompromissi kinnitamise määrusega lõpetab kohus pankrotimenetluse.
lg 4 kohaselt ei vabastata haldurit pankrotimenetluse lõpetamisel kompromissotsuse kinnitamisega ning tal on
§-ides 188–190 nimetatud õigused ja kohustused.
lg 6 kohaselt on kohtu poolt kinnitatud kompromiss täitedokument pankrotimenetluses tunnustatud nõuete suhtes. Kui kompromiss seisneb võlgade tasumise tähtaja pikendamises, ei saa kompromissis nimetatud tähtaja jooksul maksma panna nõudeid, mille suhtes kompromiss on tehtud.
lg 6 p 1 kohaselt juriidilist isikut ei likvideerita, vaatamata juriidilise isiku lõpetamise otsusele, kui pankrotimenetlus lõpetatakse kompromissi tõttu. Kohus leiab, et käesolevas tsiviilasjas esitatud kompromiss ja taotlus selle kinnitamiseks on põhjendatud. Kompromiss ei ole vastuolus heade kommetega ja seadusega ega riku olulist avalikku huvi, mistõttu tuleb kompromiss kinnitada ja menetlus lõpetada. Kohus leiab, et kompromissi on võimalik täita.
Tulenevalt
§-ist 184 lg 4 jätab kohus pankrotihalduri vabastamata. / allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.