Obsah (7)

§ 317§ 187§ 407§ 162§ 173§ 1741§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Otsuse tegemise aeg ja koht 27. detsember 2012. a Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-11-61118 Tsiviilasi AS

§ 317lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

1. Saata kohtuotsuse ärakiri menetlusosalistele. Menetluskulude jaotus
2. Jätta hageja AS HELTER-R menetluskulud kostja OÜ Martin Grupp kanda.
3. Välja mõista kostjalt OÜ-lt Martin Grupp hageja AS HELTER-R kasuks 1 menetluskulu summas 255,64 (kakssada viiskümmend viis eurot ja 64 senti) eurot, s.o hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Edasikaebamise kord Hageja võib esitada apellatsiooni 30 päeva jooksul arvates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi vastamata jätmise puhul oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul otsuse teinud kohtule. Nõuded kajale on sätestatud tsiviilkohtumenetluse §-s
4. Kaja kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (

§ 187lg 6).

Asjaolud, menetluse käik 23.05.

1. a sõlmisid hageja ja kostja ostu-müügilepingu nr *, mille alusel müüs hageja oma hulgilaost kostjale kaupu. Hageja müüs ajavahemikus 08.09.2010 – 29.09.2010 arvesaatelehtede nr *, nr *, nr * ja nr * alusel kostjale kaupu summas 2253,01 eurot. Kostja on jätnud kauba eest hagejale osaliselt summas 999,24 eurot tasumata. Tasumise tähtaeg saabus 20.10.
2. a vastavalt viimasena väljastatud arve-saatelehele nr *. Hagiavalduse esitamise seisuga on kostjal võlgnevus summas 999,24 eurot tasumata. Ostu-müügilepingu nr * punktist 7.2 tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist 0,5% tasumata summalt päevas iga maksmisega viivitatud päeva eest. 05.12.
3. a seisuga on viivis kokku 2055 eurot, kuid hageja vähendab viivist põhinõude suuruseni ning nõuab kostjalt viivist summas 999,24 eurot. 13.12.2011 esitas hageja Pärnu Maakohtule hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. 21.12.2011 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ning alustas eelmenetlust. 21.09.2012 saatis hageja kohtule kirja, milles palub kostjale menetlusdokumendid väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kätte toimetada. 10.10.2012 kohustas kohus hagejat esitama oma taotlus menetlusdokumendile esitatatud vormis. 15.10.2012 esitas hageja kohtule nõuetekohase taotluse menetlusdokumentide väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamiseks. Kostjale on menetlusdokumendid väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega kätte toimetatud. Kostja ei ole hagiavaldusele vastuväidet esitanud. 2 KOHTU SEISUKOHT Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 444 lg 4 alusel jätab kohus käesolevast tagaseljaotsusest välja kohtuotsuse kirjeldava osa. Tagaseljaotsuse põhjendavas osas piirdub kohus üksnes õigusliku põhjenduse märkimisega. Kohus olles tutvunud tsiviilasja materjalidega leiab, et käesolevas asjas võib tagaseljaotsusega hagi rahuldada asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

§ 407

lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja võib nimetatud taotluse esitada ka hagiavalduses (

§ 407lg 2).

Tagaseljaotsuse võib

§ 407

lõikes 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata (

§ 407lg 3).

Hageja on 13.12.

1. a kohtusse saabunud hagiavalduses taotlenud tsiviilasjas tagaseljaotsuse tegemist kui kostja hagiavaldusele määratud tähtajaks ei vasta /tlk 4-6/. Kuna kostja ei ole kohtule tähtaegselt vastanud, tuleb lugeda hageja poolt hagis esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kostjale on teatatud hagile vastamata jätmise tagajärgedest. Käesoleva hagiavaldusega taotleb hageja võlgnevuse väljamõistmist kostjalt summas 1998,48 eurot, millest põhivõlgnevus on 999,24 eurot ja viivis 999,24 eurot. Hageja on kohtule nõude tõendamiseks esitanud: 23.05.
2. a poolte vahel sõlmitud ostumüügileping nr * /tlk 7-8/; arve-saatelehe nr * /tlk 9-10/; arve-saatelehe nr * /tlk 11-13/; arvesaatelehe nr * /tlk 14-15/; arve-saatelehe nr * /tlk 16-17/ ja AS HELTER-R raamatupidamise raporti (klientide võlad) /tlk 18/. Kohus asub seisukohale, et hageja nõue on eeltoodud tõenditega tõendatud ja hagi kuulub tagaseljaotsusega rahuldamisele järgmiste sätete alusel asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. Võlaõigusseaduse (edaspidi VÕS) § 2 lg 1 järgi on võlasuhe õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 ja 3 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ja kohustus loetakse kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. VÕS § 82 lg 2 sätestab, et kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. VÕS § 100 alusel on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Vastavalt VÕS § 101 lg 1 punktide 1, 4 ja 6 kohaselt kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, taganeda lepingust või lepingu üles öelda ning rahalise 3 kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et võlausaldaja saab võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Hageja ja kostja on ostu-müügilepingus nr 1498 kokku leppinud, et hagejal on õigus kostjalt iga maksmisega viivitatud päeva eest nõuda viivist 0,5% tasumata summalt päevas. VÕS § 101 lg 2 alusel võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et hagi aluseks olevad asjaolud on hageja poolt tõendatud ja hageja esitatud faktilised väited on kostja poolt omaksvõetud. Seega tuleb eeltoodud seadusesätete alusel kostjalt OÜ-lt Martin Grupp hageja AS HELTER-R kasuks välja mõista võlgnevus summas 1998,48 eurot, millest põhivõlgnevus on 999,24 eurot ja viivis 999,24 eurot. Kuna kostjale on menetlusdokumendid senises menetluses kättetoimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, siis on kohus seisukohal, et kohtulahend tuleb kostjale samuti kätte toimetada väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu

§ 317lg 1 p 1 ja lg 3 alusel.

Menetluskulud Hageja palub kohtukulud jätta kostja kanda.

§ 162

lg-te 1 ja 2 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Vastavalt

§ 173

lg-le 1 ja 2 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma.

§ 1741

lg 3 kohaselt määrab kohus hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Vastavalt

§-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Hageja on tasunud riigilõivu summas 255,64 eurot ning kohus on seda kontrollinud /tlk 28/. Eeltoodule tuginedes asub maakohus seisukohale, et kostja peab kandma hageja menetluskulud, milleks on hageja poolt tasutud riigilõiv summas 255,64 eurot.

§ 468

lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. 4 Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5