3-10-3056/38

MÄÄ RUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Madis Ernits, Einar Vene, Agu Timmi Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2012, Tartu Haldusasja number 3-10-3056 Haldusasi Juri Kolesnikovi kaebus Tartu Vangla toimingutega (tablettide mitteandmine perioodil 26.09.2010 – 10.10.2010) tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 29.12.
2. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Juri Kolesnikovi määruskaebus Asja läbivaatamise kuupäev Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta Tartu Halduskohtu 29.12.
3. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest. Edasikaebamise kord ASJAOLUD
4. 15.10.2010 registreeriti Tartu Vanglas J. Kolesnikovi 14.10.2010 koostatud eestikeelne kahju hüvitamise taotlus, milles kaebaja palus moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist seoses sellega, et Tartu Vangla ei väljastanud talle arstide poolt välja kirjutatud ravimeid ajavahemikul 26.09.2010 – 10.10.
5. Kuna kahju hüvitamise taotlus sisaldas ebapiisavalt andmeid, andis vangla kaebajale puuduste kõrvaldamiseks täiendavalt aega. 02.11.2010 esitas kaebaja Tartu Vanglale kahjunõude 3-30/243 juurde venekeelse lisa.
6. Tartu Vangla 15.11.2010 otsustusega tagastati kaebajale tema taotlus koos lisaga, tuginedes justiitsministri 30.11.
7. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ (edaspidi VSkE) § 491 lg-tele 1, 2 ja
8. Vangla ei pea vastu võtma kahju hüvitamise taotluse võõrkeelset lisa, vaid võib nõuda selle tõlget. Kuna kaebaja ei nõustunud tõlketasu maksma ega taotluse lisa ise tõlkima ning vangla on veendunud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, siis vangla tõlketasu enda kanda ei võtnud ning tagastas taotluse koos võõrkeelse lisaga.
9. 24.11.2010 saabus Tartu Halduskohtule kaebus, milles kaebaja nõudis Tartu Vangla poolt talle perioodil 26.09.2010 – 10.10.2010 tablettide andmata jätmise ning kahju hüvitamise taotluse tagastamise õigusvastasuse tuvastamist ning moraalse ja füüsilise kahju hüvitamist summas 10 000 krooni. Kaebaja ei oska kirjutada eesti keeles, ta on kohtute poole alati pöördunud vene keeles. Ka vangla poole on kaebaja aastatel 2009 ja 2010 pöördunud ainult vene keeles. Vangla on kaebaja varem esitatud taotluse 3-30/225 ise eesti keelde tõlkinud. Kaebaja õpib eesti keelt, kuid ei saa veel kõigest aru ega ole kunagi kontaktisikule rääkinud, et oskab eesti keeles kirjutada. 14.10.2010 Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotluse kirjutas üks teine kinnipeetav, mida on näha käekirja järgi. See kinnipeetav viidi üle teise sektsiooni, ülejäänud kinnipeetavad pole nõus kaebajat tasuta aitama. Eesti keele kursusi vangla kaebajale ei võimalda, kuigi ta on seda korduvalt taotlenud.
10. Tartu Halduskohtu 29.12.
11. a määrusega kaebus tagastati. Kaebus tagastati kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS v. r) § 11 lg 31 p 1 alusel, kuna kaebuse esitaja polnud kinni pidanud seda liiki asjade eelnevaks kohtuväliseks lahendamiseks seadusega sätestatud kohustuslikust korrast. Halduskohus nõustus Tartu Vanglaga kaebaja taotluse tagastamise põhjenduste osas. Tartu Vangla tagastas õiguspäraselt kaebajale tema kahju hüvitamise taotluse, lähtudes VSkE § 491 lg-test 1, 2 ja 5, ning seega oli kaebajal tulenevalt vangistusseaduse (edaspidi VangS) § 11 lgtest 8 ning 81 kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
12. J. Kolesnikov esitas määruskaebuse, milles palus Tartu Halduskohtu 29.12.
13. a määruse tühistada. Kaebaja taotleb, et halduskohut kohustataks tema kaebust läbi vaatama ning seda rahuldama. Kaebaja palub tunnistada, et 14.10.2010 Tartu Vanglale esitatud kahju hüvitamise taotlus tulnuks ilma täiendava informatsioonita vastu võtta. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist ja advokaadi võimaldamist. Kohus on Tartu Vangla väited neid kontrollimata vastu võtnud. Kaebaja selgitab, et 14.10.2010 kahju hüvitamise taotluses ei tahtnud ta enda terviseprobleeme üksikasjalikult kirjeldada, kuna taotlus satub vanglaametnike ja kontaktisikute kätte, kellel pole õigust omada informatsiooni kaebaja tervise kohta. 14.10.2010 esitatud taotlus oli piisav selleks, et kahjunõuet läbi vaadata. Vangla jurist oleks võinud kaebaja tervisliku seisundi kohta täiendava teabe saamiseks pöörduda meditsiiniosakonna või otse kaebaja poole, ilma kõrvaliste isikute osaluseta. Kaebaja kordab määruskaebuses, et 14.10.2010 Tartu Vanglale esitatud taotluse kirjutas teine kinnipeetav. Kaebaja ise eestikeelset taotlust kirjutada ei osanud, eesti keele kursustele läks ta alles septembris 2011 ning A-kategooria eksami sooritas 19.12.
14. Isegi A-kategooria puhul ei saa öelda, et inimene valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab kirjutada kahju hüvitamise taotlust meditsiinilist laadi täpsustustega. Tõlketasu maksmiseks kaebajal raha ei olnud ning eesti keeles kirjutada ta ei osanud, seetõttu palus kaebaja vanglal ennast tõlketasu maksmisest vabastada. Tartu Vangla 11 kontaktisikut on alati väitnud, et kaebaja eesti keeles kirjutada ega rääkida ei oska, kuid
15. kontaktisik hakkas väitma vastupidist. Kui kaebaja ei oska isegi pärast A-kategooria, s.o kõige madalama taseme omandamist eesti keeles kirjutada, siis
16. a oskas ta seda veel vähem. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
17. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 29.12.
18. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. 2 Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
19. VangS § 11 lg-st 8 tuleneb, et vangla tekitatud kahju hüvitamiseks on kinnipeetaval õigus halduskohtu poole pöörduda tingimusel, et ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses (edaspidi RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. VangS § 11 lg 81 kohaselt, kui taotlus tagastatakse põhjusel, et taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval õigust pöörduda kaebusega sama kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole. Tartu Vangla on kaebaja 14.10.2010 esitatud kahju hüvitamise taotluse ning selle 15.10.2010 esitatud venekeelse lisa 15.11.
20. a otsustusega tagastanud. Kui taotlus koos lisaga tagastati õiguspäraselt, see tähendab kooskõlas VangS § 11 lg 81-ga, siis puudus kaebajal õigus halduskohtu poole pöörduda ning halduskohtul tuli kaebus tagastada.
21. Esmalt palus vangla kaebajal 14.10.2010 esitatud kahju hüvitamise taotlust täiendada, kuna taotlus ei kajastanud piisavalt andmeid. Vangla andis 27.10.2010 otsustusega kaebajale puuduste kõrvaldamiseks aega. Määruskaebuses väidab kaebaja aga, et tema esialgne taotlus oli kahjunõude menetlemiseks piisav ning vajadusel oleks vangla jurist saanud ise täiendavat teavet koguda. Ringkonnakohtu hinnangul on Tartu Vangla puuduste kõrvaldamiseks tähtaja andmisel õigesti viidanud RVastS § 9 lg-st 1 tulenevale vajadusele selgitada, milline on kaebajale tekkinud kahju ja millised tõendid kahju tekkimist tõendavad. Samuti tulnuks põhjendada, milles konkreetselt seisnes vangla või vanglaametnike tegevusetuse õigusvastasus ja ametnike süü. Vastavad andmed kaebaja esialgses kahju hüvitamise taotluses aga puudusid, seega ei olnud taotluses selle menetlemiseks piisavalt andmeid. Vangla ei saa otsustada, millistel alustel ning milline mittevaraline kahju kaebajale täpselt tekkis. Kahjuhüvitise taotlejal endal tuleb oma taotlust põhjendada. Vangla on esialgse kahju hüvitamise taotluse õiguspäraselt käiguta jätnud.
22. 02.11.2010 esitas kaebaja kahju hüvitamise taotlusele venekeelse lisa. VSkE § 491 lg 1 kohaselt saadetakse võõrkeelsed kahju hüvitamise taotlused koos lisadega enne menetlusse võtmist tõlkijale. Võõrkeelseid taotlusi koos lisadega (edaspidi dokumente) menetlusse ei võeta, kuna kahju hüvitamise taotluste menetlemine toimub eesti keeles. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt peab vangla kinnipeetavalt tõlketasu maksmise kohta nõusoleku saama. VSkE § 491 lg 5 sätestab, et kui kinnipeetav keeldub tõlketasu maksmisest ja vangla on veendunud, et kinnipeetav valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta, jätab vangla võõrkeelse dokumendi tõlkijale edastamata. Sellisel juhul edastab vanglateenistuja kinnipeetava kirjutatud võõrkeelsed dokumendid otse menetlejale. Menetleja põhjendab oma vastuses kinnipeetavale kahju hüvitamise taotluse menetlusse võtmata jätmist ning selgitab dokumentide tõlkimise protsessi.
23. Tartu Vangla on kaebaja kahju hüvitamise taotluse lisa tagastamisel tuginenud VSkE § 491 lg-le
24. Kaebaja ei tõlkinud taotluse lisa ega nõustunud tõlketasu maksma. Vangla on piisavalt põhjendanud, miks ollakse veendunud, et kaebaja valdab eesti keelt oma õiguste kaitseks vajalikul tasemel ning nende põhjendustega nõustus ka halduskohus. Tartu Vangla on selgitanud, et kaebaja oskab eesti keeles vabalt lugeda ning on inspektor-kontaktisikule korduvalt öelnud, et ei vaja dokumentide tõlkimist. Ta kasutab vahel inspektorkontaktisikuga vestluse käigus eestikeelseid sõnu, kui sama tähendusega venekeelne sõna meelde ei tule. Haldusasjaga nr 3-09-1366 seoses 25.08.2010 toimunud Tartu Halduskohtu kohtuistungi protokollist nähtub, et kaebaja on kohut suuliselt teavitanud sellest, et tema kohtuotsuse tõlget vene keelde ei vaja, kuna saab eesti keelest aru. Lisaks on kaebaja haldusasja nr 3-09-2120 raames peetud 15.09.2010 Tartu Ringkonnakohtu istungil 3 kinnitanud, et ta kohtuotsuse tõlget ei vaja. Väide, et 14.10.2010 kahju hüvitamise taotluse kirjutas teine kinnipeetav, ringkonnakohut kaebaja eesti keele oskuses kahtlema ei pane. Isegi, kui see nii oli, näitavad teised tõendid kaebaja piisavat eesti keele oskust. Haldusasjas nr 3-11-180 oli kaebajaks samuti J. Kolesnikov ning selles asjas on justiitsministeerium kohtule esitanud kirjaliku seisukoha koos lisadega. Lisadest nähtub, et näiteks on kaebaja 09.03.2009, 13.04.2009, 27.05.2009, 01.06.2009 allkirjastanud eestikeelsed vaided justiitsministeeriumile esitamiseks. 16.02.2009 ning 29.01.2009 on kaebaja esitanud vanglale eestikeelseid avaldusi/taotlusi. 25.05.2009 koostas kaebaja eestikeelse kirja Tarbijakaitseametile. Puudub alus kahelda, et kaebaja on väljatoodud pöördumised ise kirjutanud. Seega
25. a oskas kaebaja kindlasti eesti keeles kirjutada ning pole usutav, et 14.10.2010 kahju hüvitamise taotluse esitamise ajaks ta selle oskuse minetas. Ka eesti keele kursustel osalemine alles
26. a sügisel ei tõenda seda, et kaebaja
27. a eesti keelt ei osanud. Eelneva põhjal on ringkonnakohus veendunud, et kaebaja valdab eesti keelt tasemel, mis võimaldab tal oma õigusi kaitsta. Seega ei pidanud vangla tema kahju hüvitamise taotluse võõrkeelse lisa tõlketasu kandma ning lisa on õigesti tagastatud.
28. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et Tartu Vangla tagastas kaebajale õiguspäraselt tema kahju hüvitamise taotluse koos võõrkeelse lisaga. Esialgne taotlus oli puudulik ning puudusi ei kõrvaldanud ka kaebaja poolt 15.10.2010 esitatud venekeelne lisa, kuna sellist dokumenti vangla vastu võtma ei pea. Kuna taotlus koos lisaga tagastati õiguspäraselt, siis VangS § 11 lg-te 8 ning 81 koosmõjust tulenevalt on kaebajal kohustuslik kohtueelne menetlus läbimata ning Tartu Halduskohus on kaebuse õigesti HKMS v. r § 11 lg 31 p 1 alusel tagastanud. Madis Ernits Einar Vene 4 Agu Timmi