3-11-11/11

(6)3-11-11 Kaebuse kohaselt määras Viru Vangla 29.04.2010 käskkirjaga nr 6.-2/324-T kaebaja tööle finants -ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks (E-8 osakonna koristaja) alates 30.04.2010 kuni 30.07.2010 tunnitasuga 9.90 krooni. 07.06.2010 määrati kaebajale käskkirjaga nr 6.-3/1171-D distsiplinaarkaristusena 7 ööpäeva kartserit. Kaebaja distsipliinirikkumine seisnes selles, et 07.05.2010 kella 20.15 paiku ei allunud ta vangivalvuri seaduslikule korraldusele asuda tööle E-8 osakonnas koristajana. 07.05.2010 koostas valvur Kristjan Kont ettekande nr 1982, mis oli distsiplinaarmenetluse algatamise aluseks. Kaebaja väidab, et enne tööle määramist ei viidud läbi tema tervise kontrolli, käskkiri on kooskõlastatud ebapädeva isiku poolt ja töötamine koristajana kujutab endast otsest ohtu kaebaja julgeolekule teiste kinnipeetavate poolt. Käskkiri nr 6.-2/324-T on kooskõlastatud meditsiiniosakonna vanemõega, mitte arstiga, kes on pädev kaebaja tervise seisundit hindama. Kaebaja arvab, et käskkirjaga nr 6.-3/1171-D määratud karistus on ebaproportsionaalne ja distsiplinaarmenetlus on läbi viidud seadust rikkudes. Kaebaja esitas 17.06.2010 ja 27.05.2010 Viru Vanglale vaided käskkirjade 6.-3/1952-D ja nr 6.-2/324-T peale, kuid ei saanud 30 päeva jooksul vaietele vastuseid. Esitatud vaided jäeti rahuldamata vastavalt 01.12.2010 ja 26.11.

1. Vastustaja Viru Vangla määras 29.04.2010 käskkirjaga nr 6-2/324-T kaebaja tööle finants-ja majandusosakonda majandustööle abitööliseks alates 30.04.2010 kuni 30.07.
2. Valvur Kristjan Kont andis 07.05.2010 kaebajale korralduse asuda tööle, kuid kaebaja keeldus korralduse täitmisest. Seoses eeltooduga algatati distsiplinaarmenetlus, mille tulemusena määrati Viru Vangla 07.06.2010 käskkirjaga nr 6.-3/1171-D kaebajale distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. Kaebaja esitas 26.05.2010 vaide tööle määramise käskkirja peale ja 17.06.2010 vaide distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja peale. Vastustaja leiab, et esitatud kaebus on põhjendamatu ja märgib, et vangla kontrollis kaebaja väiteid julgeoleku kohta, kuid need ei leidnud kinnitust. 01.06.2010 viis julgeolekuosakonna spetsialist Viljar Toots kaebajaga läbi vestluse, millest selgus, et majandustööde tegemine kaebajale julgeolekuohtu ei põhjusta, kuid kaebaja arvates ei ole see töö tema jaoks sobiv. Vastavalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 53 lg-le 1 on vanglal kohustus tagada kinnipeetavale arstiabi kättesaadavus ning vangla on seda kohustust täitnud. Arstiabi kättesaadavuse tagamine tähendab ka seda, et vanglal on väga hea ülevaade kinnipeetavate tervislikust seisundist. Kinnipeetavate terviseprobleemid kajastuvad nende tervisekaartides, mille põhjal on võimalik hinnata, kas isik on töövõimeline või mitte. Eraldi tervise kontrolli läbiviimine vahetult enne tööle määramist ei ole vajalik, sest tervisekaart annab põhjaliku ülevaate isiku tervislikust seisundist. Töövõimetust tingivaks asjaoluks saavad olla tõsised terviseprobleemid, mis ei teki üleöö. Enne kinnipeetava tööle määramise otsustamist küsitakse hinnangut isiku töövõimelisuse kohta meditsiiniosakonnast. Kui meditsiiniosakond on lähtuvalt isiku tervisekaardi andmetest otsustanud, et isik võib tööd teha, siis vormistatakse isik käskkirjaga tööle. Kaebaja tööle määramisel küsiti eelnevalt meditsiiniosakonna hinnangut selle kohta, kas ta on võimeline tööd tegema. Meditsiiniosakonna juhataja ülesandeid täitev Erika Tiinas andis 30.04.2010 kooskõlastuse Viru Vangla 29.04.2010 käskkirjale nr 6-2/324-T, kuid sisuline kaebaja töövõimelisuse hindamine oli läbi viidud juba varem, mida kinnitab vanglateenistujate omavaheline elektrooniline kirjavahetus. Asjaolu, et 2

(6)3-11-11 kaebajal oli diagnoositud krooniline C-hepatiit, ei tähenda, et kaebaja on töövõimetu, samuti ei ole töövõimetuse aluseks allergia. Vastustaja leiab, et kaebajale distsiplinaarkaristuse määramine on õiguspärane. Distsiplinaarkorras karistamisel on järgitud kõiki VangS § 64 lg-tes 1, 2, 3, 4 ja 41 kehtestatud nõudeid. Asjas on läbi viidud distsiplinaarmenetlus ning kaebajat on teavitatud menetluse algatamisest. Samuti on menetluse käik protokollitud ja kaebajale anti võimalus seletuse esitamiseks. Kaebajale on karistus määratud ettenähtud tähtaja piires selleks pädeva isiku poolt ning määratud karistus on proportsionaalne kaebaja poolt toimepandud süüteoga. Vastustaja tunnistab, et ei ole seoses vaiete suure hulgaga jõudnud kinnipeetavate vaideid tähtaegset lahendada, sh jäid tähtaegselt lahendamata ka kaebaja poolt esitatud vaideid. Tegemist ei olnud kaebaja vaiete tahtliku kinnihoidmisega, vaid põhjuseks oli vaiete suur hulk. KOHTU PÕHJENDUSED Vaidlustatud Viru Vangla 07.06.2010 käskkirjast nr 6.-3/1171-D „Kinnipeetav V.Pin´ile distsiplinaarkaristuse määramine“ nähtub, et kinnipeetav määrati Viru Vangla 29.04.2010 käskkirjaga nr 6-2/324-T tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks (E-8 osakonna koristaja) alates 30.04.2010 kuni 30.07.2010 tunnitasuga 9.90 krooni. Nimetatud käskkirja tutvustati kaebajale 06.05.2010 (t.lk.89). 07.05.2010 andis valvur kella 20.15 ajal kaebajale korralduse asuda tööle E-8 osakonna koristajana, kuid kinnipeetav keeldus tööst. 07.05.2010 seletuskirjas selgitas kaebaja, et ITK-s pole talle töötamist ette nähtud. ITK-st lähtuvalt oleks kaebaja pidanud käima kümnendas klassis. Kaebaja märgib, et kuna vangla teda kooli ei lubanud, siis tegeleb ta ise aktiivselt koduõppega, kuna soovib omandada keskharidust. Samas 07.05.2010 seletuskirjas kaebaja selgitab, et kuna ta suudab end ise ära majandada, siis ta palka ei vaja ning soovitab pakkuda tööd inimestele, kellele seda vaja on. Ühtlasi märgib kaebaja, et kuna ta asub sektsioonis E-8, kus viibivad eriti ohtlikud kinnipeetavad, siis E-8 sektsioonis töötamine seab ohtu tema julgeoleku (t.lk.100). Distsiplinaarmenetlus kaebaja suhtes algatati valvur Kristjan Kont´i poolt, kes koostas ettekande nr 1982, millest nähtub, et 07.05.2010 kella 20.15 paiku osakonna E-8 kambris nr 3467 andsin kinnipeetav V.Pin´ile seadusliku korralduse asuda tööle, millest kinnipeetav keeldus. Eeltoodut võib tõendada vangla valvur Janek Kungla, kes viibis kohapeal (t.lk.99). Nimetatud ettekandele on lisatud kinnipeetava seletuskiri. 13.05.2010 teavitati kaebajat distsiplinaarmenetluse alustamisest valvur Kristjan Kont´i ettekande nr 1982 alusel. Inspektor-kontaktisik Marek Bendi viis läbi distsiplinaarmenetluse ja 04.06.2010 koostas inspektor-kontaktisik Marek Bendi distsiplinaarmenetluse protokolli, milles tegi ettepaneku määrata kaebajale distsiplinaarkaristusena seitse ööpäeva kartserikaristust. 07.06.2010 esitas kaebaja distsiplinaarmenetluse protokolli kohta omapoolsed vastuväited, milles viitas C-hepatiidile ja allergiale ning väitis jätkuvalt, et tööle asumine tekitab otseselt ohtu tema julgeolekule. Viru Vangla 07.06.2010 käskkirjaga nr 6.-3/1171-D karistati kaebajat distsiplinaarkorras seitsme ööpäevase kartserikaristusega. Kaebaja esitas 17.06.2010 vaide käskkirja nr 6.- 3

(6)3-11-11 3/1171-D peale, leides, et käskkiri riivab tema põhiõigusi ja vabadusi, millised tulenevad Eesti Vabariigi põhiseadusest ja vangistusseadusest. Ühtlasi toonitas kaebaja, et tema tööle määramine E-8 sektorisse koos eriti ohtlike kinnipeetavatega ohustab tema julgeolekut. 01.12.2010 vaideotsusega jättis Viru Vangla kaebaja vaide rahuldamata, kuna leidis, et vaidlustatava käskkirjaga nr 6.-3/1171-D ei ole rikutud kaebaja õigusi. Kohus, tutvunud poolte seisukohtadega, leiab, et distsiplinaarmenetluse käigus leidis tõendamist asjaolu, et kaebaja ei allunud vanglateenistuja seaduslikule korraldusele asuda tööle, kuigi kaebajal on seadusest tulenev kohustus teha tööd. Viru Vangla poolt koostatud distsiplinaarmenetluse protokollis on põhjendatud, miks on kaebajale tööst keeldumise eest määratud kartserisse paigutamine seitsmeks ööpäevaks. VangS § 63 võimaldab paigutada kinnipeetavat kartserisse kuni 45-ks ööpäevaks. Kooskõlas VangS § 37 lg-ga 1 on kinnipeetav kohustatud töötama, kui käesolev seadus ei sätesta teisiti. Tulenevalt VangS § 67 p-st 1 on kinnipeetav julgeoleku tagamiseks kohustatud täitma vangla sisekorraeeskirja ning alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele. Kooskõlas VangS § 63 lg-ga 1 on distsipliinirikkumine VangS-e, vangla sisekorraeeskirjade või muude õigusaktide nõuete süüline rikkumine, mille eest võib kinnipeetavale distsiplinaarkaristusena määrata noomituse, ühe lühi- või pikaajalise kokkusaamise keelamise, töölt eemaldamise kuni üheks kuuks või kartserisse paigutamise kuni 45-ks ööpäevaks. Tulenevalt VangS § 37 lg-st 2 ei ole kohustatud töötama üle kuuekümne kolme aasta vanune kinnipeetav, üldharidust või kutseharidust omandav või tööalasel koolitusel osalev kinnipeetav, kinnipeetav, kes ei ole tervislikel põhjustel võimeline töötama, kuni kolmeaastast last kasvatav kinnipeetav. Kinnipeetaval tekib töötamise kohustus ajahetkest, mil vangla juhtkond annab talle võimaluse täita seaduses sätestatud töötamise kohustust. Kaebaja sai korralduse asuda tööle kella 20.15 paiku ning tema arvates oli selline korraldus vastuolus Viru Vangla kodukorra reeglitega. Vastavalt II üksuse vanemvalvuri Janek Kungla poolt 12.07.2010 koostatud õiendile, milles ta kinnitas, et kinnipeetavale V.Pin´ile ei antud korraldust õhtuse loenduse ajal töötamiseks, vaid kinnipeetavale anti korraldus pärast õhtust loendust asuda tööle, millest kinnipeetav koheselt keeldus. Loenduse lõpuni ning tema koristamiseni alguseni jäi 15 minutit, mille kohaselt oleks pidanud kinnipeetav asuma tööle 20.30, millest ta teadlik oli. Loenduse ajal ei tohi kinnipeetav oma kambrist lahkuda ning seega ei tohi ka keegi loenduse ajal töötada. Vastavalt Viru Vangla kodukorrale kestab õhtune loendus kella 20.00-20.30-ni (t.lk.112). Seega ei ole õige kaebaja väide, et ta sai korralduse asuda tööle õhtuse loenduse ajal. Tõepoolest toimus vestlus valvuri ja kaebaja vahel loenduse ajal kella 20.15 paiku, kuid kaebajale anti korraldus asuda tööle pärast õhtust loendust kell 20.30 ja ta teadis, mis kell tuleb asuda tööle. Kaebaja selgitas 07.05.2010 seletuskirjas, et ta tegeleb aktiivselt õppimisega ja ei vaja raha. Samuti kardab oma julgeoleku pärast. 01.06.2010 kutsuti kaebaja Viru Vangla julgeoleku osakonna spetsialisti juurde vastuvõtule. Vestluse käigus selgitati välja, kes sektsioonis E-8 kinnipeetavatest võib ohustada kaebajat, kui ta hakkab sektsiooni E-8 päevaruumi koristama. Kaebaja ei osanud nimetada kinnipeetavate nimesid, kes võiksid tema elu ohustada, vaid ta tunnistas, et tema ei taha seda tööd teha, kuna see on talle vastuvõetamatu ning teised kinnipeetavad ei austaks teda (t.lk.112). Kaebaja märgib, et enne tööle määramist ei läbinud ta tervisekontrolli. Kaebaja tervisekaardi väljavõttest nähtub, et kaebaja põeb C-hepatiiti ja tal on allergia. Vastavalt Viru Vangla meditsiini osakonna poolt esitatud tõendile on kaebajal diagnoositud krooniline C-hepatiit ja 4

(6)3-11-11 allergia, kuid arsti arvates ei saa see takistada töötamist (t.lk.116). Muid haigusi ega kaebusi kaebaja tervisekaardil ei ole fikseeritud. Kohtumenetluse käigus ei leidnud tuvastamist, et kaebajal olid objektiivsed takistused, mis ei võimaldanud tal tööd teha. Vastupidist ei ole kaebaja tõendanud. Kaebaja leiab, et kartserisse paigutamine on vastavalt VangS § 63 lg-le 1 kõige rangem distsiplinaarmeede ning vastavalt Euroopa Nõukogu Ministrite Komitee soovitusele „Euroopa vanglareeglistik“ tuleb kartserisse paigutamist karistusena kohaldada üksnes erandlikel juhtudel. Samuti leiab kaebaja, et kartserisse paigutamist tuleb lugeda kinnipeetava põhiõigusi riivavaks. Kuna vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine on jäme distsipliinirikkumine, siis on kaebaja karistamine kartserikaristusega proportsionaalne tema poolt toime pandud rikkumisega. Kaebaja väidab, et Viru Vangla käskkiri nr 6.-3/1171-D on õigusvastane, kuna ettepanek kaebaja karistamise kohta on tehtud sama isiku poolt, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse. Eeltooduga ei saa nõustuda, kuna Viru Vangla II üksuse peaspetsialist üksuse juhi ülesannetes Marek Bendi, kes viis läbi distsiplinaarmenetluse (täites üksuse juhi ülesandeid), oli pädev menetlust läbi viima ja distsiplinaarkaristust määrama, mistõttu on kaebaja karistamine seadusega kooskõlas Kaebaja väitel ei ole Viru Vangla käskkiri nr 6-2/324-T õiguspärane, kuna oli kooskõlastatud ebapädeva isiku poolt ja kaebaja ei olnud läbinud kohustuslikku tervise kontrolli. Kõigi tööle vormistatavate kinni peetavate isikute tervisekaardid ja elektroonilise haigusloo andmed vaadatakse eelnevalt läbi, seejärel kinnitab meditsiiniosakonna juhataja otsuse oma allkirjaga tööle määramise käskkirjal. Antud juhul on meditsiiniosakonna poolt kinnituse andnud Erika Tiinas, kes oli meditsiiniosakonna juhataja ülesannetes. Seega ei saa kohus lugeda õigeks kaebaja väidet, et käskkiri nr 6-2/324-T, millega määrati kaebaja tööle finants- ja majandusosakonna majandustööle abitööliseks, oli kooskõlastatud ebapädeva isiku poolt. Samuti ei ole õige kaebaja seisukoht, et enne tööle määramist peab ta läbima tervise kontrolli. Kaebaja haigused ja kaebused tervise kohta fikseeritakse kinnipeetava tervisekaardil. Kaebaja tervisekaardilt ei nähtu, et tal oleks probleeme tervisega, mis takistaksid tal koristustöid tegemast. Vastustaja selgitab, et osakonna koristamine ei ole aeganõudev ning selleks kulub maksimaalselt 30 minutit päevas. Kaebaja palub tuvastada Viru Vangla toimingute õigusvastasuse, mis seisnes kaebaja poolt esitatud 27.05.2010 ja 17.06.2010 vaiete tähtaegselt läbivaatamata jätmises. Vastustaja tunnistab, et seoses kinnipeetavate vaiete suure hulgaga ei jõutud vaideid tähtaegselt lahendada, sh ka kaebaja vaideid. Kaebaja vaide tähtaegselt lahendamata jätmine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebajal on õigus pärast seadusega ette nähtud vaide läbivaatamise tähtaja möödumist pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. Lähtudes eeltoodust tuleb jätta V.Pin´i kaebus Viru Vangla 29.04.2010 käskkirja nr 6.-2/324-T ja toimingute (seoses kaebaja vaietele tähtaegselt vastamata jätmisega) õigusvastaseks tunnistamiseks ning 07.06.2010 käskkirja nr 6.-3/1171-D tühistamiseks rahuldamata. Viru Vangla 07.06.2010 käskkirjaga nr 6.-3/1171-D karistati kinnipeetav V.Pin´i VangS § 37 lg-s 1 ja § 67 p-s 1 sätestatud nõuete rikkumise eest seitsmeks ööpäevaks kartserisse paigutamisega ning piirati kinnipeetavale kartserikaristuse kandmise ajal täielikult VangS §de 22, 30-32, 34-38, 41-43 ja 46 ning osaliselt (lubatud soetada kauplusest kartseris lubatud esemeid) § 48 kohaldamist vangistuse eesmärkide (kinnipeetava suunamine õiguskuulekale käitumisele) paremaks saavutamiseks. 5

(6)3-11-11 (allkirjastatud digitaalselt) Mare Krull kohtunik 6