) tulenev müügilepingu regulatsioon. Keskseks küsimuseks on müügilepingu puhul müügilepingu eseme kvaliteet ja vastavus lepingu tingimustele. Käesoleval juhul on kostja tunnistanud eelpool viidatud viie klaaspaketi (vale selektiivpinna asetus) 2 Lk 3 / 9 mittevastavust lepingu tingimustele ning nende asemele väljastanud tasuta uue kauba – samas pole kostja soovinud pidada läbirääkimisi vastavate kulude hüvitamiseks. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et eelviidatud viis paketti ei olnud lepingutingimustele vastavad koos kõige sellest tulenevaga. Nimelt sätestab
lg 4, et müüja kannab asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Kostja pole paraku seda teinud. 7. Hageja on vastava vahetustöö tõttu kandnud kulusid summas 6290 krooni, s.o 402 eurot, tasudes lisanduva töö eest OÜ-le Korame (kuluarve lisatud), mis on käsitletav otsese varalise kahjuna, mis lisaks
lg 4 kuulub hüvitamisele ka
lg 2 järgi.
lg 4 järgi peab isik hüvitama kahju üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Käesoleval juhul ei ole vaidlust, et kui kostja oleks kohe lepingule vastavad paketid tarninud, ei oleks hageja pidanud vastavat kahju kandma. Riigikohus on oma 7.12.2005 lahendis nr 3-2-1-149-05 selgitanud, et „Põhjuslik seos on olemas juhul, kui ilma kostjale etteheidetava teota ei oleks kahju tekkinud (conditio sine qua non reegel).” Oma 26.09.2006 lahendis nr 32-1-53-06 on Riigikohus märkinud, et „Kohtud pidid
lg 4 mõtte kohaselt teo ja kahju vahel põhjusliku seose tuvastamisel kasutama nn conditio sine qua non – testi. Riigikohus on samas selgitanud, et viidatud testi kohaselt loetakse ajaliselt eelnev sündmus (lepingule mittevastava paketti tarnimine) hilisema sündmuse (vajadus paketid vahetada) põhjuseks, kui ilma esimese sündmuseta poleks ajaliselt hilisemat sündmust toimunud. Riigikohus on selgitanud, et „Selleks saab kasutada nn elimineerimise meetodit, mille abil jäetakse kostja väidetav tegu mõtteliselt kõrvale ja uuritakse, kas kahjulik tagajärg oleks ilma selleta saabunud. Kui kahjulik tagajärg oleks saabunud ka ilma kostja väidetava teota, pole kostja tegu kahju põhjuseks.” 8. Eeltoodust lähtuvalt ja arvestades asjaolu, et kostja on tunnistanud viie vahetatud klaaspaketi osas oma viga, siis on kostja vastava kahju eest summas 6290 krooni, s.o 402 eurot vastutav. Vastavalt
lg 1 on võlgnik kohustatud kahju hüvitama juhul, kui ta kohustuse rikkumise eest vastutab.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahjunõue summas 1391,52 eurot. 9. Seni välja vahetamata aknapaketi mõõtmetega 582 x 2481 mm, mille paketi siseküljel, so ligipääsmatus kohas asub kellegi käejälg, ei saa samuti vastata poolte kokkuleppele lepingu tingimuste osas. Lepingueseme lepingutingimustele vastavust reguleerib
, mille lg 1 sätestab, et ostjale üleantav asi peab vastama lepingutingimustele, eelkõige koguse, kvaliteedi, liigi, kirjelduse ja pakendi osas. Sama paragrahvi lg 2 täpsustab, et asi ei vasta muu hulgas lepingutingimustele, kui asjal ei ole kokkulepitud omadusi (p 1) või kokkuleppe puudumisel asja omaduste kohta ei sobi asi teatud eriliseks otstarbeks, milleks ostja seda vajab ja mida müüja lepingu sõlmimise ajal teadis või pidi teadma, kui ostja võis mõistlikult tugineda müüja erialastele oskustele või teadmistele, muul juhul aga otstarbeks, milleks seda liiki asju tavaliselt kasutatakse (p 2).
Samuti ei saa olla vaidlust, et kõnealune käejälg ei ole saanud paketi siseküljele sattuda kellegi muu kui kostja süül, sest objektile tarnis kostja paketid juba kokkupandult. 12.
Viidatud norm sätestab, et müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Järelikult oli vastav puudus olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ning kostja vastutab selle eest hoolimata sellest, et mittevastavus ilmnes hiljem. Ainetud on viited mingitele garantiitingimustele. 13. Samas sätestab ka
lg 1 tõepoolest, et kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 2 tuleneb, et kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. Märgitud kohustuse on hageja täitnud – vastava ülevaatamise käigus avastatigi asjaolu, millele hageja viitas eespool: nimelt olid mitmetel klaaspakettidel probleemid sellega, et selektiivkiht oli valel klaaspaketi küljel. Samas kõnealuse defekti puhul tuleb arvestada selle eripära. Tegemist on äärmiselt raskesti märgatava defektiga, kui aknaklaasid on lõplikult pesemata. Aknaklaasid pestakse vahetult enne objekti üleandmist ja enne seda on loomulik, et nad võivad olla tolmused ja neil võib esinedagi näpujälgi, kuid seda väljaspool klaaspaketti. Kuivõrd esmapilgul on väga raske aru saada, kummal pool paketti vastav käejälg on, siis enne klaaside pesu ei pööratudki ilmselt kõnealusele käejäljele mingit tähelepanu, kui seda üldse märgatigi (õigemini eristati teistest käejälgedest), sest klaasid olid nagunii tolmused ja täis erinevaid käe ja näpujälgi. Asjaolu, et kõnealust käejälge ei olnud võimalik puhastada, selguski alles klaaside pesemise käigus. Seda, et tegemist oli äärmiselt mittemärgatava puudusega, kinnitab ka asjaolu, et mitte üksnes hageja, vaid ka kostja esindajad Märt Küüt ja Villem Kasak ise vaatasid
lg 1 toodud regulatsioon, millest tuleneb, et kostja on igal juhul vastutav selle eest, et ta on objektile tarninud lepingutingimustele mittevastava lepingu eseme, rikkudes sellega pooltevahelist lepingut. 4 Lk 5 / 9 16. Kohaldub ka
sätestatu, mille lg 1 tuleneb, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Kuna kostja ei soostunud aga vastavat aknapaketti ümber vahetama, siis tuleb lõplikult kohaldada
lg 5 regulatsiooni, mis sätestab, et kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
lg 1 tulenevalt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muu hulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast tallelepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Puudub vaidlus, et kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja oma vastavaid kohustusi täitnud, millest tulenevalt võib eeldada, et vabatahtlikult ta neid ei täidagi. 17. Hagejal on õigus nõuda mõistlike kulude hüvitamist
Vastavateks mõistlikeks kuludeks tuleb lugeda 1391.53 euro suurust summat – just märgitud suuruses on hagejale pakkumise teinud ka viis eelviidatud aknapaketti vahetanud äriühing Korame OÜ (pakkumine lisatud). 18. Kuna
lg 4 sätestab, et müüja kannab ka asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud, siis võib esitatud hinnapakkumist Korame OÜ-lt lugeda igati mõistlikuks ja õiguspäraseks. Hageja leiab, et antud juhul ei oma kostjalt vastava summa väljamõistmisel iseenesest tähtsust asjaolu, mille kohaselt ei ole hageja veel ise vastavat kulutust teinud. Nimelt on ka Riigikohus oma 21.12.2005 lahendis nr 3-2-1-139-05 leidnud, et: „..hageja oli kohustatud kostjale hüvitist maksma, sõltumata sellest, kas kostja oli kulutusi kandnud või mitte. Kahju hüvitamise ulatust reguleerivad võlaõigusseaduse 7. peatüki sätted (
§-d 127135). […] Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud (
lg 1).” Sama seisukohta on Riigikohus korranud ka oma 24.09.2007 lahendis nr 3-2-1-75-
sätete kohaselt peab võlgnik peab kohustuse täitma lepingule või seadusele vastava kvaliteediga. Kui lepingulise kohustuse täitmise kvaliteet ei tulene lepingust või seadusest, peab lepingupool kohustuse täitma asjaolusid arvestades vähemalt keskmise kvaliteediga. Kui kohustuse täitmiseks võlgnetakse liigitunnustega asi ja sellesse liiki kuuluvad asjad on erineva kvaliteediga, peab võlgnik kohustuse täitma vähemalt keskmise kvaliteediga asjaga. Antud juhul vastutas kostja aknapakettide kvaliteedi eest ja probleemide esinemisel vahetas need koheselt ringi, hageja peab aga tagastama need defektiga paketid, mida ta siia maani teinud ei ole. Vahetusega seotud kulud, kui need üldse tehti, jäävad hageja kanda. 25. Kahjunõue summas 1391.52 eurot ei ole põhjendatud. Hagejaga suhtlemisel on üks huvitav probleem, sest nad ei soovi aktsepteerida tootja poolt pakutavaid garantiitingimusi ja kvaliteedinõudeid, vaid väidavad, et need ei ole olulised, seadus on oluline. Ühest küljest on kahtlemata
sätted kõigile järgitavad ja selles osas puudub vaidlus, kuid teisest küljest peab ostja ikkagi lähtuma nii tootja garantiidest kui ka kvaliteedinõuetest. Kui ostjale ei meeldi pakutavatel tingimustel toodang siis saab alati valida teise tootja toodangu. Ostja ei soovi aktsepteerida tootja garantiisid, vaid alustab hiljem nn „võlaõigusele tuginevaid vaidlusi“. Taoline on ka hageja nõue. OÜ Marepleks väidet tõendab ka hr Eerik Kirs e-kirjavahetus garantiitingimustest 15.11.
sätestatuna müüdud asja lepingutingimustele mittevastavusest tuleneva nõude aegumistähtaeg algab asja üleandmisest ostjale. Asja asendamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg asendatud asja üleandmisest ostjale. Asja parandamisel müüja poolt algab aegumistähtaeg kõrvaldatud puuduse suhtes uuesti parandamisest arvates.
alusel kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kahju ei kuulu 6 Lk 7 / 9 hüvitamisele ulatuses, milles kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel kahju hüvitamise kohustus tekkis. Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise eesmärgiga. HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA KIRJALIKU VASTUSE OSAS 31. Hageja kahjunõue summas 402 eurot on põhjendatud. Kostja võtab omaks, et: „Tellimuse täitmise käigus juhtus nii, et OÜ Marepleks tarnis OÜ-le Aknatehas viis klaaspaketti, mille selektiivpinnad olid ümbervahetatud (seespool olemise asemel väljaspool).” Järelikult ei ole vaidlust, et vastavad klaaspaketid olid puudustega. Pooltevahelisele võlasuhtele kohaldub võlaõigusseaduse (edaspidi nimetatud „
”) tulenev müügilepingu regulatsioon.
lg 4 sätestab üheselt, et müüja kannab asja asendamisega seotud kulud, eelkõige veo-, posti-, töö-, reisi- ja materjalikulud. Hageja on tõendanud, et tal on tekkinud vastav kulu, mille juures ei oma mingit tähtsust kostja poolt viidatud: „kas selle viiel aknal olid ka paigaldusprobleemid…” Paigaldusprobleeme ei olnud – ainsaks probleemiks oli see, et puudustega aknapaketid tuli ära vahetada ning vastava kulu peabki kostja
Täiesti ainetu on kostja kahtlus, nagu poleks vahetustöid võib-olla üldse teostatudki. Samas tõendab töö teostamist juba hagile lisatud Korame OÜ arve, millel kajastuvad teostatud tööd. Puuduvad igasugused alused kahtlemaks, et arvel kajastatu ei vastaks tegelikkusele. Täiendavalt lisab hageja maksekorralduse, mis kinnitab, et vastav arve on ka hageja poolt tasutud ja kulu seega kantud. 32. Samuti jääb selgusetuks, millele tuginevad kostja viited, et: „OÜ Aknatehas ka teab samuti, et üldlevinud praktika kohaselt paketitootja vastutab paketi eest, kuid mitte akna kokkupanemise eest.” Hagejale selline praktika teada ei ole ning hageja lähtub
Käesoleva hagieseme piiridest väljuvad aga kostja viited sellele, et: „OÜ Aknatehas pole aga tagastanud viit defektset klaaspaketti.” Hageja on juba oma 15. oktoobri 2010 ettepanekus probleemide lahendamiseks kokkuleppel märkinud, et: „vastavad paketid on olemas tema tehases ja kui Osaühing MAREPLEKS soovib, võib ta neile igal ajal OÜ Aknatehas asukohta järele tulla. OÜ Aknatehas osundab, et vastav soov on küll mõnevõrra hämmastav ning esmakordne, kuivõrd osaühing MAREPLEKS pole varem kunagi sellist soovi avaldanud. Õnneks ei ole hetkel veel jõutud kõnealuseid pakette utiliseerida, millest tulenevalt palume neile järele tulla hiljemalt kahe nädala jooksul käesoleva kirja saamisest. Juhul, kui selle aja jooksul pole Teil võimalik järele tulla, palume Teil meile sellest teada anda, et leppida kokku edasine hoiustustasu. Vastupidisel juhul kõnealused klaaspaketid utiliseeritakse.” Ka käesoleval hetkel on aknapaketid alles, kuid jätkuvalt
Märgitu ei puuduta aga käesoleva hagi eset. 33. Hageja nõue summas 1391.52 eurot on samuti põhjendatud. Kostja püüab esiteks väita, et tema garantiitingimused on seaduse suhtes ülimuslikud ning kostja meelest on huvitav, et hageja seda ei aktsepteeri. Kostja ei ole mõistnud (müügi)garantii olemust.
lg 1 sätestab, et müügigarantiiks on müüja, varasema müüja või tootja (müügigarantii andja) lubadus müüdud asi garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustel tasuta või tasu eest välja vahetada, parandada või tagada muul viisil asja vastavus garantiis või reklaamis ettenähtud tingimustele, millega antakse ostjale seaduses sätestatust soodsam seisund. Müüja ei saa oma müügigarantiiga kuidagi ühepoolselt piirata ostjale seadusega tagatud õigusi. Hageja ja kostja ei ole kunagi ka kokku leppinud selles, et hageja loobub oma seaduses sätestatud õigustest, samuti ei ole hageja tõepoolest mitte kunagi aktsepteerinud kostja garantiitingimusi ning need ei ole kunagi saanud pooltevahelise lepingu osaks viisil, mis piiraks kuidagi hageja õigusi. Samas tõepoolet – hilisemalt, kui käesoleva hagi esemeks olnud probleem oli juba tõusetunud ja hageja soovis kostjalt klaasi osta, esitas kostja nõude, et edaspidi müüakse klaasi üksnes juhul, kui hageja seaduslik esindaja allkirjastab kostja garantiitingimused. Seda hageja ei teinud ja ongi tänasel hetkel 7 Lk 8 / 9 sunnitud klaasi ostma mujalt.
lg 1 on võlgnik kohustatud kahju hüvitama juhul, kui ta kohustuse rikkumise eest vastutab.
lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. 41.
Müüja vastutab asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem. Järelikult oli vastav puudus olemas asja juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal hagejale ning kostja vastutab selle eest hoolimata sellest, et mittevastavus ilmnes hiljem. Ainetud on viited mingitele garantiitingimustele.
lg 1 kohaselt, kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma.
lg 2 tuleneb, et kui müügilepingus on ette nähtud asja vedamine, võib ostja asja üle vaadata asja jõudmisel sihtkohta. Märgitud kohustuse on hageja täitnud ning sellel ei ole vastu vaielnud ka kostja – vastava 8 Lk 9 / 9 ülevaatamise käigus avastatigi asjaolu, millele hageja viitas: mitmetel klaaspakettidel probleemid sellega, et selektiivkiht oli valel klaaspaketi küljel. Ei saa eeldada, et hageja oleks pidanud kirjeldatud defekte varem märkama. Kuivõrd hageja on täitnud kõik oma seadusest tulenevad kohustused, siis kohaldub
lg 1 toodud regulatsioon, millest tuleneb, et kostja on vastutav selle eest, et ta on objektile tarninud lepingutingimustele mittevastava lepingu eseme, rikkudes sellega pooltevahelist lepingut.
lg 1 tuleneb, et kui asi ei vasta lepingutingimustele, võib ostja nõuda müüjalt asja parandamist või asendamist. Kuna kostja ei soostunud aga vastavat aknapaketti ümber vahetama, siis kohaldub
lg 5 regulatsioon - kui ostja nõuab õigustatult asja parandamist ja müüja ei tee seda mõistliku aja jooksul, võib ostja asja ise parandada või lasta seda teha ning nõuda müüjalt selleks tehtud mõistlike kulutuste hüvitamist.
lg 1 tulenevalt loetakse müüjat müügilepingut oluliselt rikkunuks muuhulgas ka siis, kui asja parandamine või asendamine ei ole võimalik või ebaõnnestub või kui müüja keeldub õigustamatult asja parandamast või asendamast või ei tee seda mõistliku aja jooksul pärast tallelepingutingimustele mittevastavusest teatamist. Vaidlust ei ole selles, et kuni käesoleva hetkeni ei ole kostja oma vastavaid kohustusi täitnud. 42. Hagejal on õigus nõuda mõistlike kulude hüvitamist
Mõistlikeks kuludeks saab lugeda 1391.53 euro suurust summat – Korame OÜ pakkumist. Kostja ei ole vastupidist tõendanud.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.