3-11-1021/15

3-11-1021 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Halduskohus Kohtukooseis kohtunik Mare Krull Haldusasja number 3-11-1021 Haldusasi B.M kaebus Viru Vangla 26.01.2011 käskkirja nr. 6-3/164-D tühistamiseks Menetlusosalised kaebuse esitaja B.M vastustaja Viru Vangla, esindaja Ave Kasvandik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht

1. veebruar 2012.a, Jõhvi kohtumaja RESOLUTSIOON
2. Jätta B.M kaebus rahuldamata. Edasikaebamise kord Menetlusosalistel on õigus esitada kohtuotsuse peale apellatsioon vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kui apellant ei taotle kaebuse lahendamist kohtuistungil, võib ringkonnakohus apellatsiooni lahendada kirjalikus menetluses. ASJAOLUD
3. 08.12.2010 määras vastustaja käskkirjaga nr. 6.-2/1200-T kaebaja majandustööle koristajaks alates 13.12.2010 kuni 12.03.
5. 10.12.2010 sai kaebaja teada majandustööle määramise käskkirjast ning kirjutas vastuseks käskkirjale, et tervislikel põhjustel ei saa ta tööülesandeid täita.
6. 05.01.2011 käskis vanglateenistuse ametnik kaebajal asuda S-11 eluosakonda koristama. Kaebaja ei allunud korraldusele ning keeldus tööle asumast. Seoses selle asjaoluga alustati kaebaja suhtes distsiplinaarmenetlust ning 26.01.2011 käskkirjaga nr. 6-3/164-D karistati kaebajat 10-ks ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Määratud karistuse kandis kaebaja ära ajavahemikul 08.02.2011-18.02.
7. 1 3-11-1021
8. 25.02.2011 esitas kaebaja käskkirja nr. 6-3/164-D peale vaide ning taotles selle kehtetuks tunnistamist. 21.03.2011 jättis vastustaja vaideotsusega nr. 6-12/98-1 kaebaja vaide rahuldamata.
9. 25.04.2011 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja B. M kaebus Viru Vangla 26.01.2011 käskkirja nr. 6-3/164-D tühistamiseks. Kohus leidis, et laekunud kaebus on nõuetele vastav ning 18.05.2011 võttis selle menetlusse ning kohustas vastustajat esitama kaebusele vastust. 06.06.2011 laekus kohtusse vastustaja vastus kaebusele. MENETLUSOSALITE SEISUKOHAD
10. Kaebaja väidab, et 26.01.2011 käskkiri nr. 6-3/164-D on õigusvastane, kuna tervislikel põhjustel ei saanud ta tööle asumise käsku täita. Tema sõnul esines tal maohaigus, mille ravimiseks võttis ta 14.12.2010 vanglaarsti poolt määratud ravimeid. Määratud ravikuur jäi kaebaja kinnitusel pooleli, kuna vangla apteegis said tabletid otsa. 05.01.2011 seisuga ei saanud kaebaja 11 päeva jooksul talle määratud ravi ning halva enesetunde tõttu ei suutnud tööd täita. Kaebaja väitel asjaolu, et alates 25.12.2010 kuni 04.01.2011 ravimitest ilma jätmine põhjustas talle valu, ei arvestatud distsiplinaarmenetluse käigus. Seega tähtsamate asjaolude selgimata jätmise tõttu on läbi viidud distsiplinaarmenetlus õigusvastane. Kaebaja palub tühistada karistuse määramise käskkirja nr. 6-3/164-D.
11. Vastustaja nõustub, et kaebajal tõepoolest esinevad probleemid maoga, kusjuures need probleemid on kaebajal esinenud juba enne vanglasse sattumist. Seega on tegemist pikaajaliste terviseprobleemidega, mis ei takistanud kaebajal enne tööle määramist füüsilist tegevust. Vastustaja kinnitusel käis kaebaja alates vanglasse saabumisest 16.11.2010 regulaarselt spordisaalis sporti tegemas. Seega leiab vastustaja, et kaebaja tööst keeldumise põhjused on tahtlikult välja otsitud. K. Kevato 10.01.2010 õiendist nähtub, et kaebajal pooleli jäetud maovalude vastane ravikuur ei takista tal töötamast koristajana. Viru Vangla arsti dr. Pronevitš´i kinnitusel kaebajal diagnoositud mao-soolestiku haigus lubab tal töötada koristajana ka tableti kuuri ajal.
12. Vastustaja on seisukohal, et määratud ravimi ajutine saamata jäämine ei tekitanud kaebajale selliseid terviseprobleeme, mis ei oleks võimaldanud tal 05.01.2011 umbes 20 minutit töötada. Enne valvuri korraldust asuda tööle, ei küsinud kaebja valuvaigistit ega juhtinud tähelepanu, et ta ei ole määratud ravimit kätte saanud. Seega vastustaja leiab, et kaebajal ei olnud terviseprobleemid sellise tõsidusastmega, mis võinuks olla aluseks korralduse täitmata jätmiseks.
13. Rikkumise osas viis distsiplinaarmenetluse läbi inspektor-kontaktisik Tiia Tõnismäe. Kaebajat teavitati 07.01.2011 menetluse alustamisest ning anti võimalus selgituse andmiseks. Distsiplinaarmenetluse käigus kogutud olulisi tõendeid ja asjaolusid arvestades koostati distsiplinaarmenetluse protokoll, millega tutvus kaebaja 20.01.
14. Karistuse määramisel on arvestatud rikkumise raskusega, varasema samalaadse rikkumise toimepanemisega ning eesmärgiga mõjutada kaebajat edaspidi õiguskuulekalt käituma. KOHTU PÕHJENDUSED
15. 10.12.2010 sai kaebaja teada tööle määramise käskkirjast nr. 6.-2/1200-T, millega määrati ta majandustööle koristajaks alates 13.12.2010 kuni 12.03.
16. Kaebaja kirjutas käskkirjale vastuseks, et tal ei ole võimalik tööd vastu võtta tervislikel põhjustel. 05.01.2011 ei allunud kaebaja vanglateenistuja korraldusele asuda tööle, kuna tal väidetavalt esinesid valud kõhu ja parema puusaliigese piirkondades. 26.01.2011 käskkirjaga nr. 6-3/164-D karistati kaebajat 10-ks 2 3-11-1021 ööpäevaks kartserisse paigutamisega. Kaebaja leiab, et käskkiri nr. 6-3/164-D on õigusvastane, kuna tal oli tööst keeldumise mõjuv põhjus ning ta taotleb käskkirja tühistamist.
17. Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 37 lg-le 1, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. Tööle määramise käskkirja nr. 6.-2/1200-T ei ole kaebaja vaidlustanud kohtueelses menetluses ega kohtus.
18. VangS § 37 lg 2 p 3 kohaselt töötama ei ole kohustatud kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama. Samuti VangS § 37 lg-st 3 tulenevalt kinnipeetava võimelisuse tööd teha teeb kindlaks arst. Seega enne tööle määramist peab kaebajal olema läbitud tervise kontroll ja tehtud kokkuvõte selle kohta, kas kaebaja vaimne ja füüsiline tervis lubab tal tööd teha või mitte. 08.12.2010 kinnitas meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes meditsiiniosakonna õde Kersti Kevato oma allkirjaga kaebaja töövõimelisust. Meditsiiniosakonna õde kaalus kaebajal esinenud terviseprobleeme (varem diagnoositud gastriit ja korduvad kõrvetised) ning otsustas, et see ei saa olla tööst vabastamise põhjuseks.
19. 05.01.2011 käskis valvur kaebajal asuda tööle, kuid kaebaja keeldus sellest viidates halvale enesetundele (kõhu ja puusavalu), kuna ta ei saanud alates 25.12.2010 kuni 05.01.2011 määratud ravimit. Kohus eeldab, et 05.01.2011 võis kaebajal olla kõhu ja puusavalu, kuid see ei saa olla tööst keeldumise põhjuseks. 10.01.2011 meditsiiniosakonna õe poolt tehtud õiendist tuleneb, et kaebajale 10.01.2011 tehtud puusa ja mao röntgenülesvõte ei näidanud patoloogiat. Kohus nõustub vastustaja väitega, et kui kaebajal tõepoolest 05.01.2011 esinesid kõhu ja puusavalud oleks seda võimalik olnud leevendada valuvastaste ravimitega. Halduskohtumenetluse käigus ei leidnud tõendamist kaebaja väide, et ta pöördus alates 25.12.2010 kuni 04.01.2011 vangla poole palvega väljastada talle valuvastaseid ravimeid. Samuti kaebaja tervisekaardi väljavõttest on näha, et tal ei olnud varem suuremaid probleeme seoses maohaigusega. Tervisekaardi andmetel olid tal pidevalt kõrvetised, mis tekitasid talle halba enesetunnet ja ebamugavusi. 03.02.2012 edastas kaebaja kohtule arsti S. Baranov´i poolt 05.07.2011 SA-s Ida-Viru Keskhaigla tehtud maouuringu kokkuvõtte, millest nähtub, et kaebajal esineb mõõduka aktiivsusega krooniline gastriit. Lähtudes esitatud andmetest on võimalik eeldada, et 05.01.2011 seisuga oli kaebajal mõõduka aktiivsusega krooniline gastriit. Seega vanglas (kaebaja tervisekaardi andmetel) pandud diagnoos- gastriit ehk maohaigus on leidnud tõendamist SA-s Ida-Viru Keskhaigla läbi viidud uuringu põhjal. Järelikult Viru Vangla meditsiiniosakonna spetsialist-vanemõde E. Tiinas ja dr. Pronevitš lähtusid 21.01.2011 kaebaja töövõimelisust hinnates õigest diagnoosist, mis annab alust arvata, et nende poolt tehtud järeldus kaebaja töövõimelisuse kohta on õige. Järelduse kohaselt on kaebajal diagnoositud mao-soolestiku haigus, mis ei takista töötamist koristajana ka tableti kuuri ajal.
20. Kohus on seisukohal, et kaebaja ei olnud nii haige ja töövõimetu enne 10.01.2011 tööle määramise käskkirjaga nr. 6.-2/1200-T tutvumist. Halduskohtumenetluse käigus selgus, et vaatamata kroonilisele gastriidile, enne käskkirja nr. 6.-2/1200-T kättesaamist, käis ta regulaarselt spordisaalis sporti tegemas, kuid pärast seda tema enesetunne järsku halvenes ning ta lõpetas treenimise. Vastustaja teatas kohtule, et alates 16.11.2010 (Viru Vanglasse saabumise aeg) kuni 03.06.2011 keeldus kaebaja tööst kolm korda. See asjaolu iseloomustab teda kui kroonilist vangla distsipliini rikkujat, kes ei soovi töötada ning otsib igasuguseid põhjusi tööst vabanemiseks. Lähtudes eeltoodust ning tuginedes arstide õienditele ja uuringute andmetele, leiab kohus, et kaebajal ei olnud terviseprobleeme sellise tõsidusastmega, mis võinuks olla 05.01.2011 tööst keeldumise aluseks. 3 3-11-1021 KOHTU PÕHJENDUSED
21. Kaebaja väitel asjaolu, et alates 25.12.2010 kuni 04.01.2011 jäi ta ravimist ilma, ei arvestatud distsiplinaarmenetluse käigus. Seega tähtsamate asjaolude selgimata jätmise tõttu on läbi viidud distsiplinaarmenetlus õigusvastane. Vastavalt VangS § 64 lg-le 1 viib distsiplinaarmenetluse läbi ning distsipliinirikkumise asjaolud selgitab välja vanglateenistus. Distsiplinaarmenetluse läbiviijaks oli määratud inspektorkontaktisik Tiia Tõnismäe. VangS § 64 lg 3 tulenevalt distsiplinaarmenetluse käik protokollitakse. Protokollile kirjutab alla distsiplinaarmenetluse läbi viinud vanglaametnik. Protokolli vorm ja selles esitatavad andmed sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. 19.01.2011 koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis on kajastatud kaebaja väide, et seoses pooleli jäänud ravikuuriga halvenes tema enesetunne, mistõttu 05.01.2011 ei suutnud ta koristamistööd täita. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas nr. 6-3/164-D haldusorgani poolt tehtud kaalutlustest on näha, et kontrollides kaebaja väidet, konsulteeriti dr. Pronevitšiga. Dr. Pronevitš teatas, et kuigi kaebajal on diagnoositud mao-soolestiku haigus, ei takista see teda koristajana töötamist ka tableti kuuri ajal. Osas, mis puudutab kaebaja väidet, et ravimitest ilmajätmine põhjustas tal valu ja halva enesetunnet vaidlustatud käskkirjas nr. 6-3/164-D kaalutlused puuduvad.
22. Kooskõlas HMS § 58 ei saa haldusakti kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes põhjusel, et haldusakti andmisel rikuti menetlusnõudeid või et haldusakt ei vasta vorminõuetele, kui eelnimetatud rikkumised ei võinud mõjutada asja otsustamist. 10.01.2011 K. Kevato õiendist tuleneb, et kaebajal tehtud röntgenülesvõte ei näidanud patoloogiat, mistõttu 05.01.2011 valuaisting kinnipeetava subjektiivne tunnetus, mille alusel ei ole võimalik tööst vabastust teha. Seega ei leidnud K. Kevato, et kaebajal hakkasid ilma tablettideta esinema terviseprobleemid, mis takistavad koristajana töötamast. Samale seisukohale jõudis ka dr. Pronevitš ning tema arvamusele tugines ka peaspetsialist-üksuse juht Kadi Luuri distsiplinaarmääramise käskkirjas nr. 6-3/164-D. Sellest tulenevalt käskkirja nr. 6-3/164-D osas, milles haldusorgan jättis kaalutlemata kaebaja väite, et ravimitest ilmajätmine põhjustas tal valu ja halba enesetunnet ei võinud mõjutada asja otsustamist. Kohus leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Karistuse määramisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg, 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid, karistus on proportsionaalne ning kooskõlas vangistuse täideviimise eesmärkidega.
23. Lähtudes eeltoodust jätab kohus B. M kaebuse rahuldamata. Kohtunik 4