Obsah (6)
§ 218§ 187§ 654§ 652§ 171§ 174KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tsiviilasja number 2-11-20359 Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tsiviilasi Eesistuja Reet Allikvere, liikmed Ülle Jänes ja Gaida Kivinurm A A hagi A A vastu
§ 218
lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
§ 187
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt hageja 30.06.1995 sündinud poeg A A elab isa A A juures ning hagejalt on lapse ülalpidamiseks Pärnu Maakohtu 07.10.2008 otsusega välja mõistetud igakuine elatis 2175 krooni (139,01 eurot). Hageja ülalpidamisel on veel kaks last –
- aastal sündinud JM J ja
- aastal sündinud S-M J. Hageja ainsaks sissetulekuks on riiklik lastetoetus 95 eurot kuus ja pärast hagi esitamist hageja nooremate laste isalt välja mõistetud elatis. Hageja maksab praegu kostjale elatist iga kuu 35 eurot. Hageja tasub igakuiselt eluaseme soetamiseks võetud laenu 64 eurot, tasuda tuleb ka kommunaalkulud ca 40 eurot kuus. Majanduslikult aitab hagejal toime tulla ema. Hageja otsib töökohta, kuid tööleasumist takistab ka lasteaia koha puudumine ning muid võimalusi lapse hoidmiseks ei ole hageja leidnud, lootust lasteaiakohale on 2012 oktoobrist. Hageja palus määrata elatise suuruseks 35 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja seadusliku esindaja töötasu on 500 eurot kuus, tal on samuti pangalaenud ja liisingud tasuda ning majanduslik olukord on keeruline. Kostja ise käib Arest Pärnu linna kooli, mis tähendab lisakulutusi sõidule. Hageja ei ole enda poolt teinud kõike, et lapsele piisavalt elatist maksta. Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ning vähendas A A Pärnu Maakohtu 07.10.2008 otsusega tsiviilasjas nr 2-08-11682 A A kasuks väljamõistetud elatise suurust alates 02.05.2011 ning määras A A A A kasuks välja mõistetud elatise suuruseks 35 eurot kuus alates 02.05.2011 kuni A A täisealiseks saamiseni 30.06.
- Menetluskulud jättis kohus menetlusosaliste endi kanda. PKS § 102 lg 2 kolmas lause võimaldab mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Mõjuvate põhjuste loetelu on seaduses antud lahtiselt. Käesolevas asjas on mõjuvaks põhjuseks, et alates 02.05.2011 hagi esitamisest igakuiselt makstavat elatisesummat vähendada, hageja perekondlik ja majanduslik seisund. Hageja on tõendanud oma igakuiselt saadavate rahaliste vahendite suurust pangakonto väljavõtetega. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt ei ole hagejal õigust kasutada S J poolt J-M J ja S-M J ülalpidamiseks makstavat elatist kostjale elatise maksmiseks. Hagejale vanemahüvitise maksmine lõppes 01.04.
- Hageja sissetulekuks on olnud 95,98 euro suurune riiklik peretoetus. Seejuures on ka peretoetuse saamise õigus tekkinud hageja kahe noorema lapse sünniga. Sellele vaatamata on hageja alates 2011 juunikuust (pärast vanemahüvitise lõppemist ja hagi esitamist) tasunud kostjale elatist 35 eurot kuus, s.t hageja kolmest lapsest on makstava peretoetuse arvelt saanud kõige rohkem A A. Hageja ema M K-R kohtule esitatud kirjalikus avalduses kinnitab, et on alates 2011 juunikuust hagejale korduvalt andnud laenu igapäevaste kulutuste ja võlgade katteks. Kinnistusraamatu andmetel kuulub hagejale käesoleval ajal pangalaenuga ostetud korter xxxxxxxxxxx, mis on hageja ja tema kahe noorema lapse elukohaks. Muud vara hagejal ei ole. Hagi esitamise ajal olemas olnud, hagejale ja S J kaasomandina kuulunud (samuti pangalaenuga omandatud) korteriomand xxxxxxxxxxx, on 25.05.2012 võõrandatud. Hageja väidetel tasuti võõrandamisel saadud rahaga korteriomandil lasunud kommunaalteenuste võlgnevus ja korteri ostmiseks võetud pangalaen osaliselt, pangalaenu jääk jäi kokkuleppel S J kanda. Eeltoodust tulenevalt korteriomandi võõrandamisest hageja mingit tulu ei saanud. 2
(5)Hageja on üksikvanem, kelle kasvatada on kaks last, nendest üks alla 3-aastane. Maksu-ja Tolliameti andmed kinnitavad A A töise sissetuleku puudumist. Hageja on kinnitanud, et kostjale suuremas summas elatise maksmist takistab lapse lasteaiakoha puudumisest tingitud võimatus tööle asuda, mitte töökoha puudumine. Kostja elab koos oma isa ja tema uue abikaasaga, seega pere igapäevase toimetuleku ja kulutuste katmise eest vastutab kaks täiskasvanut. Kostja isale kuulub Kinnistusraamatu andmetel Are vallas Parisselja külas Põikoja 13,75 ha suurune maatulundusmaa kinnistu. Kostja isa A A 29.12.2011 käskkirjaga küll koondati, kuid Eesti Töötukassa 17.01.2012 otsusega määrati talle hüvitis perioodiks 17.01.2012 – 25.04.2012. MTA andmetel on kostja isa A A 2012 augustis tehtud tulumaksuga maksustav väljamakse Ecobirch ASst. Rahvastikuregistri andmed kinnitavad menetluses esitatud väiteid, et kostja isa on pärast Päästeametist vabastamist käinud tööl Soomes. Eeltoodust järeldub, et kostja isa majanduslik olukord võimaldab kostjat vajalikul määral üleval pidada ka juhul, kui kostja emalt väljamõistetud elatist vähendatakse. Hageja on kohtu hinnangul teinud kõik endast oleneva, et oma kolme last vajalikul määral üleval pidada. Kostjale kohtuotsusega väljamõistetud ulatuses elatise maksmise tagajärjel oleks hageja ja tema kahe noorema lapse igapäevane majanduslik toimetulek oluliselt pärsitud, pere satuks majanduslikesse raskustesse ning sõltuvusse riigi ja kohaliku omavalitsuse abist. Seega 07.10.2008 elatise otsuse täitmise senisel kujul jätkumise tagajärjel osutuksid hageja nooremad lapsed varaliselt oluliselt vähem kindlustatuks, kui kostja. Eelkirjeldatu on mõjuvaks põhjuseks, et seaduses sätestatud miinimummääras kostjale väljamõistetud elatist vähendada. Kostjal on hageja majandusliku olukorra paranedes õigus nõuda elatise suurendamist. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse, millega kohus rahuldas hagi, teha uus otsus, millega määrata A A välja mõistetud elatise suuruseks 100 eurot kuus alates 02.05.2011 kuni kostja täisealiseks saamiseni. Kohus on hinnanud poolte poolt esitatud asjaolusid põhjendamatult hageja kasuks. Osaliselt on kohus teinud kogutud tõenditest ebaõiged järeldused. Osaliselt on kohus kostja poolt esitatud väited ja tõendid jätnud üldse hindamata. Õige ei ole kohtu järeldus, nagu oleks A A töötanud Soomes. Nähtuvalt A A ja AS xxxxxxx vahel 25.05.2012 sõlmitud töölepingust töötas alates nimetatud kuupäevast A Ar AS-s xxxxxxxxxx, tema ametikoht oli puidupingitööline ja tööülesannete täitmise koht Pärnu inn. Seega ei saanud A A samal ajal töötada Soomes. A A ei ole päevagi Soomes töötanud ning kohtu järeldused selles osas ei ole õiged ning on üllatuslikud. Kohus on rõhutanud, et hageja ainukeseks varaks on korter Elva linnas, mis on ostetud pangalaenuga. Samas kõrvutab kohus seda asjaoluga, et A A kuulub maatulundusmaa Are vallas Parisselja külas, esitades seda kui kostja teise vanema oluliselt paremat majanduslikku seisundit iseloomustavat asjaolu. Ka antud kinnisasja näol on tegemist kinnisasjaga, mis on ainuke A Aile kuuluv kinnisasi ja mis on A Ai ja tema perekonna elukoht, mille kordategemiseks on A A võtnud pangast eluasemelaenu ning mille makseid ta igakuiselt tasuma peab. Muud kinnisvara A Aile ei kuulu. Samas on kohus jätnud arvesse võtmata asjaolu, et kui A Ai keskmine sissetulek kuus on vaid ligikaudu 500 eurot kuus, siis oma sissetulekutest peab ta eelkõige ära maksma tema poolt varasematel perioodidel krediidiasutustega sõlmitud laenu- ja liisinglepingutest tulenevad maksed: eluasemelaenust tulenevaid makseid kokku 157,15 eurot, sõiduki liisinglepingust tulenevaid makseid 180,83 eurot ning õppelaenust tulenevad makseid 40,91 eurot, seega kokku 378,89 eurot kuus. Maksete suurust tõendavad tõendid on kostja kohtule esitanud. Seega jääb peale laenukohustuste tasumist A Aile vabasid vahendeid iseenda ja kostja vajadusteks veel vaid 121,11 eurot. See summa ei ole märkimisväärselt suurem, kui summa mis kohtuotsuse kohaselt on hageja sissetulekud (95,98 eurot). Seega ei ole kostja teine vanem majanduslikult paremini kindlustatud, 3
(5)kui hageja. Seega ei ole õige ka kohtu järeldus, et kostja isa majanduslik seisund võimaldab kostjat vajalikul määral ülal pidada, ka juhul, kui kostja emalt välja mõistetud elatist vähendatakse. Vatsavalt PKS § 97 p-le 1 on vanem kohustatud ülal pidama oma alaealist last. Laps vajab ülapidamist pidevalt ning see ei sõltu asjaoludest, kas vanemal parasjagu on või ei ole tööd. Hageja jätkuv tuginemine asjaolule, et lisaks laste elatisrahale ja erinevatele sotsiaaltoetustele tal igasugused sissetulekud puuduvad, ei ole piisav põhjendus selleks, et hageja ei peaks oma ülapidamiskohustust vähemalt miinimummääras täitma. Hagejal on seadusest tulenev kohustus anda lapsele elatist vähemalt miinimummääras ja hagejal on seadusest tulenev kohustus teha selle kohustuse täitmiseks kõik endast sõltuv. Kostja on niigi nõustunud elatisega 100 eurot, mis jääb alla miinimummäära. Lisaks apellandile teadaolevatel andmetel käib S-M tänasel päeval lasteaias, mistõttu on hagejal tema poolt nimetatud tööle asumise takistus kõrvaldatud. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et Pärnu Maakohtu 21.09.2012 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega, siis ei pea vajalikuks neid tulenevalt
§ 654
lg-st 6 korrata.
§ 652
lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid. Apellatsioonkaebuses kordab kostja juba vastuses hagile toodud väiteid ja neile on maakohus andnud põhjaliku hinnangu. Kõiki tõendeid kogumis hinnates on maakohus põhjendatult leidnud, et hagi rahuldamisele ei kuulu. Põhjendatud ei ole apellatsioonkaebuses toodud väide, mille kohaselt on maakohus ebaõigesti tuginenud asjaolule, mille kohaselt kostja isa A A on töötanud Soomes. Vaidlus puudub selles, et rahvastikuregistri andmeil on kostja isa sideaadressiks 20.07.2012 kuni 31.05.2013 Soome Vabariik, Vantaa. Maakohtule esitatud tõenditest ei nähtu, miks kostja isa oma elukoha selliselt määratlenud on. Ka kaebusest ei nähtu, et kostja isa Vantaas ei elaks või milleks selline elukoha määratlus, kui töökohaks on Pärnu. Seega ei ole kostja maakohtu järeldusi ümber lükanud. Vaieldamatult on kostja isa A Ai majanduslikud võimalused paremad ja maakohus on oma seisukohta piisavalt põhjendanud. Samuti on maakohus andnud hinnangu hageja poolt esitatud tõenditele ja põhjendatult nende alusel leidnud, et hagejal ei ole majanduslikult võimalik elatist suuremas ulatuses tasuda. On õige, et vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist last, kuid hageja pole väitnud, et tal puudub sissetulek seetõttu, et ta on töötu või tööd ei leiaks või tööle minna ei sooviks. Maakohus on õigesti leidnud asjas esitatud tõendite alusel, et hageja on üksikvanem, kelle kasvatada on kaks alaealist last, kellest üks on alla kolme aastat vana, mistõttu ei saa ta tööle minna. Hiljuti on olnud ka lapsel operatsioon, mille kohta on apellatsioonkaebuse vastusele lisatud Tartu Ülikooli Kliinikumi epikriis ja patsiendi meelespea, samuti OÜ Elva Kesklinna PAK tõend S-M Ji kohta (t.l 136-140, II kd). Kolleegium leiab, et tõendid on asjakohased ja tuleb võtta
§ 652
lg 3 p 2 alusel asja materjalide juurde, kuna neid ei olnud võimalik esitada maakohtule. S-M haigestus peale maakohtu otsust. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks või muutmiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 4
(5)Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta
§ 171
lg 1 alusel kostja kanda.
§ 174
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivnurm 5
(5)