) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu.
Kohus, kuulanud ära võlgniku seisukoha ja ajutise pankrotihalduri aruande ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et pankrotiavaldus tuleb rahuldada. Võlgnikul on vara turuväärtuses kokku umbes 60 000 eurot, kohustusi on võlgnikul vähemalt 559 073.84 euro ulatuses. Võlgnik tunnistab võlausaldaja nõuet ja oma maksejõuetust. Võlgnik ei tööta. Võlgnikul on ülalpidamisel üks alaealine laps. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgniku kohustused ületavad oluliselt võlgniku vara ja tal puudub sissetulek, millest võetud kohustusi täita, siis on võlgnik
Kuna võlgnikule kuulub vara, mille arvelt saab pankrotimenetluse kulusid katta, siis tuleb võlgniku pankrot välja kuulutada.
kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Ajutisel pankrotihalduril puudub informatsioon, mille põhjal hinnata võlgniku maksejõuetuse põhjuseid. Kohus leiab, et kuna puuduvad täpsed andmed võlgniku maksejõuetuse põhjuste kohta, siis tuleb pankrotihalduril edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada võlgniku maksejõuetuse põhjused.
lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks.
lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Ajutine pankrotihaldur ei ole tuvastanud, kas GD pankrotimenetluses esinevad vara tagasivõitmise võimalused. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et pankrotihalduril tuleb edaspidise pankrotimenetluse käigus välja selgitada vara tagasivõitmise võimalused ja vajadusel esitada vastavad nõuded. Kohus selgitab GD’ile, et tulenevalt
lõikest 1 ei saa ta olla alates tema pankroti väljakuulutamisest kuni pankrotimenetluse lõpuni kohtu loata ettevõtja, juriidilise isiku juhtorgani liige, juriidilise isiku likvideerija ega prokurist. Juhul kui GD soovib tegutseda ettevõtjana, tuleb tal selleks küsida eelnevalt kohtu nõusolek. Sirje Tael on andnud nõusoleku enda nimetamiseks GD’i pankrotihalduriks.
lg 1 kohaselt võib kohus kohustada võlgnikku kohtus vandega kinnitama, et kohtule esitatud andmed vara, võlgade ja majandus- või kutsetegevuse kohta on talle teadaolevalt õiged.
lg 2 sätestab, et kui kohus on kohustanud võlgnikku vannet andma, peab võlgnik vande andma enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kui kohus ei 3 2-12-43237 määra vande andmiseks teist tähtpäeva. Ajutine pankrotihaldur on selgitanud kohtule, et tal puudub täielik ülevaade võlgniku vara ja kohtuste kohta. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna puuduvad andmed võlgniku kõigi kohustuste ja olemasoleva vara kohta, siis kohustab kohus võlgnikku andma võlgniku vande 15. jaanuaril 2012. a kell 12.00. Merike Varusk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.