← Eesti

3-10-1233/43

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamise kuupäev Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Agu Timmi, Maili Lokk, Madis Ernits 28.12.2012, Tartu 3-10-1233 Störfisch OÜ kaebus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) peadirektori 08.03.

  1. a käskkirja nr 17-6/47 tühistamise, PRIA 14.04.
  2. a vaideotsuse nr 17-4/2 tühistamise ja ettekirjutuse tegemise nõudes Tartu Halduskohtu 10.10.
  3. a otsus Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti apellatsioonkaebus 05.12.2012 Kaebaja Störfisch OÜ Esindaja v. adv. Toomas Vaher Vastustaja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) RESOLUTSIOON
  4. Jätta vastustaja apellatsioonkaebus rahuldamata.
  5. Rahuldada kaebaja apellatsioonkaebus, tühistada Tartu Halduskohtu 10.10.
  6. a otsuse resolutsiooni p 2 osas, milles see tühistas PRIA peadirektori 08.03.
  7. a käskkirja nr 17-6/47 täielikult, ning teha selles osas uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori 08.03.
  8. a käskkiri nr 17-6/47 osas, millega jäeti kaebajale välja maksmata toetus summas 961 246,75 krooni.
  9. Ülejäänud osas jätta Tartu Halduskohtu 10.10.
  10. a otsus muutmata.
  11. Mõista vastustajalt kaebaja kasuks täiendavalt välja 2 016 eurot menetluskulu. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemise päevast arvates, s.o kuni 28.01.2013 (HKMS § 212 lg 1). Kassatsioonkaebus võidakse lahendada kohtuistungit korraldamata kirjalikus menetluses, kui kassaator või teised menetlusosalised ei ole HKMS § 213 lg 1 p 5 ja § 218 lg 2 p 5 kohaselt avaldanud soovi kohtuistungist osa võtta. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  12. Störfisch OÜ esitas jaanuaris 2009 PRIA-le taotluse toetuse saamiseks „Euroopa Kalandusfondi 2007–2013 rakenduskava“ meetme 2.1 „Vesiviljeluse investeeringutoetus“ raames koos vesiviljeluse investeeringutoetuse tegevuskavaga (tl 9-16). Koos taotlusega esitas Störfisch OÜ PRIA-le järgnevad hinnapakkumised toetatava tegevuse (sumpade ostmine) kohta: - hinnapakkumine OÜ-lt Viitanet (pakkumiskutse tl 17 pöördel-18, hinnapakkumine tl 20 pöördel) summas 10 058 320 krooni; - AS-lt Lasita Maja (pakkumiskutse tl 18 pöördel-19, hinnapakkumine tl 21-21 pöördel) summas 9 224 650 krooni; - AS-lt Eviko (pakkumiskutse tl 16 pöördel-17, hinnapakkumine tl 19 pöördel-20) summas 10 427 306 krooni.
  13. PRIA tunnistas Störfisch OÜ taotluse ja taotleja nõuetekohaseks, rahuldas taotluse ning määras 09.06.
  14. a käskkirjaga Störfisch OÜ-le toetuse 4 045 510 krooni XXX tegutseva tuurakasvanduse laiendamiseks (tl 22). Septembris 2009 esitas Störfisch OÜ PRIA-le dokumendid, mis olid vajalikud toetuste väljamaksmiseks.
  15. Pärast investeeringu teostamist viis PRIA läbi kohapealse kontrolli, mille tulemusena leiti, et väljamaksmisele kuulub koheselt toetus summas 1 887 750,01 krooni, välja maksmata jäetakse toetust 9000 krooni ning 1 710 000 eest teostatud tööde osas tellitakse ekspertiis tuvastamaks abikõlbulike kulutuste suurus. PRIA tellis T.O. eksperthinnangu Störfisch OÜ taotlusele toetuse saamiseks kalakasvatussumpade hankimiseks (tl 26-27). Ekspertarvamuse järeldus on järgmine: „Eksperdina asun seisukohale, et minupoolne ekspertiis ei võimaldanud määrata küllalt täpselt kalakasvatussumpade õiglasi hindu (eelkirjeldatud põhjustel), küll aga võib olla toeks projektile hinnangu andmisel“.
  16. PRIA peadirektor jättis 09.11.
  17. a käskkirjaga nr 1-3.18/135 (tl 23-24) Störfisch OÜ-le toetustest välja maksmata 1 710 000 krooni sumpade valmistamise ja materjalide maksumuse eest.
  18. 23.11.2009 esitas Störfisch OÜ PRIA peadirektori 09.11.
  19. a käskkirjale nr 1-3.18/135 vaide (tl 24 pöördel-25 pöördel), mille PRIA rahuldas osaliselt 22.01.
  20. a vaideotsusega nr 17-4/1 (tl 29 pöördel).
  21. 22.02.2010 esitas Störfisch OÜ halduskohtule kaebuse PRIA 09.11.
  22. a käskkirja ning 22.01.
  23. a vaideotsuse tühistamiseks. Tartu Halduskohtus registreeriti Störfisch OÜ 22.02.
  24. a kaebus haldusasjana nr 3-10-
  26. 08.03.
  27. a käskkirjaga nr 17-6/47 (tl 30-32) jättis PRIA peadirektor Störfisch OÜ-le Euroopa kalandusfondi rakenduskava 2007-2013 meetme 2.1 alusel määratud toetusest välja maksmata 961 246,75 krooni, sest Störfisch OÜ poolt esitatud investeeringu kulud ei ole sumpade hindade osas mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega. Ülejäänud toetusosa maksti välja. Vastustaja on nimetatud käskkirjas tuvastanud, et kaebaja on esitanud
  28. a taotluses tegevusele (sumpade soetamine)
  29. a taotluses esitatust 2 kordades kõrgemad hinnad ja PRIA poolt haldusakti andmiseks tellitud ekspertiis ning käskkirja andmise ajal internetis avaldatud turuhinnad tõendavad, et
  30. a taotluse aluseks olnud hinnapakkumises ei olnud investeeringu kulud mõistlikud ning vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega.
  31. Störfisch OÜ esitas 26.03.2010 PRIA peadirektori 08.03.
  32. a käskkirja nr 17-6/47 peale vaide (tl 32 pöördel-34 pöördel), mis jäeti PRIA 14.04.
  33. a vaideotsusega nr 17-4/2 (tl 35) rahuldamata.
  34. 13.05.2010 esitas Störfisch OÜ Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 4-7) PRIA peadirektori 08.03.
  35. a käskkirja nr 17-6/47 tühistamiseks osas, millega jäeti välja maksmata 961 246,75 krooni toetusest, PRIA 14.04.
  36. a vaideotsuse nr 17-4/2 tühistamiseks ja ettekirjutuse tegemiseks toetuse väljamaksmise osas uue otsuse tegemiseks. Kaebaja ei nõustu PRIA seisukohtadega sumpade turuhinna (õiglase hinna) väljaselgitamise kohta. PRIA ei ole selgitanud, millisel põhjusel ei kajasta PRIA arvates Störfisch OÜ poolt võetud ning Määruse nõuetele vastavad pakkumised käesoleval juhul turuhinda. Störfisch OÜ võttis sumpade hinnapakkumised kolmelt üksteisest sõltumatult ettevõttelt. Asjaolu, et pakkumised erinevad eksperdi arvamusest (tl 26-27) ja hinnavõrdlustabelis toodud
  37. aasta ja
  38. aasta hindadest, ei anna veel alust
  39. aasta hinnapakkumisi kõrvale lükata. Vaidlustatud käskkirjas toodud hinnavõrdlustabel sisaldab tegelikult vaid OÜ Viitanet
  40. aasta hindasid (osaliselt) ning Störfisch OÜ
  41. aasta hindasid (osaliselt) ning needki ei ole võetud
  42. aasta hinnapakkumistega võrreldavatel alustel. Samuti tekib küsimus, miks ei ole hinnavõrdlustabelisse lisatud ka AS Eviko ja OÜ Viitanet
  43. aasta pakkumiste hindu, kuigi need andmed olid PRIA-l olemas (kajastatud on vaid AS Lasita Maja Production pakkumise hinnad). Selline lähenemine kinnitab, et PRIA on käskkirjas asjaolusid kirjeldanud valikuliselt ja endale sobivalt, jättes põhjendamatult kõrvale Störfisch OÜ seisukohti toetavad tõendid. PRIA poolt tellitud ekspertiis ei lükka ümber asjaolu, et
  44. aastal sai sumpasid turult osta just sellise hinnaga, nagu Störfisch OÜ poolt esitatud hinnapakkumisest nähtub. Ka vaidlustatud käskkirjas toodud hinnavõrdlustabel ei lükka ümber asjaolu, et
  45. aastal sai sumpasid turult osta just sellise hinnaga, nagu Störfisch OÜ poolt esitatud hinnapakkumisest nähtub. PRIA ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille pinnalt saaks väita, et
  46. aastal oli sumpasid turult võimalik osta odavamalt. Eeltoodust tulenevalt ei ole PRIA tõendanud, et sumpade tegelik turuhind oleks
  47. aastal olnud madalam pakkumistes toodud hinnast. Samuti ei ole PRIA tõendanud, et sumpad ei oleks ehitatud sellisest materjalist ja sellisel viisil, nagu hinnapakkumistes ja taotluses kirjeldatud. Kaebaja on seisukohal, et PRIA poolt tellitud ekspertiis ei toeta vaidlustatud käskkirjas toodud põhjendusi ja seisukohti ning et mitmed ekspertiisis toodud väited on ebaõiged. Störfisch OÜ juhib kohtu tähelepanu olulisele faktile, et vaidlustatud käskkirjas on PRIA sisuliselt ignoreerinud ekspertiisi lõppjäreldust ning lähtunud valest eeldusest, justkui oleks ekspert oma arvamuses väljendanud tõsikindlaid seisukohti sumpade õiglase hinna osas. Ekspertiisi lõppjäreldus oli: „Eksperdina asun seisukohale, et minupoolne hinnang ei võimaldanud määrata küllalt täpselt kalakasvatussumpade õiglasi hindu /.../“ Samuti on PRIA ignoreerinud asjaolu, et ekspert on ise oma järelduste osas äärmiselt kahtleval seisukohal ning rõhutab korduvalt, et tema poolt pakutud hinnad võivad oluliselt erineda ning olla mitu korda madalamad tegelikest hindadest. Vaidlustatud käskkirjast ei nähtu, et PRIA oleks hinnatabeli koostamisel eksperdi läbivalt kahtlevate seisukohtade ja reservatsioonidega arvestanud. Ekspert on mingid hinnad välja pakkunud, sest tema tööülesanne oli selline, kuid need hinnad 3 on välja pakutud reservatsiooniga, et need ei pretendeeri erilisele täpsusele ning võivad kordades erineda. Sellisele tõendile tuginedes ei saa üheselt väita, et Störfisch OÜ sumpade tegelik turuhind on madalam sellest, mida Störfisch OÜ on nende sumpade eest reaalselt maksnud. Ekspertiisi tegelike järelduse arvestamata jätmine PRIA poolt on oluline kaalutlusviga ning viinud ebaõige tulemuseni.
  48. Tartu Ringkonnakohus tegi 15.02.
  49. a haldusasjas nr 3-10-445 otsuse, millega tühistas Tartu Halduskohtu 14.05.
  50. a otsuse ning lõpetas HKMS § 24 lg 1 p 4 alusel menetluse Störfisch OÜ kaebuse nõude osas, milles viimane taotles PRIA-le ettekirjutuse tegemist 1 710 000 krooni suuruse toetussumma väljamaksmise osas uue otsuse vastuvõtmiseks. Ülejäänud osas tegi halduskohus asjas uue otsuse, millega jättis Störfisch OÜ kaebuse PRIA 09.11.
  51. a käskkirja nr 1-3.18/135 p 2 õigusvastasuse tuvastamiseks ja 22.01.
  52. a vaideotsuse nr 17-471 tühistamiseks rahuldamata.
  53. Tartu Halduskohus peatas 03.03.
  54. a määrusega haldusasjas nr 3-10-1233 menetluse kuni haldusasjas nr 3-10-445 kohtuotsuse jõustumiseni, kuna vaidluse ese haldusasjas nr 310-1233 sõltub haldusasjas nr 3-10-445 vaidluse all olevast õigussuhtest. Kohtuotsus haldusasjas nr 3-10-445 jõustus Riigikohtu 18.04.
  55. a määrusega.
  56. 26.04.
  57. a määrusega uuendas Tartu Halduskohus haldusasjas nr 3-10-1233 menetluse.
  58. Tartu Halduskohus rahuldas 10.10.
  59. a otsusega Störfisch OÜ kaebuse, tühistas vaidlustatud haldusaktid täies ulatuses ja tegi vastustajale ettekirjutuse asja uuesti läbi vaatamiseks. Halduskohtu hinnangul on kaebaja jätkuvalt pärast menetlustoimingu kohtus vaidlustamist alusetult seisukohal, et vastustaja ei olnud formaalselt õigustatud vaidlustatud käskkirja andmiseks. Halduskohus jagab haldusasjas 3-10-445 esitatud ringkonnakohtu seisukohti ning märgib, et Määrus nr 46 sätestab eraldi toetuse väljamakse tegemise tingimused ja korra, s.h alused toetuse väljamakse tegemisest keeldumiseks (§ 18 lg-d 2 ja 3). PRIA-l on pärast toetuse saaja poolt vastavate kuludokumentide esitamist õigus neid kontrollida ning vastavate aluste esinemisel ka määratud toetus osaliselt või tervikuna välja maksmata jätta. Samuti on PRIA õigustatud ja kohustatud selles menetlusstaadiumis kontrollima, kas tegevuste kulud on mõistlikud ning vastavuses heade finantsjuhtimispõhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega. Samuti on PRIA-l õigus enne toetuse väljamaksmist tellida eeltoodud nõude täitmise kontrollimiseks vajalik ekspertiis. Halduskohus märgib, et Määruse nr 46 § 18 lg 2 kohaselt toetust ei maksta välja, kui taotleja ei ole täitnud §-s 16 nimetatud toetuse väljamaksmise tingimusi. Määruse nr 46 § 16 lg 2 ütleb, et toetus makstakse välja üksnes siis, kui toetuse saaja on tegevused ellu viinud „Kalandusturu korraldamise seaduses“ ja selles määruses sätestatud asjakohaste nõuete alusel. Määruse nr 46 § 4 lg 2 kohaselt peavad tegevuse kulud olema mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega, eriti ökonoomsuse ja tasuvuse põhimõttega. Seega oli taotlejal kohustus abikõlbulikud tegevused ellu viia arvestades ka Määruse nr 46 § 4 lg 2 nõudeid. Halduskohus on seisukohal, et kaebus kuulub rahuldamisele, kuna vaidlusalused haldusaktid rikuvad kaebaja õigusi. Halduskohus on seisukohal, et kogutud tõendite alusel tuleb järeldada, et käskkiri on kaalutlusveaga, mille tõttu peab vastustaja kaebaja taotluse selles osas uuesti läbi vaatama. Kuna vastustaja kaalutlusõigus ei ole käesoleval juhul redutseeritud nullini, ei 4 saa kohus teha vastustajale ettekirjutust taotluse rahuldamiseks. Vaideotsus kuulub tühistamisele eelkõige õigusselguse tagamise motiivil, aga ka seetõttu, et vastustaja kordab vaideotsuses esialgse haldusakti ebaõigeid kaalutlusi. Halduskohtu hinnangul on vastustaja kogutud tõendeid hinnates eksinud turuväärtuse hinnangu andmise aluspõhimõtete vastu, mis on kohaldatavad ka kulude mõistlikkuse ja heade finantsjuhtimise põhimõtete vastavuse kontrollile. Üldteadaolevaks asjaoluks on, et turuväärtuse hinnang antakse alati hindamise hetke seisuga. Selle tõttu ei ole hindamiskuupäevast erineval ajahetkel määratletud väärtus käsitletav turuväärtusena vaid eksperdi hinnanguga kauba või teenuse tõenäolise müügihinna kohta etteantud ajahetkel. Kuna käesoleval juhul seab vastustaja sisuliselt kahtluse alla hinnapakkumises esitatud kauba ja teenuse turuväärtuse, siis on turuväärtuse määramise põhimõtete kohaldamine käesolevas haldusasjas põhjendatud. Kohtu poolt rakendatavast põhimõttest on ka lähtunud vastustaja poolt kaasatud ekspert, kes on eksperthinnangu järelduses (tl 26-27) asunud järgmisele seisukohale: „Eksperdina asun seisukohale, et minupoolne ekspertiis ei võimaldanud määrata küllalt täpselt kalakasvatussumpade õiglasi hindu (eelkirjeldatud põhjustel), küll aga võib olla toeks projektile hinnangu andmisel.“ Halduskohus nõustub kaebajaga, et see eksperthinnang ei saa olla aluseks kaebaja suhtes koormava haldusakti andmisele. Ka vastustaja ise on haldusmenetluses aru saanud, et eksperthinnang ei anna ainuüksi alust kaebaja suhtes koormava haldusakti andmiseks, mille tõttu on vastustaja asunud haldusaktis analüüsima sumpade turuhinnaga seonduvat. Vastustaja on analüüsinud sumpade turuhinnaga seonduvat erinevatel ajahetkedel olnud hindu võrreldes, mis on halduskohtule esitatud tõendite alusel viinud vastustaja järeldusele, mida halduskohtu hinnangul nende tõendite alusel teha ei saanud. Kõigepealt on vastustaja eksinud haldusmenetluse terviklikkuse ja kõikehõlmavuse põhimõtte vastu, kuna kaebaja poolt esitatud vesiviljeluse investeeringutoetuse taotlus oli oluliselt laiem kui ainult sumpadega seonduv. Vastustaja oleks pidanud Lasita Maja AS hinnapakkumise kõrval sumpade osas analüüsima ka teisi hinnapakkumisi. Nimelt ei ole vastustaja vaidlustanud asjaolu, et Lasita Maja AS hinnapakkumine oli tervikuna soodsaim. Kuna hinnapakkumine sisaldas sumpade kõrval ka muid tegevusi, siis oleks kohtu hinnangul vastustaja kaalutlused pidanud sisaldama muuhulgas otsustust selle üle, kas muude tegevuste hinnad võivad olla koostoimes mõjutanud sumpade hinna kujunemisega seonduvat. Kohtule esitatud AS Eviko ja Viitanet OÜ hinnapakkumised on võrreldes Lasita Maja AS hinnapakkumisega koostatud erinevalt, mille tõttu ei ole kohtul eriteadmisi kohaldamata võimalik ise tuvastada sumpade mõistlikke hindu hinnapakkumisi võrreldes. Kuna seda aga ei ole tehtud ka haldusmenetluses, siis on kaebaja õigesti osundanud, et vaidlusalune käskkiri ei sisalda kaalutlusi olulistes küsimustes, mille tõttu on käskkiri õigusvastane. Kuna kõik kolm hinnapakkumist on antud ühe kuupäeva seisuga, kaebaja on aluseks võtnud madalaima hinnaga pakkumise, siis tuleb kohtu hinnangul just neid tõendeid analüüsides püüda tuvastada sumpade turuhinda ehk õiglast hinda. Loomulikult võib vastustaja muuhulgas käsitleda varem ja hiljem ajaliselt kehtinud hindu, kuid põhjendatuks ei saa pidada kaebaja poolt esitatud hinnapakkumistest vaikimisi möödaminemist. Seetõttu on põhjendatud kaebaja etteheide tõendite valikulisest uurimisest ja hindamisest, mis on aga viinudki kaalutlusveaga haldusakti andmisele. Halduskohus lähtub oma seisukohas eelkõige vastustaja eksperdi seisukohast, kes on eksperthinnangu selgituste osa teises lõigus (tlk 26) möönnud, et „materjali osas võivad hinnad samuti olla kordades erinevad“. Sellele tõendile tuginedes ei saa halduskohtu hinnangul vaidlusaluse haldusakti andmise aluseks olla ainuüksi vastustaja poolt tuvastatud hindade erinevus, mis vastustaja hinnangul on kordades erinev, sest vähemalt teatud materjalide osas on ka vastustaja ekspert pidanud võimalikuks hinnaerinevusi kordades. Halduskohus möönab, et nii haldus- kui halduskohtumenetluses peavad menetlusosalise 5 väited olema eluliselt usutavad. Kohtu hinnangul ei anna aga käesoleva kaasuse asjaolud alust järelduseks, et kaebaja on vastustajale esitanud hinnapakkumise, milles toodud sumpade hind ei ole eluliselt usutav. Halduskohus märgib täiendavalt, et T.O. on eksperthinnangu andnud Eesti Mereakadeemia lektorina, seega pädeva isikuna. Kuidas on vormistatud eksperdi ja vastustaja vaheline võimalik võlaõigussuhe, ei muuda eksperdi pädevusega seonduvat ega saa kaebaja õigusi rikkuda ainult seetõttu, et vastustajal on raamleping sõlmitud ka Eesti Maaülikooliga. Halduskohus mõistis vastustajalt kaebaja kasuks kaebuse esitamisel tasutud riigilõivu 16 eurot. Kuigi kaebaja taotles 2824,62 euro õigusabikulu väljamõistmist, vähendas kohus vastustajalt väljamõistetavat õigusabikulu arvestades advokaadibüroo tunnihindu ja õigusabile kulunud aega 2000 euroni. Halduskohus leiab, et kuna kaebaja on haldusasjas nr 3-10-445 kohtute infosüsteemi andmetel esitanud samasisulisi ja analoogseid menetlusdokumente, siis ei saa mõistlikuks pidada sedavõrd suurt õigusabile kulunud aega käesolevas kohtuasjas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  60. PRIA esitas 07.11.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.10.
  61. a otsus ja teha uus otsus, millega jätta Störfisch OÜ kaebus PRIA peadirektori 03.03.
  62. a käskkirja nr 17-6/47 tühistamiseks ja 14.04.
  63. a vaideotsuse nr 17-4/2 tühistamiseks rahuldamata. PRIA ei nõustu halduskohtu seisukohtadega, mis puudutavad tõendite hindamist ning tõid kaasa Störfisch OÜ kaebuse rahuldamise. Vastustaja leiab, et on oma 08.03.
  64. a käskkirja nr 17-6/47 väljaandmisel lähtunud mõistlikust kaalutlusest, mis tugines nii ekspertarvamusel, investeeringuobjektide (sumpade) materjalide reaalsele turuhinnale kui ka eelnevale halduskogemusele. PRIA on lähenenud erinevatele hinna kujunemise elementidele komplektselt ning vaadelnud tõendeid just nimelt kogumis ja vastastikuses seoses. PRIA haldusaktist ei tulene, et üks või teine komponent hinna kujunemisel prevaleeriks teise üle ning hinna kujunemine, mille alusel arvutati välja makstava toetuse suurus, on haldusaktis ka põhjalikult lahti kirjutatud. Vastustaja on seisukohal, et kolme hinnapakkumise esitamine ei saa olla ainukeseks mehhanismiks, mis tagaks kulude mõistlikkuse ja vastavuse heade finantsjuhtimise tavadega. Ka kolm hinnapakkumist ei pruugi näidata reaalset turuhinda. Välistatud ei ole olukord, et kõik hinnapakkumised võivad olla ülepaisutatud ning mitte vastata tegelikule hinnale nagu PRIA arvates antud olukorras on ka juhtunud. Käesoleval juhul pidas PRIA poolt tellitud eksperdi arvamus investeeringu objekti hindasid liiga kõrgeteks ning seda seisukohta põhistas ka vaidlustatud haldusaktis välja toodud hinnavõrdlustabel, kus taotleja poolt kasutatud mitmete materjalide hinnad on tunduvalt kõrgemad teiste turul olijate poolt pakutavate ja võrdluse aluseks võetud materjalide hindadega. Eeltoodu alusel jõudis PRIA järeldusele, et tegemist ei saa olla turuhindadega ning vähendas Störfisch OÜ-le väljamakstavat toetust.
  65. Störfisch OÜ palub oma vastuses PRIA apellatsioonkaebusele jätta PRIA apellatsioonkaebus rahuldamata. Störfisch OÜ selgitab oma vastuses, et võttis sumpade tellimiseks kolm sõltumatut pakkumist ja valis nendest pakkumistest kõige odavama. Sellega on Störfisch täitnud kõik õigusaktide nõuded ning tuleb eeldada, et sumpade hind on õiglane ja mõistlik. PRIA ei ole tõendanud oma seisukohti sumpade väidetavalt liiga kõrge hinna kohta. Störfisch OÜ leiab, et halduskohus on õigesti leidnud, et PRIA on haldusakti andmisel teinud olulise kaalutlusvea, 6 sest on osa tõendeid jätnud põhjendamatult kõrvale, pole arvestanud turuväärtuse muutumist ajas ning on põhjendamatult tuginenud ekspertarvamusele. Störfisch OÜ on jätkuvalt seisukohal, et ka Määrus ise sätestab meetodi, mille nõuetekohasel täitmisel tuleb eeldada, et toetatava tegevuse hind on õiglane – hinnapakkumine tuleb võtta kolmelt pakkujalt ning valida tuleb madalaim hind. Hinnapakkumiste võtmise kohustus on sätestatud just selle eesmärgiga, et anda PRIA-le ülevaade turul pakutavate teenuste/toodete hinnast ning kindlustada, et tehtavad kulutused vastavad turul pakutavale hinnale ning pole ebamõistlikult kõrged. Seda põhimõtet kinnitab ka Määruse § 11 lõikes 1 punktis 9 sätestatud kohustus eraldi põhjendada seda, kui taotleja ei ole valinud esitatud hinnapakkumistest kõige odavamat. Eeltoodust nähtub, et Määrus ise sätestab metoodika, kuidas selgitada välja, kas toetatava tegevuse kulud on mõistlikud ja vastavuses heade finantsjuhtimise põhimõtetega. Järelikult – kui nõuetekohased hinnapakkumised on võetud ja valitud on neist kõige odavam, siis tuleb eeldada, et tehtavad kulutused on mõistlikud, s.t turuhinnale vastavad. PRIA pole kogu menetluse jooksul välja toonud ühtegi asjaolu, millele tuginedes võiks järeldada, et Störfisch OÜ poolt
  66. aastal võetud kolm hinnapakkumist ei kajasta tegelikku turuhinda. Paljasõnalised on PRIA väited selle kohta, justkui oleks Störfisch OÜ huvitatud hindade kõrgemast näitamisest, et saada suuremat toetust. Selline väide on ebaloogiline, sest lisaks toetusele peab taotleja projekti vähemalt 50% ulatuses alati ise finantseerima (Määruse § 3 lõige 1). Seega isegi, kui toetus oleks suurem, peaksid vastavalt suuremad olema ka taotleja enda kulud, millest taotleja kindlasti huvitatud ei ole. Lisaks makstakse toetus välja alles pärast kulutuste kandmist – taotleja aga ei saa olla huvitatud kõrgemate kulutuste kandmisest. PRIA on vaidlustatud käskkirja andmisel jätnud arvestamata ka selle, et vaidlustatud käskkirjas kasutatud
  67. ja
  68. aastast pärit võrdlusandmed kajastavad sumpade hindu vaid osaliselt – kajastatud on üksnes mõnede materjalide hinnad. Samuti on PRIA jätnud arvestamata selle, et OÜ Viitanet, kelle
  69. aasta andmeid vaidlustatud käskkirjas võrdlusmaterjalina kasutati, oli üks nendest kolmest pakkujast, kes
  70. aastal Störfisch OÜle hinnapakkumise tegi. Viitaneti poolt esitatud pakkumine oli Störfisch OÜ poolt valitud pakkumisest 105 sumba ehitamise kohta 255 500 krooni võrra kallim. Seega Viitaneti andmed hoopis kinnitavad seda, et Störfisch OÜ on sumpade eest maksnud õiglast ja mõistlikku hinda. Samuti näitab Viitaneti
  71. aasta pakkumine, et üksikute materjalide hindu otsides ning töö maksumust ennustades ei ole võimalik adekvaatselt sumpade väärtust hinnata. Neid samu algandmeid omav ettevõte (Viitanet) tegi reaalselt tunduvalt kõrgema pakkumise, kui vaidlustatud käskkirjas toodud õiglane hind.
  72. Störfisch OÜ esitas 09.11.2011 Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu Halduskohtu 10.10.
  73. a otsus osas, millega halduskohus tühistas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 08.03.
  74. a käskkirja OÜ Störfisch poolt vaidlustamata osas, ning jätta Tartu Halduskohtu 10.10.
  75. a otsus kehtima osas, millega halduskohus tühistas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti peadirektori 08.03.
  76. a käskkirja nr 17-6/47 osas, millega jäeti OÜ-le Störfisch toetus välja maksmata summas 961 246,75 krooni; tühistas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti 14.04.
  77. a vaideotsuse nr 17-4/2 ning tegi Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile ettekirjutuse Störfisch OÜ taotluse uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonkaebuse kohaselt oli Störfisch OÜ esitanud taotluse halduskohtule PRIA 08.03.
  78. a käskkirja osaliseks tühistamiseks. Störfisch OÜ ei soovinud käskkirja tühistada selles osas, milles see nägi ette temale toetuse väljamaksmise. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus kohtuotsuse resolutsioonis väljunud kaebuse taotluse piiridest ning rikkunud sellega oluliselt menetlusõiguse norme. Kuna kohtuotsuse põhjendustest ei nähtu, et kohtu 7 eesmärgiks oli lahendada kaebust laiemalt, kui oli kaebaja taotlus, võib eeldada, et tegemist on eksitusega otsuse resolutsiooni sõnastamisel. Antud juhul ei ole tegemist sellise veaga, mida saaks tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 447 korras parandada ning menetlusnormi rikkumine tuleb parandada apellatsioonimenetluses. Halduskohus on käesoleval juhul oluliselt rikkunud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 19 lõiget 7 ja § 25 lõiget
  79. Eeltoodust tulenevalt palub Störfisch OÜ tühistada halduskohtu otsus osaliselt – osas, milles halduskohus on tühistanud PRIA 08.03.
  80. a käskkirja nr 17-6/47 vaidlustamata osa.
  81. PRIA palub oma vastuses OÜ Störfisch apellatsioonkaebusele jätta Störfisch OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata. Kuna vastustaja leiab, et Tartu Halduskohtu 10.10.
  82. a otsus on täies ulatuses ebaõige, sest otsuse tegemise aluseks olnud Störfisch OÜ kaebus on alusetu ning põhjendamata, siis ei saa nõustuda ka Störfisch OÜ apellatsioonkaebuses esitatuga, millega taotletakse Tartu Halduskohtu 10.10.
  83. a otsuse osalist tühistamist.
  84. 05.12.2012 toimunud kohtuistungil kuulas ringkonnakohus tunnistajana üle T.O , kes selgitas, et sumpade materjaliks kasutati osaliselt materjale, mida reeglina kalapüügi juures ei kasutata. Kasutati trikotaažlina, mida kalastuse jaoks ei toodeta ja mis seetõttu oli eraldi tellimus. Neid hindu ei ole kusagilt leida. Samuti selgitas ta, et kasutatud materjalide ja teostatud tööde hinnad ei ole väga püsivad. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  85. Ringkonnakohus leiab, et halduskohtu otsus on põhiosas põhjendatud. Ringkonnakohtu istungil üle kuulatud tunnistaja T.O. kinnitas halduskohtu otsuse kandvaid põhjendusi, mille kohaselt ei ole alust vastustaja kahtlustel kaebaja poolt esitatud sumpade materjalide ja teostatud tööde hindade suhtes. Seetõttu tuleb vastustaja apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja PRIA peadirektori 08.03.
  86. a käskkiri nr 17-6/47 tuleb osas, millega jäeti kaebajale välja maksmata toetus summas 961 246,75 krooni, tühistada. Samuti tuleb tühistada PRIA 14.04.
  87. a vaideotsus nr 17-4/2 ning PRIA-le tuleb teha ettekirjutus OÜ Störfisch taotluse uuesti läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei hakka halduskohtu otsuse põhjendusi üle kordama, vaid nõustub nendega, ja tugineb selles osas HKMS § 201 lg-le
  89. Kaebaja apellatsioonkaebus tuleb rahuldada, Tartu Halduskohtu 10.10.
  90. a otsuse resolutsiooni p 2 tühistada osas, milles see tühistas PRIA peadirektori 08.03.
  91. a käskkirja nr 17-6/47 täielikult, ning teha selles osas uus otsus, millega tühistada PRIA peadirektori 08.03.
  92. a käskkiri nr 17-6/47 osas, millega jäeti kaebajale välja maksmata toetus summas 961 246,75 krooni. Seejuures võtab ringkonnakohus aluseks kaebaja algse, 13.05.2010 halduskohtule esitatud taotluse. Halduskohtul puudub vajadus otsustada asja kaugemaleulatuvalt, kui kaebaja on taotlenud.
  93. Ringkonnakohus leiab, et kohtukulude jaotuse osas tuleb kohaldada HKMS § 285 lg 1 kohaselt osaliselt HKMS v.r § 92 lg-t 1 ja osaliselt HKMS § 108 lg-t
  94. Mõlemad sätestavad, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud jäävad seetõttu vastustaja kanda. 8
  95. Kaebaja on taotlenud apellatsiooniastme kuludena
  96. a novembris osutatud õigusteenuse ja tasutud riigilõivu eest 1 167,97 euro ja
  97. novembris-detsembris osutatud õigusteenuse ja kulude eest kokku 2 586,84 euro, kokku seega 3 754,81 euro väljamõistmist. HKMS § 109 lg 6 järgi mõistab kohus välja üksnes vajalikud ja põhjendatud menetluskulud. Ringkonnakohus leiab, et sedavõrd suure summa väljamõistmine ei ole antud õigusvaidluse olemust arvestades põhjendatud. Teises astmes oli tegu sisuliselt juba esitatud argumentide kordamisega. Lisaks ei ole õigusvaidlus õiguslikult eriti keeruline, vaid seisnes pigem tõendite hindamises. Esimeses astmes mõistis halduskohus välja 2 016 eurot menetluskulu. Ringkonnakohus leiab, et ka teise astme kulude osas ei ole põhjendatud suurema summa väljamõistmine. Seetõttu peab ringkonnakohus teises astmes vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks samuti 2 016 eurot.
  98. Lisaks tuleb HKMS § 106 järgi koosmõjus TsMS §-dega 151, 152 ja 156 ning Vabariigi Valitsuse 22.12.
  99. a määruse nr 322 „Kriminaal-, väärteo-, tsiviil- ja haldusasjade menetlusest osavõtjatele tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ §-ga 7 otsustada tunnistaja kulude kandmise kohustus. Tunnistaja kulude kandmise kohustus ja suurus määratakse kindlaks eraldi määrusega. Agu Timmi Maili Lokk Madis Ernits 9

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.