lg 1 kohaselt kohus kontrollib eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse pärast teistelt menetlusosalistelt sellele kirjaliku vastuse saamist. Tulenevalt
lg 4 Tartu Halduskohus küsis 14.11.2012 Kaitsepolitseiameti ja Politsei-ja Piirivalveameti seisukohta kaebuse menetlusse võtmise küsimuse lahendamiseks hiljemalt 20.12.2012.a. 19.12.2012 vastuse kohaselt on vastustaja Politsei- ja Piirivalveamet seisukohal, et kaebus on esitatud kaebetähtaega rikkudes. Politsei-ja Piirivalveamet leiab, et kaebuses märgitud väidetest ja kaebaja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi, mis on kohtusse pöördumise aluseks. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus. 20.12.2012 vastuse kohaselt Kaitsepolitseiamet leiab, et kaebus tuleb jätta käiguta, kuna kaebaja ei ole täitnud
lõike 1 punktides 6–8 sätestatud nõudeid ning vähemalt osaliselt on kaebus esitatud rikkudes
02.01.2013 kohus selgitas kaebajale, et kaebajal tuleb esitada kohtule hiljemalt 17.01.2013 taotlus kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks ja nende mõjuvate põhjuste esile toomiseks, miks ei saadud kaebust esitada seaduses ettenähtud tähtaja jooksul. Kohus märkis, et juhul kui kaebetähtaja ennistamise taotlust ei esitata või kohus jätab kaebetähtaja ennistamise taotluse rahuldamata, lõpetab kohus asjas menetluse. 17.01.2013 esitas kaebaja kohtule kaebuse esitamise tähtaja ennistamise taotluse, milles leidis, et kuigi vastustajad on kaebuse esitaja suhtes teostanud ebaseaduslikku jälitustegevust alates 21.06.2007; ei ole kaebus halduskohtule esitatud kaebetähtaega rikkudes, sest periood 21.06.2007 kuni kaebuse esitamise päevani 12.11.2011 kätkeb ka
Eelnevale tuginedes palub kaebaja ennistada kaebuse esitamise tähtaeg. KOHTU PÕHJENDUSED Kaebuse esitamise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (
vr) § 7 lg 1 sätestas, et kaebuse haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja soovib Kaitsepolitseiameti ja Politsei- ja Piirivalveameti tegevuse (ebaseadusliku jälitustegevuse) õigusvastasuse kindlaks tegemist, kuna ta kavatseb tulevikus esitada mittevaralise kahju hüvitamise nõude, sest muul viisil pole kaebaja meelest võimalik vastustajate poolt tehtut heastada. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Käesoleval juhul on kaebaja ise leidnud, et vastustajad teostavad alates 21.06.2007 kaebaja suhtes jälitustegevust, viimasel ajal teostab eriti intensiivselt jälitustegevust Kaitsepolitseiamet, mis on aga kaebaja meelest ebaseaduslik. Kaebusele lisatud tõenditest nähtub, et Kaitsepolitseiameti vastustes 03.09.2008 nr R-136 ja 28.04.2009 nr R-107 teatati kaebajale, et tema suhtes pole teostatud jälitustegevust. 2 Ida Politseiprefektuuri 09.07.2009 vastuses nr IDA 4.4-1.11/15574 teatati samuti kaebajale, et tema suhtes pole teostatud jälitustegevust. Halduskohus nõustub vastustajatega selles, et kaebuses märgitud väidetest ja kaebaja poolt esitatud tõenditest ei nähtu, et oleks rikutud kaebaja õigusi või piiratud tema vabadusi, mis on kohtusse pöördumise aluseks. Seega puudub kaebajal ilmselgelt kaebeõigus.
lg 2 kohaselt tuvastamiskaebuse võib esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Võimalus esitada hüvitamiskaebus ei välista õigust esitada tuvastamiskaebus sellise haldusakti või toimingu õigusvastasuse kindlakstegemiseks, millega võidi kahju tekitada. Hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Kaebaja on pöördunud halduskohtusse tuvastamisnõudega Kaitsepolitseiameti ja Piirivalveameti vastu, kuid kaebusele lisatud ja kohtule esitatud tõenditest nähtub, et vastustajad ei teosta kaebaja suhtes jälitustoiminguid. Vastupidiseid tõendeid pole kaebaja kohtule esitanud. Tuvastamiskaebusega taotletav eesmärk ei ole kohtus saavutatav, kuna nähtuvalt asja materjalidest, ei teosta vastustajad jälitustegevust. Kaebuse eduväljavaated on olematud. Eeltoodud alusel puudub kaebajal õigusvastasuse tuvastamiseks põhjendatud huvi. Igasugune hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu, sest mittevaralise kahju hüvitamise nõue jääks tulevikus tõenäoliselt rahuldamata. Jälitustoimingute mitte teostamine vastustajate poolt ei saanud tekitada kaebajale varalist või mittevaralist kahju, mille hüvitamist tal oleks õigus nõuda. Kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud ning kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki, kuna nähtuvalt asja materjalidest ei teosta vastustajad jälitustegevust (
Kuna kohus tagastab kaebuse seetõttu, et kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus ja kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (
lg 2 p 1-2), siis ei võta kohus seisukohta kaebaja taotluse osas kaebuse esitamise tähtaja ennistamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Ülle Polluks kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.