Obsah (5)

§ 44§ 43§ 75§ 79§ 87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Agu Timmi ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 17.01.2013, Tartu Haldusasja number 3-12-725 Haldusasi OÜ M-NAR Kinnisvara kaebu

) §-s 74 sätestatud vaide esitamise tähtaja möödumist, võib järeldada, et OÜ M-NAR Kinnisvara taotles sisuliselt haldusasjas

§ 44

lg 1 p 2 alusel menetluse uuendamist ning uuendatud menetluses haldusakti andmist 14.05.2008 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamiseks.

§ 44

lg 1 p 2 järgi uuendab haldusorgan menetlusosalise taotlusel haldusmenetluse, kui asjas ilmnevad uued olulised tõendid, mis ei olnud isikule haldusmenetluse ajal teada. 19. Ida-Eesti päästekeskuse 12.12.2011 kirjast nr. 7.3-1/2372-22 ilmneb, et haldusorgan kontrollis OÜ M-NAR Kinnisvara väite õigsust, küsides selleks selgitust nii 02.08.2011 kirjaga kui ka teostades 11.11.2011 Kangelaste 2 asuvas hoones uue tuleohutusülevaatuse, kuid M-NAR Kinnisvara märgitud asjaolu (hoones inimeste puudumine) ei tuvastanud. Ida-Eesti päästekeskuse toimingutest pärast kaebaja taotluse saamist nähtub ühtlasi, et haldusorgan hindas OÜ M-NAR Kinnisvara taotluse põhjendatust sisuliselt, mitte ei jätnud seda läbi vaatamata. 20.

§ 43

lg 2 sätestab, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle kohta haldusakt. Ka Riigikohus on mitmetes oma lahendites leidnud, et olukorras, kus haldusorgan otsustab taotletud haldusakti andmata jätta, on menetluse uuendamisest keeldumise kohta tehtav otsustus haldusakt (vt RKHK 12.10.2009 otsus asjas nr. 3-3-1-50-09, p 12 ja RKHK 21.02.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-80-10, p 21). Ida-Eesti päästekeskus kaebaja taotlust motiveeritud haldusaktiga ei lahendanud. Selle asemel otsustas Ida-Eesti päästekeskus rakendada 14.05.2008 ettekirjutuse punktide 1 ja 3 täitmata jätmise eest sunniraha. Olenemata vastavasisulise resolutsiooni puudumisest võib siiski järeldada, et vaidlustatud kirjaga keeldus Ida-Eesti päästekeskus ühtlasi 14.05.2008 ettekirjutust kehtetuks tunnistamast. Seega saab vaidlusalust kirja 14.05.2008 ettekirjutuse kehtetuks tunnistamata jätmise kohta käsitada haldusaktina.

1. Ida-Eesti Päästekeskuse 12.12.11 kiri sisaldab ka viidet ATSS § 9 lõikele 1 ning otsustust, rakendada 14.05.2008 ettekirjutuse punktide 1 ja 3 hoiatusega pikendatud tähtajaks täitmata jätmise eest sunniraha. ATSS § 9 lg 1 sätestab: „Kui ettekirjutust ei ole hoiatuses märgitud tähtaja jooksul täidetud ja ettekirjutuse vaidlustamise tähtaeg on möödas, annab sunnivahendit rakendav haldusorgan sunnivahendit haldusorgani nimel vahetult rakendavale isikule kirjaliku täitekorralduse, mis peab sisaldama: 1) ettekirjutuse teinud ja sunnivahendit rakendava haldusorgani nimetuse; 2) sunnivahendit vahetult rakendava isiku ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 3) viite haldusaktile, millega ettekirjutus tehti, ja ettekirjutuse sisu; 4) kinnituse, et hoiatuses märgitud sunnivahendit hakatakse rakendama; 5) adressaadi ees- ja perekonnanime või juriidilise isiku nime; 6) asendustäitmise korral sunnivahendi rakendamise koha; 7) rakendatava sunnivahendi. Seega on kirjal ka teatud ATSS § 9 lõikes 1 märgitud täitekorralduse tunnused. Riigikohtu tsiviilkolleegium on leidnud, et kuivõrd täitekorralduse 5 adressaadiks on sunnivahendit vahetult rakendav isik, mitte aga isik, kelle suhtes sunnivahendit kohaldatakse ning täitekorralduse sisu sarnaneb täitmisavaldusega (TMS § 23 lg 2), kujutab täitekorraldus endast kohtutäiturile esitatavat täitmisavaldust ning seda saab käsitada haldusesisese menetlustoiminguna, millega formaalselt algatatakse haldustäitemenetlus (vt RKTsK 08.11.2011 määrus asjas nr. 3-2-1-100-11, p 13). Seega ei ole täitekorraldus käsitatav halduskohtus vaidlustatava haldusaktina.
2. Käesoleval juhul ei saa kirja siiski pidada täitekorralduseks, kuna see on adresseeritud OÜ-le M-NAR Kinnisvara, mitte sunnivahendit vahetult rakendavale haldusorganile ning kirjaga lahendatakse olenemata resolutsiooni puudumisest sisuliselt ka kaebaja haldusmenetluse uuendamise korras haldusakti kehtetuks tunnistamise taotlus. Ringkonnakohus sedastab, et asendustäitmise ja sunniraha seadus ei näe ette eraldi haldusakti andmist, millega fikseerida veel pärast ettekirjutuse ja hoiatuse tegemist tasumisele kuuluva sunniraha suurus. Samas tuleb möönda, et kiri sisaldab selgelt eristatavat ning regulatiivset tähendust omavat resolutiivosa, milles määratakse sunniraha suurus, vabatahtlikuks tasumiseks antud tähtaeg (mis piirab haldusorgani tegevust kulude sissenõudmiseks täitemenetluses) ning hoiatatakse sunniraha tähtajaks tasumata jätmisel selle sissenõudmisega täitemenetluse seadustikus sätestatud korras koos täitemenetluse kuludega (tl 7). Riigikohtu halduskolleegium ei nõustunud analoogilises olukorras Tallinna Ringkonnakohtu seisukohaga, et tegemist on teabetoiminguga, vaid leidis, et eelnimetatud küsimuste lahendamine haldusaktiga on kooskõlas asendustäitmise ja sunniraha seaduse mõttega ning tagab puudutatud isiku õiguste piisava kaitse ega ületa haldusorganile antud pädevust (RKHK 26.01.2011 otsus asjas nr. 3-3-1-70-10, p 28). Eeltoodust järeldub, et Ida-Eesti päästekeskuse 12.12.11 vastus nr. 7.3-1/2372-22 on ka sunniraha tasumisega seotud osas halduskohtus vaidlustatav haldusakt.
3. Järgnevalt uurib kohus, kas OÜ M-NAR Kinnisvara esitas 12.12.11 haldusaktile vaide ning kas Ida-Eesti päästekeskus lahendas vaide vaideotsusega. Riigikohus on leidnud: „Kui puudutatud isik esitab vaidetähtaja (

§ 75

) jooksul akti andnud või kõrgemalseisvale haldusorganile tahteavalduse haldusakti muutmiseks või kehtetuks tunnistamiseks, tuleb eeldada, et isik soovib esitada vaiet, kuigi isik ei ole oma tahteavaldust vaidena pealkirjastanud või ei ole viidanud Haldusmenetluse seaduse 5. peatükile“ (RKHK 09.05.2008 määrus asjas nr. 3-3-1-22-08, p 12 ning 04.04.2003 määrus asjas nr. 3-3-1-32-03, p 16). Seega saab OÜ M-NAR Kinnisvara 14.12.2011 Ida-Eesti päästekeskusele adresseeritud mittenõustumist, mis on esitatud vaide esitamise tähtaja jooksul, pidada vaideks, mille Ida-Eesti päästekeskus oli kohustatud vaidemenetluse sätete alusel lahendama. Ida-Eesti päästekeskus vastas kaebajale 16.12.2011 selgitusega, et 12.12.2011 kirja ei saa haldusmenetluse seaduse sätete alusel vaidlustada. Ida-Eesti päästekeskuse 16.12.2011 selgituskirja võib seega tõlgendada

§ 79

lg 1 p 1 kohase vaide tagastamisena põhjusel, et isikul puudub õigus vaiet esitada. Sellega rikkus Ida-Eesti päästekeskus OÜ M-NAR Kinnisvara õigust vaide menetlemisele. 24. Riigikohus on leidnud, et kohtusse pöördumise tähtaja kulgema hakkamine on seotud vaideotsuse kättetoimetamise ajaga. Kui haldusorgan ei ole aga avalduse esitaja subjektiivsete õiguste rikkumist vaidemenetluse käigus Haldusmenetluse seaduses ettenähtud korras kontrollinud, on rikutud avaldaja põhiõigust seadusega sätestatud menetlusele ning hea halduse tava (RKHK 09.05.2008 määrus asjas nr. 3-3-1-22-08, p-d 11 ja 13).

§ 87

lg 1 sätestab: „Isikul, kelle vaie jääb vaidemenetluses rahuldamata või kelle õigusi vaidemenetluses rikuti, on õigus pöörduda halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras kaebusega halduskohtusse.“ HKMS § 47 lg 2 sätestab: „Kui isik pidas 6 kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, võib kaebuse selle nõudega esitada 30 päeva jooksul arvates päevast, kui isikule tehti teatavaks kohtueelset menetlust lõpetav lahend, kui seadus ei sätesta teisiti.“ Ringkonnakohus on seisukohal, et HKMS § 47 lg 2 ei kohaldu ainult kohustusliku kohtueelse menetluse, vaid ka vabatahtliku kohtueelse menetluse korral. Ringkonnakohus leiab, et kui halduskohus teeb kaebuse saamisel kindlaks isiku õiguste rikkumise vaidemenetluses vaide ebaõige tagastamise tõttu, ei pea halduskohus menetlusökonoomia printsiibist lähtudes nõudma kaebuse esitamist vaide tagastamise toimingule, vaid võib lahendada ka kaebust vaide esemeks olnud haldusakti peale. Viimasel juhul hakkab kaebuse esitamise 30-päevane tähtaeg kulgema vaide tagastamise toimingule järgnevast päevast.

1. Tartu Haldukohus tegi õigesti kindlaks, et kaebaja ei pöördunud kohtusse 30 päeva jooksul arvates 16.12.2011 selgituskirja saamisest. Ida-Eesti päästekeskuse poolt Tartu Ringkonnakohtule telefoni teel edastatud andmetel saadeti 16.12.2011 selgituskiri koostamise kuupäeval OÜ M-Nar Kinnisvara meiliaadressidel XXX ning XXX. Viimane meiliaadress oli märgitud ka kaebaja vaidele. Kaebaja ei väida, et ta oleks 16.12.2011 selgituskirja kätte saanud nimetatud kuupäevast hiljem. Seega esitas OÜ M-NAR kaebuse halduskohtusse tähtaja rikkumisega.
2. Kaebetähtaja ennistamise taotlust lahendades viitas Tartu Halduskohus õigesti Riigikohtu praktikale leides, et vaidlustamisviite puudumine võib olla kaebetähtaja ennistamise aluseks, kui tähtaja möödalaskmine oli sellest tingitud või kui viite äratoomine võinuks viia kaebuse kiiremale esitamisele.

§ 79

lg 3 kohaselt teatatakse isikule vaide tagastamisest posti teel vaide esitamisest alates seitsme päeva jooksul. Teates tuleb vaide tagastamist põhjendada ning selgitada edasikaebamise korda. OÜ-le M-NAR Kinnisvara vaide tagastamisel edasikaebamise korda ei selgitatud. Sellegipoolest ei ennistanud halduskohus kaebuse esitamise tähtaega, kuna leidis, et kaebaja näol ei ole tegemist õiguslikult kogenematu isikuga. Ringkonnakohus märgib, et toimiku materjalidest ei nähtu, et OÜ M-NAR Kinnisvara seaduslikul esindajal A. Rumjantsevil oleksid õigusalased teadmised, mis võimaldanuks iseseisvalt kohtusse pöördumise ajas ja vajaduses selgusele jõuda. Ka ei saa küsimust sellest, kas 12.12.2011 kirja näol oli tegemist halduskohtus vaidlustatava haldusaktiga pidada lihtsaks õigusküsimuseks.

1. Siiski tuleb halduskohtu lõppjäreldusega kaebetähtaja ennistamata jätmisel nõustuda. Riigikohus on kaebetähtaja ennistamise küllaldaseks põhjuseks teatud tingimustel pidanud õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimust protsessitoimingutes. Tähtaja ületamine ei saa olla siiski vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad. Ka õiguslikult kogenematul isikul ei ole alust eeldada, et vaidlust saab lahendada suvalises korras ja määramatult pika aja jooksul. Subjektiivsete õiguste kaitse süsteem Eesti kohtutes, kus menetluse algatamine sõltub isiku avaldusest, eeldab, et isikud näitavad ka ise oma õiguste kaitsel üles piisavat huvi. Kui kogenematul isikul tekib kahtlus oma õiguslikes teadmistes, peab ta mõistliku aja jooksul otsima professionaalset abi. Vajadusel saab isik koheselt pöörduda kohtu poole, taotledes tasuta õigusabi määramist. Kui kaebaja eksimus tugineb ametiasutuse või kõrvalise isiku poolt antud väärale informatsioonile, tuleb kaebetähtaja ennistamise otsustamisel hinnata, kas kaebajal oli küllaldane põhjus nõuannet usaldada (RKHK 01.10.2002 määruse asjas nr. 3-3-1-57-02 p 19).
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et Ida-Eesti päästekeskuse tuleohutusbüroo juhtivinspektori väide 12.12.2011 kirja mittevaidlustatavuse kohta ei takistanud kaebajal 7 kohtusse pöördumise võimaluste sõltumatut kindlakstegemist professionaalse õigusnõustaja abiga, kuna kaebajal puudus alus eeldada, et tuleohutusbüroo juhtivinspektor omab professionaalseid teadmisi ka õiguse valdkonnas. Kolm ja pool kuud oma õiguste kaitse vajaduses ning kaebuse esitamise tähtajas selgusele jõudmiseks on ilmselgelt liiga pikk aeg ning annab tunnistust kaebaja hooletusest oma õiguste kaitsel. Eeltoodud kaalutlustel jääb määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu määrus jõusse. Maili Lokk Agu Timmi 8 Tiina Pappel