3-11-2188/23

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Einar Vene, Agu Timmi ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 07.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-11-2188 Haldusasi Aleksandr Streltsovi kaebus Viru Vangla 05.09.

1. a käskkirja nr 6-3/1647-D õigusvastaseks tunnistamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.11.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.11.
3. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates. ASJAOLUD
4. 05.08.2011 kell 8.50 sisenes kaebuse esitaja kambrisse end esitlemata vanglaametnik ning palus kaebuse esitajal öelda oma ees- ja perekonnanimi. Kaebuse esitaja sellele korraldusele ei allunud.
5. Viru Vangla 05.09.
6. a käskkirjaga nr 6-3/1647-D karistati kaebajat 05.08.
7. a käitumise eest 5-ööpäevase kartserikaristusega.
8. 08.09.2011 saabus Tartu Halduskohtusse kaebuse esitaja 06.09.2011 allkirjastatud kaebus. Kaebuse kohaselt ründas vanglaametnik 05.08.2011 hommikuse loenduse ajal temalt ees- ja perekonnanime küsides kaebuse esitaja au ja head nime. Kaebuse esitaja on seisukohal, et sellise tegevusega rikuti põhiseaduse § 17, 18, 19 ja 41, ning teda karistati põhjendamatult ja õigusvastaselt. Kaebuse esitaja taotleb Viru Vangla 05.09.
9. a käskkirja nr 6-3/1647-D õigusvastaseks tunnistamist, mille põhjendatud huvina toob ta välja hilisema kahju hüvitamise taotluse esitamise soovi.
10. 14.09.
11. a ja 26.09.
12. a kohtumäärustega jättis Tartu Halduskohus kaebuse käiguta. Kohus palus kaebuse esitajal täpsustada, milles täpsemalt seisnes kaebuse esitaja au ja hea nime ründamine vanglaametniku poolt. Samuti palus kohus täpsustada, milles seisnes kaebuse esitaja rikkumine Viru Vangla 05.09.
13. a käskkirja nr 6-3/1647-D kohaselt.
14. 07.10.2011 esitatud kaebuse täienduse kohaselt sundis valvur väidetavalt kaebuse esitajat vägisi nimetama oma nime ja perekonnanime, mis kaebuse esitajale üldse ei meeldinud. Kaebuse esitaja hinnangul on selline tegevus tema inimväärikuse solvamine ja alandamine. Kaebuse esitaja selgitab, et tal on rinnamärk tema andmetega ja valvuril on olemas kaart kinnipeetava andmetega, mistõttu ei ole kaebuse esitaja hinnangul valvuril vajadust küsida kaebuse esitajalt tema ees- ja perekonnanime. Kaebuse esitaja leiab, et tema ees- ja perekonnanimi on tema kõige kallim ja hinnalisem omand.
15. Tartu Halduskohus tagastas 08.11.
16. a määrusega kaebuse esitaja kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (kuni 31.12.2011 kehtinud redaktsiooni, HKMS v.r) § 11 lg 31 p 5 alusel. Määruse põhjenduste kohaselt oli kaebuse esitaja vastavalt vangistusseaduse (VangS) § 67 p-le 1 ja Viru Vangla Kodukorra p-le 8.1.1 kohustatud alluma vanglaametniku seaduslikule korraldusele öelda oma nimi ja perekonnanimi. Täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud ka tühise haldusakti tunnustele. Kaebuse esitaja rikkus vangistusseaduse ja vangla kodukorra eelnimetatud sätteid, mistõttu oli distsiplinaarkaristuse määramine õiguspärane. Halduskohus leidis, et vanglaametniku korraldus ei saanud põhjustada kaebuse esitaja inimväärikuse alandamist ja solvamist, ning selgitas, et tulenevalt Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikast saab inimväärikuse alandamisega tegemist olla tõsise rikkumise puhul, mille alla vaidlusalune juhtum ei kuulu. Eeltoodust lähtudes on halduskohtu hinnangul kaebuse esitaja kaebus ilmselgelt perspektiivitu.
17. 22.11.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 08.11.
18. a määruse peale määruskaebuse (tl 40, tõlge tl 42). Määruskaebuse kohaselt oli tema karistamine 05.09.
19. a käskkirjaga nr 6-3/1647-D 5-ööpäevase kartserikaristusega põhjendamatu ja õigusvastane. Kaebuse esitaja sõnul rakendatakse tema suhtes vägivalda ja sunnitakse vägisi tegema seda, mis rikub tema õigusi ja vabadusi. Samuti märgib kaebuse esitaja, et talle on arusaamatu, millisest ohust saab olla juttu juhul, kui kaebuse esitaja ei nimeta oma nime ja perekonnanime, ning märgib, et ei ole seda kunagi öelnud ega hakkagi ütlema. Määruskaebuses esitas kaebuse esitaja ka taotluse enda vabastamiseks riigilõivu tasumisest määruskaebuse esitamisel.
20. Tartu Halduskohus jättis 30.11.
21. a määrusega rahuldamata kaebuse esitaja taotluse riigilõivust vabastamiseks määruskaebuse esitamisel Tartu Halduskohtu 08.11.
22. a määruse peale ning tagastas määruskaebuse kaebuse esitajale. Määruse kohaselt on esitatud määruskaebus ilmselgelt perspektiivitu, kuna distsiplinaarkaristuse määramine oli õiguspärane ning täitmata jäetud vanglaametniku korraldus ei vastanud tühise haldusakti tunnustele. Kuna määruskaebus on ilmselgelt perspektiivitu, esineb ka alus kaebuse esitaja riigilõivust mittevabastamiseks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS
23. 13.12.2011 esitas kaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 30.11.
24. a määruse peale määruskaebuse. Kaebuse esitaja on määruskaebuses endiselt seisukohal, et Viru Vangla 05.09.2011.a käskkirjaga nr 6-3/1647-D karistati teda 5-ööpäevase kartserikaristusega õigusvastaselt ning leiab, et halduskohus on õigusvastaselt tema määruskaebuse tagastanud. 2 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
25. Ringkonnakohus on seisukohal, et määruskaebuse rahuldamiseks ei ole alust.
26. Halduskohus on õigesti jätnud kaebuse esitaja vabastamata määruskaebuse esitamiselt riigilõivu tasumisest põhjusel, et tegemist on ilmselgelt perspektiivitu määruskaebusega.
27. Halduskohus on 08.11.
28. a määrusega tagastanud kaebuse, milles kirjeldatud asjaolud ning hiljem esitatud kaebuse täiendustes esitatud väited annavad alust arvata, et kaebuse esitaja hinnangul on vanglaametnik riivanud tema au ja hea nime sellega, kui palus hommikul kell 8.50 kambrisse sisenedes kaebuse esitajal öelda ees- ja perekonnanimi. Kohtule esitatud väidetest on järeldatav, et kaebuse esitaja taotleb kohtult vanglaametniku koostatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist põhjusel, et vanglaametnik ei oleks tohtinud kaebuse esitajale sellist käsklust üldse anda ega teda ees- ja perekonnanime ütlema kohustada. Seega tugineb kaebuse esitaja talle antud korralduse ilmselgele tühisusele.
29. Alus ees- ja perekonnanime ütlemiseks korralduse andmiseks tuleneb Viru Vangla kodukorra punktist 7.5, mille kohaselt küsib loendust teostav vanglaametnik kinni peetava isiku ees- ja perekonnanime ja kontrollib kinnipeetava isikusamasust ja vastavust loenduskaardiga; vajadusel küsib täiendavaid andmeid. Seaduslikele korraldustele allumise ning kodukorra täitmise kohustus tuleneb kinni peetavatele isikutele aga VangS § 67 p-st 1 ja Viru Vangla kodukorra punktist 8.1.
30. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ees- ja perekonnanime ütlemise korralduse andmise näol on tegemist seadusliku korraldusega, mis ei ole ilmselgelt tühine, mistõttu on kaebuse esitaja rikkunud talle kodukorrast ning vangistusseadusest tulenevaid kohustusi. Kuna ringkonnakohtu hinnangul on kaebus õigesti selle esitajale tagastatud, on halduskohus oma 30.11.
31. a määruses asunud põhjendatult seisukohale, et kaebuse esitaja määruskaebus kaebuse tagastamise määruse peale oleks ilmselgelt perspektiivitu.
32. Määruskaebuse perspektiivituse tõttu ei ole õigustatud ka kaebuse esitaja vabastamine riigilõivust määruskaebuse esitamiselt tagastamise määruse peale. Eelnevast tulenevalt ei kuulu kaebuse esitaja määruskaebus tema riigilõivust mittevabastamise määruse peale rahuldamisele. Einar Vene Agu Timmi 3 Madis Ernits