KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Tartu Ringkonnakohus Maili Lokk, Agu Timmi ja Einar Vene 28. detsember 2012, Tartu Haldusasi Vladek Perinini kaebus Viru Vangla 29. aprilli 2010. a käskkirja nr 6-2/324-T ja Viru Vangla toimingu õigusvastasuse tuvastamiseks ning Viru Vangla 7. juuni 2010. a käskkirja nr 6-3/1171-D tühistamiseks Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2011. a otsus Vladek Perinini apellatsioonkaebus Kirjalik menetlus Kaebaja Vladek Perinin Vastustaja Viru Vangla Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised 3-11-11 RESOLUTSIOON 1. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2011. a otsus muutmata. 2. Jätta apellandi menetluskulu tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, st kuni 28. jaanuarini 2013. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla 29. aprilli 2010. a käskkirjaga nr 6-2/324-T määrati Vladek Perinin sektori E-8 koristajaks alates 30. aprillist 2010 kuni 30. juulini 2010. V. Perinin esitas vaide tööle määramise käskkirja kehtetuks tunnistamiseks, kuna enne tööle määramist ei teostatud kaebaja suhtes arstilikku töövõimelisuse kontrolli. Vaideotsusega jäeti vaie rahuldamata. Kaebaja esitas tööle määramise käskkirjale vaide 27. mail 2010, kuid selle menetlemisel ületati ettenähtud 30-päevast tähtaega. Vaide menetlemise tähtaega ületati ka 17. juunil 2010 esitatud vaide osas. Viru Vangla 7. juuni 2010. a käskkirjaga karistati kaebajat kartserisse paigutamisega seitsmeks ööpäevaks, kuna kaebaja ei täitnud korraldust asuda koristama E-8 osakonda. 2. V. Perinin esitas 3. jaanuaril 2011 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles palus tunnistada õigusvastaseks tööle määramise käskkiri, tühistada distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri ja tunnistada õigusvastaseks Viru Vangla direktori toimingud eelpool nimetatud vaiete menetlemise tähtaegade ületamisel. Kaebuse põhjenduste kohaselt seab sektoris E-8 töötamine ohtu kaebaja julgeoleku. Tööle määramise käskkiri on õigusvastane, kuna kaebaja suhtes ei viidud läbi eelnevat tervisekontrolli. Distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri on materiaalselt õigusvastane, ebaproportsionaalne ja kaalutlusvigadega ning kaebaja väärikust alandav. Vaide menetlemise tähtaegade ületamisel on Viru Vangla rikkunud põhiseaduse (PS) § 10, § 14 ja § 46. 3. Tartu Halduskohtu 29. aprilli 2011. a otsusega jäeti kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt oli distsiplinaarkaristuse määramise käskkiri õiguspärane, kuna kaebaja keeldus tööle asumast. Kaebaja kartserikaristusega karistamine oli proportsionaalne tema poolt toime pandud rikkumisega – vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine. Tööle määramise käskkiri on õiguspärane, kuna see oli kooskõlastatud pädeva isiku poolt ning enne tööle määramist ei tule ilmtingimata läbida tervisekontrolli. Kaebaja tervisekaardilt ei nähtu, et tal oleks haigusi, mis takistaksid tal koristustöid tegemast. Kaebaja vaiete tähtaegselt lahendamata jätmine ei saanud rikkuda kaebaja õigusi, kuna kaebajal on õigus pärast seadusega ette nähtud vaide läbivaatamise tähtaja möödumist pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS 4. V. Perinini apellatsioonkaebuses palutakse halduskohtu otsus tühistada ja kaebus rahuldada. Apellatsioonkaebuse põhjendused:
- a)Halduskohtu otsus on põhjendamatu ning kohus pole tuginenud kõigile asjas tähtsust omavatele tõenditele.
- b)Halduskohus on valesti võtnud arvesse 12. juuli 2010. a õiendi, mille näol on tegemist distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tagantjärele põhjendamisega. Mainitud õiendit pole distsiplinaarmenetluse protokollis fikseeritud ega ka arvestatud. Enne distsiplinaarkaristuse määramist ei saanud kaebaja õiendiga tutvuda ega vastuväiteid esitada.
- c)K.K koostatud 7. mai 2010. a ettekanne, millega tuvastati vanglaametniku seaduslikule korraldusele allumata jätmine, on koostatud alusetult ja ennetavalt, kuna rikkumise fakti kui sellist pole toimunud. Kaebaja ei olekski saanud korraldust tööle asuda täita, kuna see anti loenduse ajal. Korraldust poleks saanud kaebaja ka kell 20.30 täitma asuda, sest siis algab vanglas öörahu ning kinnipeetavad peavad sel ajal oma kambrites viibima.
- d)Seitsmeks päevaks kartserisse paigutamine oli ebaproportsionaalne, kuna kaebajal puudusid eelnevalt kehtivad distsiplinaarkaristused, seda enam, et etteheidetavat korraldusele allumatust ei toimunudki. Lisaks on karterisse paigutamise käskkiri õigusvastane, kuna karistuse määraja ja menetluse läbiviija oli üks ja sama isik - inspektor-kontaktisik M.B. Rikutud on kaebaja õigust ausale, õiglasele ning erapooletule menetlusele süüteoasjas. Rikutud on vangistusseadus (VangS) § 64 lg-t 4. Otsustuspädevuse üleandmist inspektorkontaktisikule distsiplinaarkaristuse määramiseks seadusest ei tulene.
- e)Halduskohus pole tähelepanu pööranud kaebaja väidetele, et E-8 osakonnas on oht kaebaja elule ja tervisele reaalne.
- f)Tööle määramise käskkiri ei ole õiguspärane, kuna kaebajat ei kuulatud eelnevalt ära, mistõttu on rikutud haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lg-d 1 ja 2 ning PS §-i 14. Kaebaja põeb haigusi, mis takistavad tal koristustöid tegemast. Enne tööle määramist ei viidud läbi tervisekontrolli, seega on rikutud VangS § 37 lg 2 p 3 ja lg 3. Tööle määramise käskkirjale on andnud nõusoleku ja kooskõlastuse isik, kellel puudus selleks vastav pädevus. Lisaks on kooskõlastus ja nõusolek antud pärast haldusakti kinnitamist. 2
- g)Vastavalt HMS §-le 84 ja VangS § 11 lg-le 7 lahendatakse vaie 30 päeva jooksul. Riigikohus on 21. oktoobri 2010. a lahendis nr 3-3-1-56-10 märkinud, et Viru Vangla viited vaiete suure hulga, tööjõu vähesuse või töökorralduslike erisustega ei saa õiguslikult põhjendada seaduses imperatiivselt sätestatud normide, sh menetlustähtaegu reguleerivate normide järgimata jätmist. Toimingu õigusvastasuse seisukohast ei oma ka tähtsust, kui pikk või lühike oli vaide edastamisega viivitamine ega vangla tegevuse tahtlikkus ning rikkumise vorm ja ulatus, sest nimetatud asjaolud omavad tähtsust kahju hüvitamise kaebuse mitte aga tuvastamiskaebuse lahendamisel. 5. Viru Vangla vastuses palutakse apellatsioonkaebus rahuldamata jätta. Vastuse põhjendused:
- a)Halduskohtu otsus on põhjendatud ning kohus on otsuse tegemisel tuginenud kõigile asjakohastele sätetele.
- b)7. juuli 2010. a õiend ei ole distsiplinaarkaristuse määramise käskkirja tagantjärgi põhjendamine. Tõendamist on leidnud, et korraldus töötamiseks anti pärast loendust ning distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjas on sedastatud, et koristada võib ka ajavahemikul 20.30-22.30. Kuna osakonna koristamine ajal, kus see on avatud, on keeruline, võib tulenevalt VangS § 39 lg-st 3 korralduse koristamiseks anda ka siis, kui kinnipeetavad peaksid viibima kambrites. Riigikohtu 1. märtsi 2007. a otsusest nr 3-3-1-103-06 tuleneb, et kinnipeetav peab korraldusele alluma ka siis, kui see ei ole seaduslik. Korralduse täitmata jätmine saab olla õigustatud üksnes siis, kui korraldus vastab HMS § 63 lg-s 2 nimetatud tühise haldusakti tunnustele ja tühisus on ilmselge. Antud juhul ei ole tegemist tööle määramise käskkirja ilmselge tühisusega.
- c)Rikkumise kohta koostatud ettekande aeg ei ole oluline, kuna ettekande koostamine koheselt ei ole alati võimalik. See koostatakse, kui teenistusülesanded seda võimaldavad.
- d)Antud juhul oli kartserikaristus proportsionaalne toime pandud rikkumise raskusega.
- e)Käesoleval juhul ei ole tuvastamist leidnud, et koristamine E-8 osakonnas võiks kujutada ohtu kaebaja elule ja tervisele.
- f)Vangistust reguleerivatest õigusaktidest ei tulene keeldu, et distsiplinaarkaristuse määraja ei võiks ka ise distsiplinaarmenetlust läbi viia. Kaebajale on määranud distsiplinaarkaristuse mitte inspektor-kontaktisik, vaid peaspetsialist-üksuse juhi ülesandeid täitev inspektor-kontaktisik. Tegemist ei ole distsiplinaarkaristuse määramise õiguse delegeerimisega inspektor-kontaktisikule, vaid karistuse on määranud isik, kes täidab peaspetsialist-üksuse juhi ülesandeid. Vangla direktoril on õigus üksuse juhi äraolekul määrata tema teenistuskohustusi täitev isik ning vaidlusalusel juhul on üksuse juhi teenistusülesandeid määratud täitma inspektor-kontaktisik, kellele sel juhul laieneb vangla sisekorraeeskirjast tulenev õigus distsiplinaarkaristuste määramiseks.
- g)Kaebajat ei ole enne tööle määramist ära kuulatud, kuid see ei ole rikkumine, mis muudaks käskkirja õigusvastaseks lähtudes HMS §-st 58.
- h)Kinnipeetava töökohustus tuleneb seadusest. Kaebaja tervislik seisund ei takista kaebajat tööle asumast. Kuigi kooskõlastus tööle määramise osas on antud 30. aprillil 2010, siis sisuliselt hinnati kaebaja töövõimelisust juba varem, mida kinnitab vanglateenistujate elektronkirjade vahetus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 7. Käesolev haldusasi on kinnipeetava tööle määramise ja tööst keeldumise eest distsiplinaarkaristuse määramise küsimustes osaliselt analoogiline Riigikohtu 3 halduskolleegiumi poolt 14. novembril 2012 lahendatud haldusasjaga nr 3-3-1-44-12. Selles otsuses asus Riigikohus muuhulgas järgmistele seisukohtadele:
- a)kuna kinnipeetav on VangS § 37 lg 1 kohaselt kohustatud töötama ja töötamist välistavaid asjaolusid pole haldus- ega kohtumenetluses tuvastatud, ei oma määravat tähendust asjaolu, et enne tööle määramise käskkirjade andmist kinnipeetavat ära ei kuulatud (p 11);
- b)et kohaldada VangS § 38 lg-s 22 sätestatud kinnipeetava töölt vabastamise alust (oht kinnipeetava julgeolekule), peab oht töölt vabastamiseks olema reaalne ning üksnes abstraktne ja hüpoteetiline väide julgeolekuohu kohta ei ole selleks piisav (p 13);
- c)keelatud ei ole rakendada kinnipeetavaid majandustöödele ka ajal, mil vangla kodukorra kohaselt peaksid kinnipeetavad viibima kambrites ja neile kehtivad liikumispiirangud, sh öörahu ajal (p 19);
- d)üksuse juhi ülesannetes oleval vanglaametnikul on pädevus distsiplinaarkaristuse määramiseks (p 21); Need seisukohad on kohaldatavad ka käesolevas asjas. Vaidlustatud käskkirjad ei ole õigusvastased seetõttu, et V. Perininit enne tööle määramist ära ei kuulatud. V. Perinini väited, et töötamisel tekkinuks oht tema julgeolekule, on abstraktsed ja reaalse ohu kohta igasugused tõendid asjas puuduvad. Ohtu kinnitavaid tõendeid ei ole tuvastatud ka haldusmenetluses – vastupidi, 1. juunil 2010 koostatud julgeolekuosakonna spetsialisti õiendi kohaselt ei ole kaebaja julgeolek ohus ning V. Perinin on tunnistanud, et ta ei taha lihtsalt seda tööd teha (tl 101). Seetõttu ei muuda need väited tööle määramise käskkirja õigusvastaseks. Samamoodi oli kaebajal kohustus alluda tööle asumise korraldusele sellest hoolimata, et kell oli saanud 20.30. Distsiplinaarkaristuse määranud inspektor-kontaktisik täitis üksuse juhi teenistusülesandeid (vt vastustaja vastust apellatsioonkaebusele) ning seega oli tal pädevus distsiplinaarkaristuse määramiseks. 8. Ka ülejäänud apellatsioonkaebuse väited seoses tööle määramise ja distsiplinaarkaristuse määramise käskkirjadega ei anna apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust. 9. Väide, et halduskohus viitas vanemvalvuri 12. juuli 2010. a õiendile, mis on koostatud tagantjärgi, ei oma asjas tähtsust. Viidatud tõend ei ole vastuolus distsiplinaarmenetluse materjalidega. Viidatud õiendist (tl 112) ilmneb, et käsk tööle asumiseks anti küll 20.15, kuid tööle pidi asuma kaebaja kell 20.30, st pärast seda, kui õhtune loendus on lõppenud ja kinnipeetaval on võimalik kambrist lahkuda. Ehkki distsiplinaarkaristuse määramise otsuses ja muudes distsiplinaarmenetluses kogutud tõendites ei ole täiendavalt välja toodud seda, et kaebaja pidi tööle asuma alles pärast loenduse lõppu, ei anna miski alust järelduseks, et see nii ei olnud. Seda kinnitab asjaolu, et töölt keeldumise päeval kell 20.30 kirjutatud seletuskirjas (tl 100) ei olnud kaebaja välja toonud, et töötamisest keeldumise põhjuseks oli see, et tööle kästi asuda kell 20.15, mil kestab õhtune loendus ja kinnipeetavad kambrist väljuda ei tohiks. Järelikult pidi kaebaja aru saama, et talt nõutakse tööle asumist pärast loenduse lõppu, ja keeldus töötamisest tervikuna, mitte lihtsalt töötamisest loenduse ajal. Nende asjaolude valguses pole väide, et kaebaja pole rikkumist toime pannud, tõelevastav. Teiselt valvurilt kirjaliku tunnistuse võtmine ei ole menetlusviga, kuna asjas on piisavalt tõendeid, mis näitavad, et kaebaja tõepoolest keeldus tööst. See ilmneb selgelt ka kaebaja 7. mai 2010. a seletuskirjast, kuna selles ei vaidle kaebaja vastu tööst keeldumisele, vaid püüab põhjendada seda, miks ta tööst keeldus. 10. Karistust ei ole alust pidada ebaproportsionaalseks hoolimata kaebajal varasemate karistuste puudumisest. Vastustaja on põhjendatult rõhutanud tööharjumuse kujundamise olulisust kinnipeetavatel ning töötamisest põhjendamatu keeldumise karistamise vajalikkust. 4 Piisavalt range karistuse valikut õigustab ringkonnakohtu hinnangul ka asjaolu, et otsustades Viru Vangla kinnipeetavate kaebuste arvu järgi just töötamisest keeldumisega seoses, on töötamisest põhjendamatu keeldumine seal laialt tavaks ning üksnes leebe reageeringuga võib kinnipeetavate õiguskuulekale käitumisele suunamine olla raskendatud. 11. Vangistusseadus ega ükski teine õigusakt ei keela seda, et distsiplinaarmenetluse viib läbi ja karistuse määrab sama üks ja sama ametnik. Seda ei keela ka VangS § 64 lg 4. Sellest asjaolust ei saa kuidagi tuleneda, et karistuse määramisel oleks ametnik erapoolik. Distsiplinaarmenetlusele kehtestatud kõrgendatud menetlusnõuded aitavad piisavalt tagada õige otsuse langetamist. 12. Töövõimetust tervislikel põhjustel ei ole kaebajal tuvastatud. Samuti ei ole tuvastatud, et kaebaja vajaks töötamiseks eritingimusi. VangS § 37 lg 3 ei nõua, et enne tööleasumist teostaks arst kinnipeetava vahetu läbivaatuse. Töövõimelisuse kindlakstegemine VangS § 37 lg 3 mõttes on võimalik ka tervisekaardi andmete põhjal ja vaidlust pole selles, et kaebaja puhul oli see kindlaks tehtud (tl 89-90, 116). Kooskõlastuse hilisem vormistamine arsti poolt ei oma tähtsust, kuna esiteks, nagu vastustaja vastuses apellatsioonkaebusele viitab, oli kaebaja töövõimelisus e-kirjavahetuse järgi otsustades tehtud kindlaks juba varem. Teiseks oli arsti kooskõlastus olemas hetkeks, kui kaebajale reaalne korraldus tööle asumiseks anti. VangS § 37 lg 3 mõttes ei ole määrav ka töövõimelisuse kindlaks teinud meditsiinitöötaja ametinimetus, kui tema sisulises kompetentsis kahtlust pole. Lisaks oli käesoleval juhul ekirjavahetusest nähtuvalt töövõimelisuse kindlakstegemisel osalenud ka doktorikraadiga meditsiinitöötaja (tl 90). 13. Kaebust ei ole alust rahuldada ka vaiete menetlustähtaegade ületamise osas. Kaebaja on kaebuses selle tuvastamisnõude esitamist põhjendanud kahju hüvitamise nõude esitamise kavatsuse ja preventiivse huviga. Analoogilise rikkumise korral (vaide edastamise tähtaja ületamine) on Riigikohus leidnud, et sellega ei saanud kinnipeetaval tekkida hüvitamisele kuuluvat kahju (RKHKo 3-3-1-24-10, p 17). Seega võib kahju hüvitamise kavatsuse põhjendatud huvina käesoleval juhul kõrvale jätta. Samuti ei ole ringkonnakohtu hinnangul piisav ka preventiivne huvi vaidlustatud toimingute õigusvastasuse tuvastamiseks. Esiteks on tegemist õiguslikult selge olukorraga, kus vastustaja ei vaidle seaduses sätestatud tähtaegade ületamisele vastu. Sellises olukorras ei annaks toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingisugust eelist, kuna vaidlust pole selles, et rikkumine toimus. Haldusorganitel on kohustus järgida seaduses sätestatut ning olukorras, kus haldusorgan oma viga tunnistab, ei ole mingit alust arvata, et järgmisel korral haldusorgan seda viga kordab. Eelduslikult täidab haldusorgan seadust. Seega ei annaks käesolevas asjas toimingu õigusvastasuse tuvastamine kaebajale mingit reaalset eelist ning kohtumenetluse ressursi raiskamine selle küsimuse lahendamisele (ega tulevikus sarnaste vaidluste lahendamisele kohtus) ei ole põhjendatud. Teiseks on Viru Vangla vastuses kaebusele käesolevas asjas kinnitanud, et ette on võetud samme vaiete tähtaegseks lahendamiseks ja et nüüdseks (st märtsiks 2011) lahendatakse vaideid tähtaegselt (tl 87p). Seda asjaolu kaebaja apellatsioonimenetluses vaidlustanud ei ole. Ka ringkonnakohtul pole andmeid, mis annaksid alust selles vastustaja kinnituses kahelda. See asjaolu on erinev asjadest, kus Riigikohtu praktikas on vaide edastamise või lahendamise tähtaegade ületamine õigusvastaseks tunnistatud, kuna seal ei olnud vangla sellist põhjendust esitanud, vaid piirdunud viitega suurele töökoormusele, mis menetlustähtaegade järgimist takistas (vrdl RKHKo 3-3-1-24-10, p 21; 3-3-1-56-10, p 16). Seetõttu on käesolev asi viidatud asjadest erinev ning eelnevalt toodut arvestades leiab ringkonnakohus, et V. Perininil puudub 5 põhjendatud huvi vaide lahendamise tähtaja ületamise õigusvastaseks tunnistamiseks. Seetõttu jääb kaebus ka selles osas rahuldamata. 14. Selle küsimusega seoses osundab ringkonnakohus, et ka välismaa õiguskirjanduses on Eestiga sarnaselt reguleeritud tuvastamiskaebuse osas asutud seisukohale, et ebasoovitava haldustegevuse kordumise vältimise eesmärgil on tuvastamiskaebuse esitamise eelduseks see, et ebasoovitava haldustegevuse kordumiseks oleks piisavalt kindel oht, ja et see eeldus ei ole täidetud, kui kordumise võimalus on üksnes ebamäärane. Samuti on rõhutatud, et sellise kaebuse esitamiseks peab poolte vahel olema vaidlus ebaselges või vaieldavas õiguslikus küsimuses (vt M. Gerhardt. VwGO § 113. F. Schoch, E. Schmidt-Assmann, R. Pietzner (Hrsg). Verwaltungsgerichtsordnung. Kommentar. München: Beck 2011, rn 93, lk 60). Käesoleval juhul ei ole, nagu eelnevalt märgitud, kumbki neist eeldustest täidetud. Vaidlustatud tegevuse kordumine pole tõenäoline ning vaidlusalune küsimus pole ka ebaselge, kuna vastustaja on nõustunud, et seaduses sätestatud tähtaegu rikuti. 15. Eeltoodust tulenevalt jääb apellatsioonkaebus tervikuna rahuldamata ja Tartu Halduskohtu otsus muutmata. Kaebaja menetluskulud – kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 250 krooni (tl 15) ja apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 15,97 eurot (tl 155) – jäävad HKMS § 108 lg 1 alusel kaebaja enda kanda. Maili Lokk Agu Timmi 6 Einar Vene