← Eesti

2-11-28066/16

Obsah (8)§ 405§ 436§ 438§ 232§ 230§ 367§ 162§ 174

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Toomas Talviste Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht 3. oktoober 2012.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja

) § 403 ja § 405 lahendada kirjalikus menetluses lihtsustatud korras. Mõlemad pooled on avaldanud nõusolekut asja menetlemiseks kirjalikult, pooled on esitanud oma seisukohad ja tegemist on asjaga, mille hagihind ei ületa 2000 eurot, mistõttu on võimalik lahendada asi lihtsustatud korras

§ 405järgi. 3

(6)Tsiviilasi nr 2-11-28066

§ 436lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Lõike 3 kohaselt kohus võib tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma arvamust avaldada.

§ 436lg 7 järgi ei ole kohus seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.

Vastavalt

§ 438

lg 1 sätetele hindab kohus otsust tehes tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

§ 232

lg 1 alusel hindab kohus seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte. Asjas puudub vaidlus, et poolte vahel on 30.07.2004.a sõlmitud õppeteenuse osutamise leping nr 106 (edaspidi leping). Samuti ei ole kostja esitanud kohtule sisulisi vastuväiteid põhivõla ja viivise summade ja arvutuskäigu osas. Lepingu p 3.

  1. kohaselt pidi kostja tasuma hagejale õppeteenustasu iga semestri eest hageja esitatud arve alusel 9900 krooni
  2. septembriks ja
  3. veebruariks või arvel esitatud summa, kui hageja on muutnud õppeteenustasu. Tasu muutmisest pidi hageja kostjat informeerima kirjalikult või e-posti teel (lepingu p 2.2.1.). Kostja on väitnud, et 30.07.2004.a sõlmitud õppeteenuse osutamise leping on tema poolt ettenähtud korras üles öeldud, s.t kostja on hagejat teavitanud, et ei soovi õpinguid jätkata. Lepingu p 6.
  4. järgi oli kostjal õigus leping igal ajal üles öelda, seega on kostjapoolne väidetav lepingu ülesütlemine korraline lepingu ülesütlemine võlaõigusseaduse (VÕS) § 195 lg 1 mõttes. Seadus ei sätesta ülesütlemisavalduse kohustuslikku vormi, oluline on vaid ülesütlemisavalduse tegemine teisele lepingupoolele. Küll aga on antud juhul lepingus pooled ise kokku leppinud (lepingu p 7), et ülesütlemisest tuleb teisele poolele kirjalikult teatada. Kuna tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 78 lg 3 järgi võib kirjaliku lepingu puhul lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldavad edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada, on põhimõtteliselt seaduspärane ka lepingu ülesütlemise teate saatmine e-kirja teel. Siinkohal küll kohus märgib, et leping teeb kirjalikul ja e-posti teel dokumentide esitamisel vahet (vt ülalpool p 2.2.1.) ja korrektne viis ülesütlemisavalduseks olnuks posti teel esitatud või kohapeal käsitsi kirjutatud avaldus. Lepingu p 5 järgi ei olnud üliõpilasel (kostjal) kohustust tasuda õppeteenustasu akadeemilisel puhkusel viibimise ajal. Kostja ei ole vaidlustanud hageja väidet (mille kohta hageja on ka vastavad tõendid esitanud), et tema enda avalduse alusel oli ta lubatud akadeemilisele puhkusele, mis lõppes 31.01.2010.a. Seega oli pärast akadeemilise puhkuse lõppemist kostjal taas kohustus õppeteenustasu maksta, v.a juhul, kui leping oli üles öeldud.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tema nõuded ja vastuväited tuginevad, tõendite esitamise kohustus on menetlusosalistel endil (

§ 230lg 2).

Antud asjas ei ole kostja esitanud kohtule ühtegi tõendit, et ta oleks mingiski vormis lepingu ülesütlemise avalduse hagejale esitanud. Seega jääb kostja väide paljasõnaliseks ja tõendamatuks. Kostja taotlusel on ka hageja uurinud ise kostja võimaliku esitatud tahteavalduse (e-kirja) olemasolu, kuid sellist kirja ei ole hageja haldusdirektori kinnituskirja järgi olemas. Nimetatud kinnituskirjas märgitakse, et hageja on meiliaadressilt xxx küll saatnud kostja väidetud meiliaadressidele avayl@emu.ee ja info@emu.ee (kostja ei tea isegi täpselt, kummale neist ta ülesütlemisavalduse saatis) e-kirju hilisemalt ehk alates aprillist 2011.a, kuid vähemalt alates 01.03.2009.a kuni nimetatud ajani kirju tulnud ei ole või on postkasti omanik need kustutanud. Millisel põhjusel oleks hageja pidanud kostja saadetud ülesütlemisteate kustutama ja seejärel 2010.a kevadsemestri eest arve saatma ehk sisuliselt pahauskselt käituma, kohus ei mõista. Seega ei ole leidnud tõendamist kostja väidetud lepingu ülesütlemine. Samas on hageja tõendanud kostjale arve esitamise lepingu p 3.1. mõttes, vastav e-kiri on kohtule esitatud (tl 56-57). Arve on saadetud kostja e-posti aadressile xxx 18.02.2010.a kell 4

(6)Tsiviilasi nr 2-11-28066 12.16, kusjuures kohtule ei ole veenev väide, et kostja seda kätte ei saanud, sest samalt aadressilt oli kostja tema enda väite kohaselt hagejale ülesütlemisteate samal ajaperioodil (jaanuar-veebruar 2010.a) saatnud. Leping ei näe küll ette ühegi poolte vahel vahetatava dokumendi (arve, ülesütlemisavaldus vms) kättesaamise vajadust, siiski on see antud juhul oluline tuvastada, sest sellest sõltub lepingu p 3.
  1. kohaselt kostja maksekohustus (tasutakse arve alusel). TsÜS § 69 lg 2 järgi loetakse eemalviibijale tehtud tahteavaldus kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Just selliseks eemalviibijale tehtud tahteavalduseks on e-kiri ning Riigikohus on korduvalt (nt tsiviilasi 3-2-1-123-07 p 12) rõhutanud, et sellise tahteavalduse jõustumiseks on oluline vaid see, et saajal tekkis mõistlik võimalus tahteavaldusega tutvuda. Kuna juba eelpool on märgitud, et tegemist oli sel ajal (ja kostja esitatud päringute kohaselt ka praegu) kostja kasutatava e-posti aadressiga, on kohtu hinnangul mõistlik eeldada ja lugeda tõendatuks arve kättesaamine kostja poolt. Asjaolud, et hageja saatis varasemalt arveid kirja teel või et ka 10.11.2010.a esitatud kirja ei ole kostja kätte saanud või et tegemist oli/ei olnud kostja registreeritud kasutajatunnusega hageja keskserveris, ei oma käesolevas vaidluses juba tuvastatut arvestades mingit tähtsust. VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta on lepingu ettenähtud korras üles öelnud ning hageja on tõendanud kostjale arve esitamise, loeb kohus, et 30.07.2004.a sõlmitud leping ei olnud vaidlusalusel ajal lõpetatud ning hageja poolt esitatud arve kuulus kostja poolt tasumisele. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja hageja poolt esitatud arvet tähtajaks tasunud ei ole. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, mittekohane täitmine, sh täitmisega viivitamine. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg summas 632.73 eurot. Muuhulgas nõuab hageja kostjalt viivist 293.59 eurot. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kuivõrd kostja on olnud viivituses oma rahalise kohustuse täitmisega, siis on hageja õigustatud viivist nõudma. Hageja märgib hagiavalduses, et on viivise arvutamisel lähtunud lepingus (p 2.2.2.) kokkulepitud määrast 0.1% võlgnevuselt iga viivitatud päeva kohta ja et viiviseid on arvestatud alates 1.03.2010 kuni 8.06.
  2. Hageja arvestab viiviseid tasumata kuumaksetelt 632,73 EUR * 0,1% * 464 päeva = 293.59 EUR. Kostja ei ole viivise arvestusele vastu vaielnud.

§ 367

kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Seega tuleb kostjalt välja mõista ka viivis alates 03.10.2012 kuni põhinõude täitmiseni lepingujärgse viivisemääraga 0.1% päevas. Tulenevalt eelpool toodust on põhjendatud haginõue rahuldada, mis loomulikult ei välista võla tasumist osadena või kokkuleppe sõlmimist võla tasumiseks pärast kohtuotsust või täitemenetluse raames. Menetluskulude jaotus 5

(6)Tsiviilasi nr 2-11-28066

§ 162

kohaselt jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.

§ 174

lg 1 kohaselt võib hageja nõuda Pärnu Maakohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Toomas Talviste Kohtunik 6

(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.