Swedbank AS - 2091.22 eurot II rahuldamisjärgu (
Maksu- ja Tolliamet 28 134.43 eurot
lg 1 võetakse üldkoosoleku otsused vastu koosolekust osa võtvate võlausaldajate lihthäälteenamusega ja lg 2 kohaselt on võlausaldajate üldkoosolek otsustusvõimeline esindatud häälte arvust olenemata, kui koosoleku aeg ja koht oli võlausaldajatele õigeaegselt
Vastuväite kohaselt on ei nõustu Swedbank AS, et jaotise alusel on võimalik Swedbank AS-ile kui ainsale pandiga tagatud nõudega võlausaldajale teha väljamakse summas 5919.49 eurot. Nimetatud ettepanek rikub võlausaldaja hinnangul jämedalt
Pandieseme müügist saadust (12 701.47 eurot) on seega võimalik katta
lõikes 1 nimetatud kulud maksimaalselt summas 1905.22 eurot ehk 15% ulatuses pandieseme müügist saadust. Eeltoodust lähtuvalt kuuluks võlausaldajale väljamaksmisele 10 796.25 eurot, mis on oluliselt erinev pankrotihalduri ettepanekust.
lõige 2 on võlausaldaja hinnangul erinormiks
Tegemist on pandiga tagatud nõude võlausaldajat kaitsva normiga, mille eesmärk ja ulatus on seaduses selgelt välja toodud, andmata sellest kõrvalekaldumiseks diskretsiooniõigust. Seega on tegemist absoluutse põhimõtte ja imperatiivse normiga, millega on pandipidajast võlausaldaja õigus, saada 85% ulatuses pandieseme müügist saadu arvel oma nõue rahuldatud, seatud kõrgemale õigusest
Samale seisukohale on jõudnud ka Riigikohus oma lahendeis nr 3-2-1-44-05 ja 3-2-1-167-11 ja ka Tallinna Ringkonnakohus 09.05.2011 tehtud määruses tsiviilasjas nr 2-09-4603, milles kohus märkis, et
lõike 2 sõnastusest nähtuvalt ei ole tegemist sättega, mis võimaldaks kohtu diskretsiooniõiguse kohaldamist, vaid tegemist on seadusandja poolt üheselt määratud kriteeriumiga, mille kohaldamata jätmiseks kohtule pädevust antud ei ole. Seadusandja, kaaludes nii majanduspoliitilisi argumente kui ka pandiga tagatud võlausaldaja õigusi, on jõudnud järeldusele, et võlausaldaja kulutuste kandmise maksimummäär pandieseme müügist saadu arvel on maksimaalselt 15%. Sätte eesmärgiks on kindlustada pandiga tagatud nõude võlausaldaja seisund olukorras, kus pankrotimenetlus toimub peamiselt ühe pandieseme arvel. Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et juba on välja makstud 3480.37 eurot
Võlausaldaja arvates on tegemist halduri omavoliga, sest nimetatud summa moodustab pandieseme müügist saadust 27.40%. Võlausaldaja on seisukohal, et sellise käitumisega on pankrotihaldur rikkunud võlausaldaja õigusi, kuivõrd seadusest tulenevas määras võlausaldajale väljamakse tegemiseks hetkel vahendid puuduvad. Pankrotihaldur oleks pidanud arvestama, et võlausaldajale kuulub väljamaksmisele 85% pandieseme müügist saadud summast ning halduril puudus õigus suuremas ulatuses kui 15% pandieseme müügist saadud summast väljamakseid teha. Seega ei saa kohus kinnitada pankrotihalduri aruandes esitatud kulutusi. Nimetatud kulud on võimalik kinnitada ja katta 15 % ulatuses pandieseme müügist saadu arvelt, kuid esitatud aruandes need kulud ületavad nimetatud määra oluliselt. Vastuväite kohaselt on pankrotihaldur teinud ka põhjendamatult suuri kulutusi. Pankrotihaldur on teinud kulutuse summas 920.33 eurot eksperthinnangu eest AB-le Taivo Saks & Partnerid. Eksperthinnang seisnes arvamuse avaldamises hagi esitamise kohta kahe 4
lg 2 kohaldamise osas käesoleval juhul (esitatud vastusena haldurile) on kohtule edastanud ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda (edaspidi Koda). Selles märgitakse, et arvestades asjaolu, et pankrotiseadus sätestab halduri õiguse tasule ja halduri tasu suuruse sätestab seadus (s.t halduril puudub õigus saada oma ülesannete täitmise eest seaduses sätestatud erinevat tasu) ning halduri õiguse kulude hüvitamisele, peab seadus tagama ka halduri õiguse seaduses sätestatud tasu reaalselt saada. Pankrotiseaduse erinevate sätete kohaldamise tulemusena ei saa tekkida olukorda, kus haldurile määratakse tasu ja kohus kinnitab ka halduri poolt tehtud kulutused, kuid seda tasu ja kulutuste hüvitist haldurile reaalselt (nt
Olukord, kus halduril jääb pankrotiseaduses sätestatud tasu ja kulutuste hüvitis reaalselt kätte saamata, rikub ebaproportsionaalselt halduri põhiseaduse (PS) § 29
lg 2 tulenev piirang rikub halduri PS § 29 ja 32 tulenevaid põhiõigusi olukorras, kus halduril ei ole nimetatud piirangu tõttu võimalik pankrotivara arvel oma kohtu poolt määratud tasu ja kohtu poolt kinnitatud kulutuste hüvitamise nõuet rahuldada. Käesolevas asjas esitatud materjalidest nähtub, et halduril jääb seadusega tagatud tasu kogu ulatuses saamata ning haldur oli pankrotimenetluse läbiviimist sunnitud finantseerima oma vahenditest (halduri poolt oma vahendite arvel tehtud vajalikud kulud jäävad hüvitamata). 5
Koda leiab, et
lg 2 on põhiseadusega vastuolus osas, milles selle kohaldamine ei taga haldurile kohtu poolt määratud tasu ja kohtu poolt kinnitatud kulutuste hüvitamist olukorras, kus pankrotivara on olnud piisavalt ka nimetatud kulutuste kandmiseks. Kohtu tuvastatud asjaolud, kohaldatav õigus, kohtu järeldused Vastavalt
lõikele 4 lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Halduri aruanne koos nimetatud ettepanekuga peab
lg 3 järgi sisaldama
Nimetatud sätete osas märgib kohus, et halduri aruanne vastab
Võlgnikul puudub igasugune vara (pandi ese on müüdud), samuti puuduvad võimalused vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Võlgniku maksejõuetuse põhjuste osas ei ole kohtul alust asuda halduriga teistsugusele seisukohale. Samad põhjused olid esitatud ajutise pankrotihalduri aruandes, millega kohus pankrotimääruse tegemisel nõustus. Dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku endine juhatuse liige Paavo Kangur, kes on selleks vastava kirjaliku nõusoleku andnud (tl 184). Kohus peab vajalikuks selgitada, et pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega
sätete alusel ei toimu esitatud aruande kinnitamine, mistõttu ei rakendu ka lõpparuande puhul
§-s 163 sätestatud vastuväidete esitamise kord. Seega käsitleb kohus pandiga tagatud võlausaldaja Swedbank AS vastuväidet tema seisukohana pankrotimenetluse kulude suhtes. Antud juhul on haldur, võlausaldaja Swedbank AS ja Koda tõstatanud küsimused, mis puudutavad halduri tasu ja tehtud kulutuste suurust ning põhjendatust. Pankrotimenetluse kuludeks on
lg 1 p 2, 3 ja 5 sätetele nii ajutise halduri tasu, halduri tasu kui ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. Kuna ajutise halduri tasu on kohtu poolt juba pankrotimäärusega määratud ja välja makstud, siis seda küsimust kohus käesolevaga enam ei käsitle. Vajalikke kulutusi ja põhjendatud tasu analüüsib kohus alljärgnevalt eraldi. Vajalikud kulutused. Alates 01.01.2010 kehtib kulutuste hüvitamise osas
lg 7 sätted, mille kohaselt võib võlausaldajate üldkoosolek jätta pankrotitoimkonna moodustamata ja täita ise toimkonna kohustusi. Nõnda on antud asjas ka käitutud, nagu nähtub kohtule esitatud võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli (toimus 30.10.2009, tl 65-66) punktist 2. Oluline on märkida, et halduril ei ole menetluses olnud nõusolekut ühegi aruandes esitatud kulutuse tegemiseks, v.a ajutise pankrotihalduri töö eest juba pankrotiotsusega väljamõistetu. Haldur ei ole täitnud
lõikes 1 nimetatud kohustust kohut ja võlausaldajaid kulutustest informeerida (kuluaruandeid peaks kohtutoimikus olema vähemalt 10, tegelikkuses ei ole ühtki), olles samas
Võimalikke hagi esitamisi (Nordic THF OÜ, J. Madatjani või MTE Ventures Ltd vastu), kulutusi transpordi- ja raamatupidamisteenustele, õigusliku eksperthinnangu otstarbekust jt aruandes märgitud kulusid ei ole arutatud ei võlausaldajate I üldkoosolekul 30.10.2009 ega nõuete kaitsmise koosolekul 23.02.2010 (protokoll koos lisadega tl 80-85). Ühtki konkreetset kulutust ega summat ei nähtu ka kohtu poolt haldurilt nõutud (kuigi haldur pidi selle
Pärast nimetatud koosolekuid ei nähtu koosolekute pidamist kuni kohtu poolt 22.08.2012 kirjas vastavasisuliste võlausaldajate nõusolekute puudumisele tähelepanu juhtimist. Kohtu kirja järgselt korraldas haldur pankrotimenetluse kulude kinnitamise küsimuses 10.09.2012 võlausaldajate üldkoosoleku (teade Ametlikes Teadaannetes tl 183, koosoleku protokoll tl 182), kuhu keegi võlausaldajaist ei ilmunud. Halduri koostatud protokolli kohaselt võttis ta ise võlausaldajate asemel nimetatud koosolekul vastu otsuse kulude kinnitamise kohta. Selline otsuse vastuvõtmine halduri poolt on kohtule arusaamatu ning näitab kohtu hinnangul halduri ebapädevust pankrotimenetluse läbiviimisel, sest pankrotiseadus ei näe ette võimalust halduril võlausaldajate või toimkonna eest otsuseid vastu võtta. Nimetatud võlausaldajate üldkoosoleku protokollis ja halduri aruandes märgitud
sätted on kohaldamiseks olukorras, mil võlausaldajate üldkoosolekule ilmub kasvõi üks võlausaldaja (sõltumata tema nõude suurusest/häälte arvust). Kui koosolekule võlausaldajaid ei ilmu, ei saa vastu võtta ka menetlusse puutuvaid otsuseid. Sama mõtet kannab endas ka
lg 3, kus haldur saab võlausaldajate mitteilmumisel esimesele koosolekule teha kohtule vaid ettepaneku teatud otsuste vastuvõtmiseks. Pandiga tagatud nõudega võlausaldaja Swedbank AS on oma seisukoha tehtud kulutuste osas esitanud kohtu nõudel ning selle kohaselt ei nõustu võlausaldaja tehtud kuludega. Kohus nõustub võlausaldajaga, et halduri poolt kulude väljamaksmine (v.a pankrotimäärusega kinnitatud ajutise halduri tasu ja kulutused) on halduri omavoli ning kohus sellist tegevust ei aktsepteeri. Seega jätab kohus halduri poolt 08.10.2012 aruandes märgitud kulud
Halduri tasu.
lg 2 kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue esimeses järgus pandieseme müügist saadud raha ulatuses, millest on maha arvatud
lõikes 1 nimetatud väljamaksed võrdeliselt pandieseme müügist saadud rahasumma suhtele pankrotivara müügist laekunud raha kogusummasse, ent mitte enam kui 15/100 ulatuses 7
Nimetatud kuludest on kohtu poolt kinnitatud ajutise halduri tasu ja kulutuste katteks x eurot. Riigikohus ja ringkonnakohtud on oma korduvates lahendites (Swedbank AS on lahendid oma vastuväites õigesti esile toonud)
lg 2 sisu selgitades asunud seisukohale, et säte on kehtestatud pandipidaja õiguste kaitseks ning suuremas määras kui 15% pandieseme müügist saadavast summast ei saa pandipidaja pankrotimenetluse kulude katmises osaleda. Antud asjas on pandipidaja nõustunud ka suuremas määras kulutuste katmisega – 16,464% ulatuses ehk summas 2091.22 eurot ning selle summa võtab kohus aluseks halduri tasu määramisel. Kohus selgitab, et käesolevas asjas ei tõusetu küsimust
Esiteks on asja materjalidest nähtuvalt ilmne, et halduril jääb seadusekohane tasu (vähemalt alammääras
lg 5 1.lause kohaselt) saamata mitte
lõikest 2 tuleneval põhjusel, vaid seetõttu, et kohtuotsusega väljamõistetud 250 000 krooni nõudest Nordic TFH OÜ vastu ei õnnestunud täitemenetluses midagi sisse nõuda. Väljamõistetud summa aluseks olnud nõue ei olnud kohtule teadaolevalt panditud ja selle sissenõudmisel (isegi osaliselt) oleks menetluses jätkunud vahendeid nii halduri tasuks kui ka teistele võlausaldajatele jaotise alusel osaliste väljamaksete tegemiseks. Teiseks on seadusandja pidanud võimalikuks halduri tasu määramist ka alla alammäära.
lause kohaselt võib kohus määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele ning § 651 lg 4 kohaselt ei saa halduri tasu olla väiksem kui 1% pankrotivara müügist laekuvast rahast. Pankrotimenetluse raugemisel (nagu käesoleval juhul) ei saa unustada ka
lg 4 sätteid, mis lubavad pankrotimenetluse kulude jagamist menetluse raugemise korral otsustada asjaolude kohaselt. Arvestades halduri minetusi menetluse läbiviimisel (vt ülalpool vajalike kulutuste osa) ning
lõikes 8 sätestatud võimalust halduri tasust põhjendamatute kulutuste mahaarvamiseks, on kohtu hinnangul täiesti piisav piirduda halduri tasu määramisel summaga, mis jääb üle pandiga tagatud võlausaldaja Swedbank AS nõusolekul temale väljamakstava summa ning ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutuste mahaarvestamisel pankrotivarast. Kokku saab halduri tasuks seega määrata 2091.22 – 1789.53 = 301.69 eurot, mis on halduri tasuks koos sotsiaalmaksuga. Halduri tasuks kujuneb seega x eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 74.86 eurot. Halduri tasu moodustab pankrotivarast 1,785%, mis ei jää alla
Kohus peab lisaks vajalikuks märkida, et enammakstud kulud (milliseid kohus ei kinnitanud) tuleb halduril tagastada pandiga tagatud nõudega võlausaldajale temale väljamakstavate summade piires ning kui haldur seda ei tee, võib võlausaldaja esitada
lg 4 alusel nõude halduri vastu.
lg 1 p 1 rahuldamisjärgus tunnustatud nõuete ülekandmisel
lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate nõuete hulka lähtutakse
lg 4 sätetest, mille kohaselt rahuldatakse pandiga tagatud nõue ulatuses, milles see on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel,
Riigikohus on leidnud, et esimeses järgus rahuldatavast nõudest mahaarvatud
lg-s 1 sätestatud pankrotimenetlusega seotud väljamaksete ulatuses ei tule pandipidaja nõuet rahuldada
lg 4 järgi teise järgu nõudena.
lg 4 reguleerib olukorda, kus pandiga tagatud nõue jääb pandieseme müügist saadud raha arvel rahuldamata seetõttu, et pandieseme müügist saadud rahast ei piisa pandipidaja nõude rahuldamiseks. 8
lg 4 sätetest rahuldatakse võlausaldajate nõuded ulatuses, milles pandiga tagatud nõue on jäänud rahuldamata pandieseme müügist saadud raha arvel, koos
lg 1 p 2 rahuldamisjärku kuuluvate nõuetega.
lg 5 sätestab, et järgmise järgu nõuded rahuldatakse pärast eelmise järgu nõuete täielikku rahuldamist. Swedbank AS nõue tunnustati
Lahutades eelnevast pandieseme müügist laekunud summa 12 701.47 eurot (mille sees on vajalikud kulutused ja halduri tasu ehk kokku menetluskulud x eurot), saame 13 836.93 eurot, millises osas kantakse Swedbank AS
lg 1 p 1 rahuldamisjärgus tunnustatud nõue üle
Teiste võlausaldajate nõuete osa jääb samaks halduri aruandes märgituga, kuivõrd II rahuldamisjärgus väljamakseid ei tehta. Pankrotimenetluse lõpetamise teade tuleb avaldada Ametlikes Teadaannetes vastavalt
Analoogia alusel
lg 2 sätetega, võib käesolevale määrusel lisaks võlgnikule määruskaebuse esitada ka vastuväite (mida kohus käsitles seisukohana) esitanud võlausaldaja AS Swedbank. /allkirjastatud digitaalselt/ Toomas Talviste Kohtunik 9
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.