← Eesti

3-07-851/77

Obsah (4)§ 155§ 152§ 108§ 285

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask, Viive Ligi ja Lauri Madise Määruse tegemise aeg ja koht 3. jaanuar 2013, Tallinn Haldusasja number 3-07-851 Haldusasi AS Vilma kaeb

§ 155lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-07-851

  1. Põllumajandusminister määras 28.03.2007 käskkirjaga nr 70 AS-le Vilma suhkru ülekandevaru suuruseks 7 249 kg ja üleliigse laovaru suuruseks 132 278 kg.
  2. Maksu- ja Tolliameti Lõuna maksu- ja tollikeskuse (LMTK) 30.04.2007 maksuteatega nr 12-5/182 kohustati AS Vilma maksma üleliigse laovaru tasu 1 149 719 krooni.
  3. AS Vilma esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse põllumajandusministri 28.03.2007 käskkirja nr 70 ja LMTK 30.04.2007 maksuteate nr 12-5/182 tühistamiseks.
  4. Tallinna Halduskohus tühistas 13.11.2009 otsusega vaidlustatud haldusaktid ja kaebaja kasuks mõisteti menetluskulude katteks välja Põllumajandusministeeriumilt 39 644,70 krooni (2533,76 eurot) ning LMTK-lt 24 702,30 krooni (1578,76 eurot).
  5. Põllumajandusminister ning Maksu- ja Tolliamet esitasid 14.12.2009 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebused, milles paluti halduskohtu 13.11.2009 otsus tühistada ja uue otsusega jätta kaebus rahuldamata. Samuti palusid apellandid peatada asja menetlus kuni Tallinna Ringkonnakohtu menetluses oleva haldusasja nr 3-04-407 (AS Pimix kaebus) kohtulahendi jõustumiseni.
  6. Kaebaja esitas 21.01.2010 ringkonnakohtule vastuse, milles palus jätta apellatsioonkaebused rahuldamata ja mõista apellantidelt kaebaja kasuks välja menetluskulud.
  7. Tallinna Ringkonnakohus peatas 06.04.2011 määrusega haldusasja nr 3-07-851 menetluse kuni Riigikohtu haldusasja nr 3-3-1-55-10 (AS Pimix kaebus) peatamise ajendiks olnud Euroopa Kohtule esitatud eelotsuse küsimustes Euroopa Kohtu lahendi jõustumiseni kohtuasjas nr C-146/
  8. Euroopa Kohtu otsus kohtuasjas nr C-146/11 kuulutati 12.07.
  10. MTA esitas 11.09.2012 ringkonnakohtule taotluse menetluse lõpetamiseks käesolevas haldusasjas, kuna vaidlustatud LMTK haldusakt tunnistati MTA 11.09.2012 otsusega nr 12.2-4/45475 kehtetuks.
  11. Tallinna Ringkonnakohus uuendas 02.10.2012 määrusega haldusasja nr 3-07-851 menetluse, kuna Euroopa Kohtu otsuse nr C-146/11 avaliku kuulutamisega 12.07.2012 olid menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud ära langenud.
  12. Tallinna Ringkonnakohus palus 25.10.2012 määrusega AS-l Vilma ja põllumajandusministril esitada seisukoht MTA menetluse lõpetamise taotluse osas hiljemalt 01.11.
  14. Põllumajandusminister esitas 01.11.2012 ringkonnakohtule oma seisukoha, et tal pole vastuväiteid MTA taotlusele, ning palus ühtlasi

§ 152

lg 1 p 4 alusel põllumajandusministri 28.03.2007 käskkirja nr 70 osas menetlus lõpetada. Põllumajandusminister lisas 18.09.2012 käskkirja nr 143, millega tunnistati kehtetuks põllumajandusministri 28.03.2007 käskkiri nr

  2. AS Vilma teatas ringkonnakohtule 01.11.2012, et on nõus menetluse lõpetamisega. Ühtlasi esitas kaebaja taotluse tagastada haldusmenetluses kaebaja poolt tasutud riigilõiv kokku 5000 krooni (319,56 eurot) ja

§ 108

lg 6 alusel mõista kaebaja kasuks välja nii halduskohtumenetluses kui ka apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud 10 020,77 eurot põllumajandusministrilt ning MTA-lt. Kaebaja esitas Glikman & Partnerid Advokaadibüroo 31.01.2010 arve nr TGP 000087 ja 31.03.2010 arve nr 000405 kokku 59 568 krooni (3 807,09 euro) tasumiseks ja tasumist tõendavad maksekorraldused. 13. MTA märkis 20.12.2012 vastuses, et vaidlust halduskohtus kantud kulude üle ei ole põhjust taasavada ja õigusabikulusid koos riigilõivuga tuleb MTA osas lugeda vajalikuks ja 2

(5)3-07-851 põhjendatuks üksnes 24 702,30 krooni (1578,76 euro) ulatuses. Kuivõrd riigilõiv kuulub tagastamisele, tuleb see MTA-lt halduskohtu otsusega välja mõistetud menetluskulude hulgast välja arvata. Kaebaja poolt apellatsiooniastmes kantud menetluskulude väljamõistmine taotletud ulatuses ei ole mõistlik ega põhjendatud ning summat tuleks vähendada. Kulutused on peaaegu täies ulatuses tehtud üksnes seoses apellatsioonkaebusele vastuse koostamisega. Arvestades vastuse mahtu ei saa nõustuda, et selle koostamiseks kulus üle 29 tunni. Kui aga õigusabikulu oligi nii suur, ei peaks sellele kulutatud summasid maksuhalduri käest välja nõudma, kuna kohus mõistab välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Kaebaja esindajad on professionaalsed õigusteadmisi omavad isikud, kes esindavad samasisulistes vaidlustes ka teisi kaebajaid ega ole pidanud viima end temaatikaga kurssi ainuüksi kaebaja esindamiseks. Võrreldes käesolevas asjas ja haldusasjades nr 3-07-850 ja nr 3-07-874 esitatud apellatsioonkaebuse vastuste sisu, on tegemist peaaegu identsete kirjatükkidega, mis kinnitab, et kaebaja poolt esitatud aja- ja ressursikulu ei ole apellatsioonimenetluses põhjendatud.
  1. Põllumajandusminister leiab 20.12.2012 vastuses, et menetluskulude suurus peaks olema sarnaste asjade lahendamisel sarnane. Tallinna Halduskohus on
  2. aastal pidanud üleliigse laovaruga seotud haldusasjade lahendamisel vajalikuks ja põhjendatud menetluskulu suuruseks kokku kuni 30 000 krooni (Põllumajandusmajandusministeeriumi osas kuni 20 000 krooni ja MTA osas kuni 10 000 krooni). Käesolevas haldusasjas esimese astme kohtu poolt välja mõistetud menetluskulu suurendamine ei ole põhjendatud, kuid sellest tuleb maha arvata kaebaja tasutud riigilõiv 5000 krooni (319,56 eurot). Apellatsiooniastmes kantud menetluskulud on põhjendamatult suured, kuna ületavad tunduvalt teistes sarnastes asjades taotletud menetluskulude summasid. Samuti on võrreldes teiste üleliigse laovaru kohtuasjadega õigusteenusele kulutatud ülemäära palju aega. Näiteks on üleliigse laovaru määramise haldusasjas, milles küsiti Euroopa Kohtult eelotsust, esitatud apellatsioonimenetluses menetluskulude taotlus 660,14 eurot koos käibemaksuga kahele apellandile kokku ja õigusabi teenusele kulutatud aeg oli 5 tundi 30 minutit. Samuti on apellatsioonimenetluses palutud menetluskulusid välja mõista 590,54 eurot (7,7 tundi) ja 1518,54 eurot (14,5 tundi). Seega ei ole käesolevas haldusasjas kaebaja poolt apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude väljamõistmine taotletud suuruses mõistlik ega põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED I 15.

§ 152

lg 1 p 4 järgi lõpetab kohus määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud või kaebuses nõutav haldusakt on antud või toiming tehtud.

§ 152

lg 2 kohaselt ei lõpeta kohus menetlust viidatud alusel, vaid jätkab menetlust haldusakti õigusvastasuse või haldusakti andmata või toimingu tegemata jätmise õigusvastasuse tuvastamiseks, kui see on vajalik kaebaja õiguste kaitseks ja kaebaja seda taotleb.

§ 155

lg 3 sätestab, et kui menetluse lõpetab kõrgema astme kohus, tühistab ta ühtlasi asjas tehtud lahendi. 16. Kuna MTA ja põllumajandusminister on kaebuses vaidlustatud haldusaktid kehtetuks tunnistanud ning kaebuse esitaja ei taotle menetluse jätkamist, lõpetab ringkonnakohus haldusasjas

§ 152lg 1 p 4 alusel määrusega menetluse. Ühtlasi tühistab ringkonnakohus käesolevas haldusasjas tehtud Tallinna Halduskohtu 13.11.2009 otsuse. 3

(5)3-07-851 II 17.

§ 285

lg 1 kohaselt kohaldatakse enne selle seadustiku jõustumist tehtud menetlustoimingute korral menetluskulude jaotusele ja nende väljamõistmisele seni kehtinud halduskohtumenetluse seadustikus sätestatut. Sellest sättest tulenevalt tuleb menetluskulud käesoleval juhul jaotada enne 01.01.2012 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (

v.r.) alusel, sest need menetluskulud on kantud seoses viimati nimetatud seaduse kehtivusajal tehtud menetlustoimingutega. 18.

v.r. § 93 lg 2 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ja mõistab menetluskulud välja kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.

v.r. § 92 lg 5 kohaselt kannab vastustaja menetluskulud, kui menetlus lõpetatakse seoses kaevatava haldusakti kehtetuks tunnistamisega vastustaja poolt. Seega kuuluvad kaebaja menetluskulud väljamõistmisele MTA-lt ning Põllumajandusministeeriumilt.

  1. AS Vilma on palunud ringkonnakohutus vastustajatelt välja mõista Tallinna Halduskohtus kantud ja halduskohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu. AS Vilma esitas 06.09.2009 halduskohtule taotluse õigusabikulu summas 97 223 krooni (6213,68 eurot) ja riigilõivu summas 5000 krooni (319,56 eurot) vastustajatelt võrdsetes osades väljamõistmiseks (I kd, tl 215-219) ning Advokaadibüroo Teder, Glikman & Partnerid OÜ 30.04.2007, 31.05.2007, 30.09.2007, 31.10.2007, 30.06.2009 ja 31.08.2009 arved kogusummas 102 223 krooni (sisaldavad riigilõivu kokku 5000 krooni), samuti arvete tasumist tõendavad maksekorraldused (I kd, tl 220-235). Halduskohtule esitatud seisukohas nõustus Põllumajandusministeerium vastustajatelt menetluskulude väljamõistmisega proportsioonis 1/2, 2/3 või 3/4 ministeeriumilt. Halduskohus mõistis Põllumajandusministeeriumilt AS Vilma kasuks välja menetluskulud summas 39 644,70 krooni, millest riigilõivu 80 krooni mahaarvamisel jääb õigusabikuludeks summa 39 564,70 krooni (2528,65 eurot), seega 2/3 kaebaja kasuks välja mõistetud õigusabikuludest. MTA-lt väljamõistetud menetluskulust 24 702,30 krooni jääb riigilõivu 4920 krooni mahaarvamisel õigusabikuluks 19 782,30 krooni (1264,32 eurot). Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu 13.11.2009 otsusega väljamõistetud esindajatasu suurus on põhjendatud ega pea vajalikuks seda muuta.
  2. Apellatsioonimenetluses taotleb kaebaja õigusteenuse eest tasutud 59 568 krooni (3807,09 euro) väljamõistmist ja on esitanud kulu kandmist tõendavad maksekorraldused. Ringkonnakohus nõustub vastustajatega, et apellatsioonimenetluses AS Vilma poolt kantud õigusabikulud on põhjendamatult suured. Ainus sisulist vaidlust puudutav menetlusdokument, mille AS Vilma ringkonnakohtule apellatsioonimenetluses esitas, on vastus põllumajandusministri ja Maksu- ja Tolliameti apellatsioonkaebustele (II kd, tl 9-28). Ringkonnakohus leiab, et vajalik ja põhjendatud õigusabikulu apellatsioonimenetluses ei ületa summat 1500 eurot. Seejuures tuleb arvesse võtta kohtuasja lahendamiseks kulunud aega ja apellatsioonimenetluses koostatud dokumentide sisu ning käesoleva asja keerukust. Teistes sarnastes asjades, kus vaidluse all on samuti üleliigse laovaru määramine ja selle eest tasu maksmine, on peetud vajalikuks ja mõistlikuks kantud õigusabikuluks keskmiselt eelnimetatud summat (vt nt haldusasjad nr 3-07-904, 3-07-891, 3-07-874 ja nr 3-07-845). Samuti ei ole ringkonnakohtul põhjust muuta halduskohtu poolt käesolevas asjas kindlaks määratud menetluskulude väljamõistmise proportsiooni, s.o Põllumajandusministeeriumilt 2/3 osas ja MTA-lt 1/3 osas ning sellise jaotusega on nõustunud ka põllumajandusminister. Seega kuulub apellatsioonimenetluses kantud kaebaja esindajate kulu väljamõistmisele Põllumajandusministeeriumilt 1000 eurot ja MTA-lt 500 eurot. 4

(5)3-07-851
  1. Kokku tuleb esimese ja teise astme kohtus kantud esindaja kuluna vastustajatelt välja mõista 5292,97 eurot, sh Põllumajandusministeeriumilt 3528,65 eurot ja MTA-lt 1764,32 eurot. III
  2. Kuna riigilõiv on tasutud enne 01.01.2012, siis

§ 285

lg-st 1 tulenevalt kuulub kohaldamisele

v.r. § 84 lg 4 p 4, mille kohaselt tagastatakse riigilõiv, kui kohus lõpetab menetluse selle tõttu, et vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Asjas on tasutud 26.04.2007 maksekorraldusega nr 3483 riigilõivu 80,00 krooni (5,11 eurot) ja 29.05.2007 maksekorraldusega nr 3581 riigilõivu 4920 krooni (314,45 eurot). Riigilõiv summas 319,56 eurot kuulub

v.r. § 84 lg 4 p 4 alusel kaebajale tagastamisele. 23. Põllumajandusministeerium on apellatsioonkaebuse esitamisel tasunud 10.12.2009 maksekorraldusega (I kd, tl 295) riigilõivu 250 krooni (15,98 eurot). Ka see riigilõiv tuleb

v.r. § 84 lg 4 p 4 alusel maksjale tagastada. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi Lauri Madise Oliver Kask 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.