Obsah (7)

§ 96§ 97§ 99§ 100§ 101§ 102§ 108

Tsiviiltoimik nr 2-11-48058 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Raivo Einula Kohtuotsuse kuupäev 28. mai 2012 Kohtuistungi aeg 24. mai

§ 96, 97 p 1, 99 lg 1, 100 lg 1, 101 lg 1, 102 lg 2 Ts

MS § 455 lg 1 kohus o t s u s t a s:

1. Hagi rahuldada. 1
2. Välja mõista RK (isikukood xxx) tütre A K (isikukood xxx) ja AK (isikukood xxx) kasuks igakuine elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, tagasiulatuvalt alates
3. oktoobrist 2011, tütre ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni (so kuni xxx).
4. Välja mõista RK (isikukood xxx) poja AK (isikukood xxx) kasuks igakuine elatis suuruses, mis vastab poolele Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäärale, tagasiulatuvalt alates
5. oktoobrist 2011, poja ülalpidamiseks kuni tema täisealiseks saamiseni (so kuni xxx).
6. Anda A K ja AK seaduslikule esindajale M K (isikukood xxx) õigus käsutada elatusraha, milline on välja mõistetud RK laste A K ja AK ülalpidamiseks. Menetluskulude jaotus Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Hageja nõue ja seda põhistavad tõendid M K esitas A K ja A K seadusliku esindajana 09.10.2011 kohtusse maksekäsu kiirmenetluse avalduse. 17.10.2011 tegi Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kohtumääruse, milles tegi võlgnikule RK makseettepaneku tasuda A K ja A K elatusraha järgmiselt: 1) avaldajale AK elatist 134,00 eurot kuus alates 9.10.2011 kuni avaldaja AK täisealiseks saamiseni, so xxx; 2) avaldajale A K elatist 134,00 eurot kuus alates 9.10.2011 kuni avaldaja A K täisealiseks saamiseni, so xxx. Kuna RK esitas 03.11.2011 makseettepanekule vastuväite, saadeti nõue edasiseks menetlemiseks hagimenetluses Harju Maakohtule. Harju Maakohtule 25.12.2011 esitatud hagiavalduse kohaselt on poolte abielust xxx sündinud tütar A K ja xxx poeg AK. Poolte abielu on lahutatud. Lapsed elavad hagejate seadusliku esindaja juures ja on seega M K ülalpidamisel. Hagiavalduse kohaselt kostja 2 RK on hagejate A K ja AK isa. Seda kinnitavad kohtule esitatud A K sünnitunnistuse koopia ja AK sünnitunnistuse koopia. Hagejate esindaja M K ja kostja RK olid laste sünni ajal seaduslikus abielus. Seda tõendab kohtule esitatud abielutunnistuse koopia. Abielu lahutati 17.07.
7. Selle kinnituseks on esitatud abielulahutuse tunnistuse koopia. Lahutuse järgselt leppisid kostja ja hagejate esindaja omavahel suusõnaliselt kokku, et kostja hakkab A ja AK rahaliselt toetama iga kuu. RK toetas oma lapsi 2007 algusest, kui kooselu reaalselt lõppes, kuni 2009 aprillini, mil kostja kaotas töökoha. Alates 2009 aasta mai kuust on kostja kandnud hagejate esindaja M K arvele raha selgitusega „lastele“ järgneval kolmel kuupäeval: 18.08.2009; 25.03.2010; 09.12.2010, summas 1000 krooni (64 €). Kuna kostja ei olnud viimased 30 kuud oma lastele regulaarselt ja nende vajadusi arvestavalt elatist maksnud algatas hagejate esindaja 09.10.2011 maksekäsu kiirmenetluse kostja vastu summas 268 € toetudes Perekonnaseaduse (edaspidi PS) § 97 p1, mis sätestab ülalpidamise kohustust oma alaealisele lapsele ja PS § 100 lg 2, mis sätestab, et alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Seoses kostja RK vastuväitega lõpetati maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Pärast maksekäsu kiirmenetluse algatamist on kostja kandnud hageja arvele raha 11.11.2011 selgitusega „lastele, november 2011“, summas 40 € ja 10.12.2011, selgitusega „lastele, detsember 2011“, summas 40 €. Sellega seoses leiab hageja, et kostja ei täida talle PS § 101 lg 1 märgitud miinimumnõuet elatise maksmiseks. Puutuvalt vanemate varalise seisundi kirjeldusse on hagejate esindaja M K nimetanud oma varaks korteri aadressil xxx ja kinnitanud, et korter on müügis seoses elukoha muutusega 01.08.2011 aadressile xxx. Hagejate seadusliku esindaja igakuised sissetulekud:
8. 616 € (igakuine töötasu KK)
9. 40€ (riiklik lastetoetus)
10. 255 € (hagejate seadusliku esindaja M K isa UL toetab kodulaenu tagasimakset).
11. Kokku on hagejate seadusliku esindaja igakuine sissetulek 901 € (üheksasada üks eurot). Hagejate seaduslik esindaja M K elab koos AA, aadressil XXX ning neil on ühine pereeelarve. Hagejatele teadaolevalt elab kostja aadressil XXX koos elukaaslase KK ja tema kahe lapsega. Kostja töötab osalise tööajaga 15 tundi nädalas asutuses A OÜ, projektijuhina. Tema väidetav igakuine sissetulek on 241.53 €. Varad kostjal RK hagejatele teadaolevalt puuduvad. Hagejate vajaduste loetelu on järgmine: AK
12. Eluaseme kulud: 132,5 €
13. Kulutused toidule: 80 € 3
14. Kulutused transpordile: 30 €
15. Sidekulud: 15 €
16. Kulutused tervishoiule: 10 €
17. Kulutused hügieenitarvetele: 10 €
18. Kulutused koolikohustuse täitmiseks: 13 €
19. Kulutused riietele ja jalanõudele: 20 €
20. Taskuraha ja vaba aeg: 40 € Kokku: 350,50 € AK
21. Eluaseme kulud: 132,50 €
22. Kulutused toidule: 80 €
23. Kulutused transpordile: 30 €
24. Sidekulud: 10 €
25. Kulutused tervishoiule: 10 €
26. Kulutused hügieenitarvetele: 5 €
27. Kulutused lasteaiale: 60 €
28. Kulutused riietele ja jalanõudele: 20 €
29. Kulutused huvitegevusele: 25 € Kokku: 372,50 € Hagejad paluvad kohtul:
30. Mõista kostjalt välja hagejate kasuks 278,02 € (kakssada seitsekümmend kaheksa eurot, kaks senti), toetudes PS § 101 lg 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast.
31. Mõista elatis välja muutuva suurusena, lähtuvalt Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, toetudes PS 101 lg 2, mis sätestab, et kohus võib elatise välja mõista muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused.
32. Kohtukulud jätta kostja kanda. Hagejad soovivad elatist alates 09.10.
33. Hagejate esindaja M K soovis asja läbivaatamist kohtuistungil. 24.05.2012 toimunud kohtuistungil jäi hagejate seaduslik esindaja oma nõude juurde ja palus hagi rahuldada selliselt, et miinimummäära suurenedes ei peaks ta uuesti nõudega kohtusse pöörduma. Seega on hagejate lõplikuks nõudeks mõista kostjalt välja igakuine elatis miinimummääras tagasiulatuvalt alates 09.10.
34. Kostja ülalpidamiskohustus tuleneb seadusest. Seda kohustust kostja ei täida. 4 Kostja seisukoht ja seda põhistavad tõendid Kostja teatas 04.05.2012 kohtule esitatud kirjalikus vastuses (lk 58-63), et ta ei tunnista hagi, kuna tal pole piisavat rahalisi vahendeid, et oma lastele elatist maksta. Kostja selgituste kohaselt on M K igakuine sissetulek 901 € ja lisaks sellele omab ta tühjana seisvat korterit . Kostja on kihlatud KK, kellega koos üürib MT eluruumi, mis asub aadressil XXX. Tal tuleb tasuda koos elukaaslasega korteri igakuised kommunaalmaksed ja hooldustasu, samuti elektri tarbimise eest vastavalt arvetele (lk 99-106). Samuti on uues peres kaks last, kelle ema on kostja elukaaslane. Korteri eest tuleb tasuda keskmiselt 126,28 € kuus. Kostja kinnitusel on tal kaks pangaarvet. Swedbank AS kontoväljavõtte kohaselt on perioodil 01.09.2011-27.03.2012 kostja sissetulekud olnud keskmiselt 268,48 € kuus ja väljaminekud keskmiselt 266,73 € kuus. SEB Panga kontoväljavõtte kohaselt on perioodil 01.09.2011-27.03.2012 kostja sissetulekud olnud keskmiselt 40,86 € kuus ja väljaminekud keskmiselt 40,77 € kuus (lk 64-99). Kostja ei nõustu laste vajaduste rahuldamiseks hagis esitatud suurusega, st haginõudega, kuigi vastuses (lk 60) kirjutab kostja, et ta nõustub M K poolse arvutustulemusega, mille kohaselt A K ülalpidamiskulud moodustavad 350,5 € kuus, samuti arvutuse tulemusega, mille kohaselt AK ülalpidamise kuludeks on 372,5 € kuus. Rohkem kui 40 € kuus pole kostja suuteline hagejatele elatist maksma. Samas on kostja oma vastuses (lk 63) kirjutanud, et ta on nõus tasuma hagi menetlusele kulunud summadest 50 %. Mida selle all kostja silmas peab, vastusest ei ole võimalik üheselt mõistetavalt välja lugeda. 24.05.2012 toimud kohtuistungil väitis kostja, et hetkel ei võimalda tema majanduslik olukord lastele miinimummääraski elatist tasuda. Ta on tasunud nii palju kui võimalik on olnud. Kostja kinnitas, et ta töötab projektijuhina ja kuna palk on projektipõhine, siis ei ole tal püsivat sissetulekut. Seoses sellega ei suuda ta nõuet täita. Eelnevatel aastatel, kui palk oli teine, tasus ta iga kuu. Kostja kinnitas, et ta ei ela lastega koos alates detsembrist
35. Kosja on kandnud 40 eurot kuus 2011.a lõpust kuni 2012.a alguseni (jaanuaris ja veebruaris). Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab asja arutamise põhjal, et hagi tuleb rahuldada ja mõista kostjalt hagejate ülalpidamiseks igakuine elatusraha välja miinimummääras. Pooled ei vaidle selle üle, et lapsed elavad ema (st hagejate seadusliku esindaja) juures ja kostja ei ole lapse ülalpidamises osalenud või on seda teinud väga kaootiliselt ja seejuures ilmselt ebapiisavalt. Ülalpidamise kohustustust käsitleb

§ 96

(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb

§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb

§ 99(Ülalpidamise ulatus).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest 5 elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb

§ 100

(Ülalpidamise andmise viis).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatist alaealisele lapsele käsitleb

§ 101(Elatis alaealisele lapsele).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb

§ 102(Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine).

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Tagasiulatuvat ülalpidamist käsitleb

§ 108(Tagasiulatuv ülalpidamine).

Õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist (

§ 108

). Tsiviilkohtumenetluses lasub kummalgi poolel kohustus tõendada kõik enda nõuded ja väited. Kohus lahendab asja esitatud tõendite alusel. Kuna kostja on lastele elatist maksnud enda seletuse kohaselt alates 2011 lõpust kuni veebruarini (incl) suuruses 40 € kuus, siis see kinnitab kostja poolt laste ülalpidamiskohustuse rikkumist hagis täheldatud ajavahemikus ja kostjalt tuleb välja mõista elatis alates 09.10.2011, so hagejate seadusliku esindaja maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise kuupäevast alates. Kohus ei leia kostja argumente hinnates ühtki mõistlikku põhjendust, miks ta ei suuda teenida tööga nii suures ulatuses raha, et oma ainsad lapsed saaks miinimummääras elatist temalt, st

§-st 101 lg 1 sätestatud summat. Kostja seisukohtadega, miks ta ei 6 saa või ei suuda hagejatele elatusraha maksta, kohus ei nõustu. Kostja ei ole tõendanud, et ta ei ole suuteline tegema tasuvamat tööd, saamaks niipalju töötasu, et olla võimeline täitma oma vanemakohustust. Kostja ei ole tõendanud töövõimetust, mis takistaks tal tegemast tööd määral, mis võimaldaks seadusest tulenevas miinumummääras elatist maksta. Kohus peab vajalikuks rõhutada, et kostja on töövõimeline 32-aastane mees ja tema võime tööga elatist teenida ei ole piiratud. Seega on kostja kohustatud oma alaealisi lapsi ülal pidama neile igas kuus vähemalt miinimummääras elatist andes. Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 19.06.2007.a. otsuses tsiviilasjas 3-2-1-65-07 on väljendatud seisukohta, et üksnes palga või sissetuleku puudumine ei vabasta töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Seega töövõimelise kostja viide varalisele seisundile on alusetu. Alust elatist vähendada alla seaduses sätestatud miinimummäära ei esine. Kostja peab leidma endale niisugused sissetulekuallikad, mille olemasolu lubab tal enda kohustuste täitmisega toime tulla.

§ 96

ja § 97 p 1 kohaselt on isa kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. A K ja AK on kostja alaealised lapsed ja sellest tulenevalt on kostja kohustatud andma lastele elatist.

§ 101

lg 1 kohaselt ei võinud igakuine elatis ühe lapse kohta 2011.a olla väiksem kui 139,01 € ja alates 01.01.2012 väiksem kui 145 €. Kui elatist soovitakse välja mõista suuremas summas kui miinimummääras, tuleb hinnata laste vajadusi (

§ 99lg 1 ja 2).

Kohus lähtub asja lahendamisel elatise väljamõistmisel miinimummääras kehtivatest normidest, millest tulenevalt ei pea elatisenõuet ega selle nõude esitamise eelduseks olevaid lapse vajadusi, mis ei ületa miinimummäära, põhjendama ega tõendama. Kui elatisenõue ületab seadusega ettenähtud miinimumsummat, siis tuleb selle nõude eelduseks olevaid laste vajadusi isikul, kes elatise suuremas suuruses väljamõistmist taotleb, põhjendada ja tõendada. Poolte menetluskulud jätab kohus kummagi poole enda kanda TsMS § 163 lg 1 ja § 164 lg 1 alusel. Vastavalt TsMS 173 lg-le 1 asja menetlenud märgib kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel ning TsMS 173 lg-le 4 menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Raivo Einula 7 8