lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 kohaselt määrab kohus asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskuludeks on riigilõiv 268,36 eurot, Imege Grupp OÜ õigusabi hagiavalduse koostamisel 76,70 eurot, TÜ Soter juristi Paul Paasi õigusabi hageja seisukohtade koostamisel ja kohtuistungil esindamisel 417,60 eurot. Seoses hagist loobumisega palus hageja tagastada pool tasutud riigilõivust summas 134,18 eurot ja mõista kostjalt välja menetluskulud summas 628,48 eurot. Kostja vaidles taotlusele vastu. Kostja arvamusel ei ole hageja menetluskulud vajalikud ja põhjendatud. Asjas ei olnud tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega ja asi ei nõudnud põhjalikku analüüsimist, seetõttu ei ole õigusabikulude väljamõistmine põhjendatud. Kohus ei nõustunud kostja vastuväidetega. Hageja on hagist loobumise avalduses märkinud, et hagejal ei ole kostjate vastu enam nõuet, kuna võlgnikud on tasunud võlgnevuse täies ulatuses. Kostja poolt kohtuistungil antud selgitusest tuleneb, et kostjad on tasunud võlgnevuse hageja ees. Kohus lahendab menetluskulud lõpplahendiga, jättes
lg-le 5 tuginedes kõik hageja menetluskulud kostja kanda, kuna kostja on rahuldanud hageja nõude peale hagi esitamist, tasudes makseid osade kaupa. Kohus lõpetas käesoleva tsiviilasja menetluse hagist loobumise tõttu ning jättis kõik menetluskulud kostja kanda. 2
lg 1 p 2 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui hageja loobub hagist. Hageja on tasunud hagiavalduse esitamisel riigilõivu kogusummas 319,55 eurot, mis vastab käesoleva hagi hinnale, s.o 1501,28 eurot. Sellest maksis hageja: - 51,19 eurot 07.12.
lg-st 5 kuulub maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv hagimenetluseks ülemineku korral arvestamisele hagimenetluses tasutud riigilõivu hulka. Kohus oli seisukohal, et tulenevalt
lg 1 p-st 2 tuleb hageja taotlus poole riigilõivu tagastamiseks rahuldada ning tagastada hagejale pool menetluses tasutud riigilõivust summas 159,78 eurot. Menetluskulud on
Vastavalt
Kohus mõistis kohtukuluna välja pool hageja poolt hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust summas 159,77 eurot. Menetluskulude nimekirja lisana esitas hageja arved nr 32 ja 33, mille kohaselt tasus hageja Imege Grupp OÜ-le 76,70 eurot õigusabiteenuste eest ja 38,40 eurot tõlketeenuste eest. Hageja taotles kostjalt menetluskuluna 76,70 eurot väljamõistmist.
p 1 kohaselt on kohtuväliseks kuluks muu hulgas ka menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. Tulenevalt
Seega saab
Tsiviilasja materjalides ei ole andmeid, et hageja kulutused Imege Grupp OÜ õigusabile oleksid seotud esindajale makstud tasuga. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on hageja lepinguliseks esindajaks Paul Paas. Eelnevast lähtuvalt oli kohus seisukohal, et Imege Grupp OÜ teenuste puhul ei ole tegemist menetluskuluga
lg 1 tähenduses ning kohus jättis need kostjalt välja mõistmata.
lg-st 1 tulenevalt mõistab kohus teiselt poolelt välja lepingulise esindaja kulud põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus leidis, et hageja lepingulise esindaja kulud summas 417,60 eurot on põhjendatud ning kuuluvad kostjalt väljamõistmisele. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. OÜ Tellmin esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist osaliselt ja selles osas uue määruse tegemist, millega jätta menetluskulud summas 417,60 eurot kostjalt välja mõistmata. Määruskaebuse kohaselt: 1) ei ole TÜ Soter õigusabikulud põhjendatud ega vajalikud. Asjas ei olnud tegemist keeruka ega mahuka vaidlusega ja otsustamiseks ei olnud vaja analüüsida palju materjale; 2)
lg 2 kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses nagu on kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas ulatuses poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Arvestades asjaoluga, et kostja pakkus kompromissi sõlmimise võimalust, ei saa analoogia alusel mõista menetluskulusid välja kostjalt. Maakohus ei ole määruses põhjendanud, miks on kostja menetluskulud vajalikud. 3 5. KÜ Puškini 11 vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli kostja kompromissides alati punkt, mille kohaselt hageja peab andma nõusoleku hageja ruumide kasutamiseks restoraniks või toitlustuskohana. Selline eelmainitud kostja poolne tingimus oli hagejale vastuvõtmatu; 2) ei ole kostja viide
lg-le 2 asjakohane; 3) ei tunnistanud kostja viimase kohtuistungi alguses isegi tema enda poolt tasutud summade tasumist hagejale. Seetõttu oligi hageja kohustatud põhjalikult analüüsima ja oma seisukohtades selgelt välja tooma koos vajalike ja veenvate arvestusega hageja poolt esitatud nõude aluseks ja ka hagist loobumise aluseks olevad asjaolud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
lg-le 5 tuginedes menetluskulud kostja kanda, sest hageja loobus hagist seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud. Määruskaebuse esitaja väide, et
lg 2 kohaselt tuleks menetluskulud jätta hageja kanda, ei ole põhjendatud.
Viidatud sätet saab kohaldada siis, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool. Käesoleval juhul ei rahuldanud kohus hagi osaliselt, vaid lõpetas menetluse seoses hagist loobumisega, sest kostja rahuldas hageja nõude täies ulatuses. Muuhulgas ei tasunud kostja oma võlgnevust koheselt peale hagi esitamist. Kostja vaidles vastu nii maksekäsule kui ka hagile (I kd, tl 53).
Samuti on mõistlik hageja esindaja tunnitasu 60-80 eurot. Enne kui kostja tunnistas ja tasus oma võlgnevuse, oli hageja kohustatud tegema mitmeid menetlustoiminguid (seisukohtade esitamine kostja seisukohtadele, kompromissettepanekuga tutvumine, kohtuistung jne), mis põhjustasid talle kulusid. 9. Käesoleva määruskaebuse menetlemisel tekkinud kulusid ei hüvitata
Kersti Kerstna-Vaks Kai Kullerkupp 4 Andra Pärsimägi
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.