lg 4 kohaselt võib hagimenetluses Riigikohtus menetlusosaline ise esitada menetlusabi saamise taotluse.
lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud hagiavalduse kohaselt Kostjale kuulub korteriomand Tallinnas aadressil Mustamäe tee 137-4, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna peetavasse kinnistusregistrisse registriossa nr 7829701, mille reaalosaks on korter nr 4 üldpinnaga 66,7 m2 (tl 36-37). KÜ Mustamäe tee 137 on kantud registrisse 02.01.2001, seega kuna kostjale kuulub elamus Mustamäe tee 137 korteriomand, on kostja ka hageja liige. Hageja on esitanud kostjale arveid majandamiskulude ja kommunaalteenuste eest, millised kostja on jätnud nõuetekohaselt tasumata perioodi 31.10.2009 – 31.07.2011 eest summas 2073,64 eurot (tl 77). Hageja lähtub arvete koostamisel andmetest, mille kohaselt kostjale kuuluva korteri üldpinnaks on 66,7 m2, millise suuruse aluseksvõtmine kostja poolt KÜ-le täitmisele kuuluvate rahaliste kohustuste arvestusel on põhjendatud ja õige nii KÜ põhikirja (tl 38-49), kinnistusraamatu kui ka ehitisregistrite (tl 78) andmete kohaselt. Kostja ei ole oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud vaatamata meeldetuletustele. Hageja palus kostjalt välja mõista majandamiskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 2073,64 eurot, viivise seisuga 29.08.2011 summas 488,53 eurot ja viivise 0,07% päevas alates 30.08.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni ning menetluskulud. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Vastavalt 06.09.1971 korteri üleandmise-vastuvõtmise aktile on märgitud korteri kasulikuks pinnaks 63 m2 ja elamispinnaks 48,13 m2 (tl 137-139), ka 21.07.1971 orderis on märgitud, et korter koosneb kolmest toast (tl 140), elamispind on 48,13 m2 ning korteri ostu-müügilepingus on märgitud korteri arvestuslikuks üldpinnaks 63 m2 (tl 94, 136). Seega kuulub kostjale korter pinnaga 63 m2, hageja esitab kostjale arveid aga 66,7 m2 eest. Seega on esitatud arved valed ja kuuluvad ümberarvestamisele alates 2001, mille osas on kostja esitanud ka pretensioone hagejale, kes on jätnud pretensioonid tähelepanuta. Peale ümberarvestuste tegemist on kostja nõus arved tasuma. Eeltoodust tulenevalt on ka viivisearvestus vale. Esimese astme kohtu otsus Maakohus rahuldas hagi ning mõistis välja I Mt KÜ Mustamäe tee 137 kasuks majanduskulude ja kommunaalteenuste võlgnevuse 2073,64 eurot ja viivise 488,53 eurot ning viivise 0,07% päevas võlgnevuselt alates 30.08.2011 kuni võlgnevuse tasumiseni. Põhikirja punktist 3.2.6 (tl 39) tuleneb kostja kohustus tasuda regulaarselt elamu majandamise jooksvate kulutuste eest, milliste maksete suuruse kindlaksmääramisel lähtutakse liikme omanduses oleva korteri üldpinna osas maja korterite kogupinnas. Kostjale esitatud arvetel (tl 50-77) on kulutuste arvestamisel hageja võtnud aluseks kostjale kuuluva korteriomandi üldpinna 66,7m2, milline tuleneb kinnistusraamatus olevatest andmetest (tl 36-37). Vastavalt AÕS § 56 lg-le 1 kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse. Kostja ei ole tõendanud, et oleks vaidlustanud kinnistusraamatusse kantud andmed talle kuuluva korteriomandi suuruse osas. Lisaks on ka ehitisregistri andmetel kostja korteriomandi üldpinnaks 66,7m2, millest elamispind on 47,8m2 (tl 78). Kohtule esitatud 06.09.1995 ostu-müügilepingus on korteri üldpinnaks märgitud 70,8 m2 (tl 136), 06.09.1971 korteri üleandmise ja vastuvõtmise aktis (tl 137140) ja 21.07.1971 orderis (tl 140) on küll märgitud eluruumi arvestuslikuks üldpinnaks 63m2, sh elamispind 48,13m2, kuid toimiku lehekülejelt 139 andmed elamispinna kohta nähtub, et 2
lg-st 6 korrata.
lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kolleegiumi hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohus kohaldas materiaalõiguse norme õigesti, hinnates kogumis kõiki asjas esitatud tõendeid. Kostja on korranud apellatsioonkaebuses juba maakohtus esitatud vastuväiteid hagile. Kõigile neile on maakohus hinnangu andnud ja tõendeid kogumis hinnates põhjendatult leidnud, et kostjale kuuluva korteriomandi suurus on 66,7 m2, nagu on ka hageja hagiavalduse kohaselt arvestuste aluseks võtnud. Ülaltoodu alusel ei anna ükski apellatsioonkaebuses toodud väide alust kaevatava otsuse tühistamiseks. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. 30.10.2012 esitas hageja ringkonnakohtule taotluse kirjalikuks menetluseks nõusoleku tagasivõtmiseks ja haginõude suurendamiseks. Kolleegium leiab, et hageja taotlus kirjalikuks menetluseks nõusoleku tagasivõtmiseks ei ole põhjendatud ja seega pole lubatud.
lg 2 kohaselt võivad pooled käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud nõusoleku tagasi võtta üksnes menetlusliku olukorra olulisel muutumisel. Menetlusliku olukorra muutumiseks peab hageja ekslikult asjaolu, mille kohaselt ei ole kostja tasunud kommunaalmakseid ja majandamiskulusid ka peale hagi esitamist, s.o alates 29.08.2011. Hageja sellist nõuet maakohtus esitanud ei ole. Tegemist ei ole haginõude suurendamisega
lg 4 p 2 mõttes, vaid sisuliselt uue hagiga, kuna nii hagi alus kui ka ese on muutunud.
lg 3 p-de 1 ja 2 kohaselt tuvastab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuses tuvastamata asjaolusid ja hindab kohtuotsuses hindamata tõendeid üksnes juhul, kui asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti põhjendamatult tähelepanuta ja kui asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel, et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist esimese astme kohtus. Selliseid asjaolusid ei esine. Eeltoodu alusel tuleb 30.10.2012 esitatud taotlus hagi suurendamiseks jätta rahuldamata ja taotlusele lisatud tõendid peale kohtuotsuse jõustumist hagejale tagastada. Ringkonnakohtu 12.07.2012 määrusega anti kostjale
lg 1 p 1 ja 2 alusel menetlusabi ja ta vabastati riigilõivu 479,33 euro tasumisest.
lg-te 2 ja 3 kohaselt tuleb apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel riigilõiv kostjalt riigituludesse välja mõista. Menetluskulud Menetluskulud tuleb jätta
lg 1 alusel kostja kanda.
lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Reet Allikvere Ülle Jänes Gaida Kivnurm 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.