9. Pooltele on teada
§-s 432 sätestatud menetluse lõpetamise tagajärjed. 10. Vastavalt
lg 2 p 1, palub ERA Liisingu Inkassoteenused AS tagastada pool hageja poolt käesolevas tsiviilasjas tasutud riigilõivust ehk 37,50 eurot vastavalt hagiavaldusele lisatud riigilõivu tasumise maksekorraldusel näidatud andmetele (Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts’ile arveldusarvele: A/a 10220083818018 SEB Pank). 3 ERA Liisingu Inkassoteenused AS palub tagastada riigilõiv enam tasutud osas, s.o summas 10 (kümme) eurot. Riigilõiv tasuda Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts-i arveldusarvele nr 10220083818018 (SEB Pank). KOHTU SEISUKOHT Kohus, olles tutvunud asja materjalidega ja esitatud kompromissilepinguga leiab, et poolte sõlmitud kompromissi võib kinnitada ja menetluse asjas lõpetada. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi
) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle.
lg 1 ja 2 sätestavad, et pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Pooled esitavad kompromissilepingu allkirjastatuna kohtule või avaldavad kompromissi kohtule protokolli kandmiseks. Vastavalt
lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas.
lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtule esitatud kompromissilepingus kinnitavad pooled, et soovivad menetluse käesolevas asjas lõpetada kompromissiga. Pooled kinnitavad ka, et on teadlikud kõigist menetluse lõpetamise õiguslikest tagajärgedest. 29.01.2013. a kohtule esitatud kompromissiga pooled loobuvad määruskaebuse esitamise õigusest
Kohus leiab, et kompromissi kinnitamist välistavaid asjaolusid käesolevas asjas ei esine seega kuulub see kinnitamisele selles toodud tingimustel ja menetlus asjas tuleb lõpetada.
lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kompromissi saab tühistada või selle tühisusele tugineda ning kompromissist saab taganeda või kompromissi üles öelda üksnes kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuva täitemenetluse hagiga lubamatuks tunnistamise menetluses. Kui kohus sellise hagi rahuldab, loetakse, et kompromissil ei ole täielikult või osaliselt õiguslikke tagajärgi ja menetlus asjas, milles kompromiss sõlmiti, jätkub.
lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4 Menetluskulud
lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses.
lg 1 sätestab, et asja menetluse lõpetamise korral kompromissi või hagist loobumise tõttu või kostja õigeksvõtul põhineva otsuse tegemise korral määrab kohus menetluse lõpetamise määruses või õigeksvõtul põhinevas otsuses lisaks menetluskulude jaotusele ka hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse. Enne määruse või otsuse tegemist annab kohus menetlusosalistele mõistliku tähtaja oma menetluskulude nimekirja esitamiseks.
lg 3 kohaselt kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Kohtule esitatud kompromisslepinguga on pooled leppinud kokku, et kostja tasub hagejale ½ hageja poolt tasutud põhjendatud riigilõivust summas 37,50 eurot ning ülejäänud poolte menetluskulud jäävad poolte enda kanda. Riigil menetluskulusid, mida võiks
Eeltoodust tulenevalt jätta maksegraafikus märkimata poolte menetluskulud nende enda kanda.
lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi.
lg 1 p 1 järgi tagastatakse ettenähtust rohkem tasutud riigilõiv enam tasutud osas. Hageja on kohtule esitatud kompromisslepingus taotlenud poole riigilõivu tagastamist
lg 1 p 1 ning ettenähtust rohkem tasutud riigilõivu tagastamist enam tasutud osas
Hageja on tasunud käesolevas tsiviilasjas riigilõivu summas 85 eurot /tlk 36, 40, 48/. 15.10.2012. a kohtumäärusega palus kohus ekslikult hagejal tasuda täiendavalt riigilõivu summas 25 eurot. Hageja oli tasunud riigilõivu summas 60 eurot ning vastavalt tsiviilasja hinnale oleks hagejal tulnud täiendavalt tasuda riigilõivu summas 15 eurot. Eeltoodust tulenevalt on hageja tasunud riigilõivu 10 eurot ettenähtust rohkem.
lg 4 alusel tagastab riigilõivu kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Riigilõiv tagastatakse menetlusosalisele, kes selle pidi tasuma, või tema korraldusel muule isikule. Hageja palub tagastada tema poolt tasutud riigilõivu. Poolte vahel sõlmitud kompromisslepinguga palub hageja kohtul talle tagastada pool menetluses tasutud riigilõivust. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejale Era Liisingu Inkassoteenused Aktsiaselts-ile tagastada
lg 2 p 1 alusel ½ menetluses tasutud põhjendatud riigilõivust summas 37,50 eurot ning
Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.