KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lauri Madise, Kaire Pikamäe ja Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht
- veebruar 2012, Tallinn Haldusasja number 3-11-1084 Haldusasi L. G. kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse toimingu sooritamiseks (varale seatud keelumärgete kustutamine) kohustamise nõudes Menetlusosalised Kaebuse esitaja – L. G. , esindaja Riho Viik Vastustaja - Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus, esindaja Tiiu Mändla Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu
- septembri
- a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus L. G. apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Jätta L. G. apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
- septembri
- a otsus haldusasjas nr 3-11-1084 muutmata. Jätta apellandi menetluskulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s. o hiljemalt
- märtsil 2012 (HKMS § 212 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Halduskohtu
- juuli
- a määrusega haldusasjas 3-10-1916 anti Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskusele (edaspidi PMTK) MKS § 1361 lg 1 alusel luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke kandmist P. G-le kuuluvale korteriomandile aadressil X X-XX, X, ning sõidukile Subaru Legacy registreerimisnumbriga XXXXXX. Keelumärked kantigi vastavalt kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse. PMTK
- veebruari
- a vastutusotsusega nr 13-7/87-14 kohustati P. G. solidaarselt koos temaga samal ajal AS Kivilill juhatusse kuulunud M. Š-ga tasuma
- märtsist kuni
- detsembrini 2004 tekkinud AS Kivilill 341 585,14 euro suuruse maksuvõla. Nimetatud vastutusotsuse peale on P. G. esitanud Tallinna Halduskohtule kaebuse, mis on senini menetluses (haldusasi nr 3-11-1271). 3-11-1084
- märtsil 2011 esitas L. G. PMTK-le taotluse keelumärgete tühistamiseks.
- aprilli
- a otsusega nr 13-4/17372-1 jättis PMTK selle taotluse rahuldamata.
- L. G. esitas
- mail 2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles PMTK
- aprilli
- a otsuse nr 13-4/17372-1 tühistamist, PMTK toimingu, mis seisnes keelumärgete seadmises, õigusvastasuse tuvastamist ning PMTK keelumärgete kustutamiseks kohustamist. Kaebuse põhjendused: 1) X X X-XX asuv korteriomand ning sõiduk Subaru Legacy XXXXXX kuuluvad tema ning tema abikaasa P. G. ühisvara hulka, kuna abielu on registreeritud XXXX. a, korteriomand omandati ostu-müügilepinguga
- a ning sõiduk
- a. Seega on keelumärgetega piiratud ka kaebuse esitaja kui keelumärgete esemeks oleva vara omaniku õigusi; 2) Kaebuse esitaja varale keelumärgete seadmiseks puudub alus. Kaebuse esitajal pole seost P. G. maksuvaidlusega. Kaebuse esitaja varale keelumärke seadmine ei ole eesmärgipärane, sest tema suhtes ei toimu mingit menetlust. Keelumärgete seadmist ei õigusta asjaolu, et halduskohus on keelumärgete seadmise taotlemiseks maksuhaldurile loa andnud, kuna loa saamiseks esitatud taotluses ei toonud maksuhaldur välja, et vaidlusalused asjad kuuluvad ühisvara hulka. Samas on vaidlus P. G. maksuvõla üle endiselt pooleli ning kinnitust pole leidnud, et P. G-l üldse mingi maksuvõlg on; 3)
- augustil 2011 esitatud kaebuse täienduses väitis kaebuse esitaja, et ta soovib oma vara müüa ning kaitsta end seeläbi võimaliku elamispinnast ilmajäämise eest. Ta on leidnud korteriomandile ostja, kes soovib osta kaebuse esitajale kuuluva osa ühisvarast.
- Tallinna Halduskohtu
- septembri
- a määrusega võeti vastu L. G. osaline loobumine kaebusest ning lõpetati haldusasjas menetlus (kuni
- detsembrini 2011 kehtinud) HKMS § 24 lg 1 p 2 alusel PMTK
- aprilli
- a otsuse nr 13-4/17372-1 tühistamise ja PMTK toimingu õigusvastasuse tuvastamise nõuetes.
- Tallinna Halduskohtu
- septembri
- a otsusega jäeti kaebus (menetlusse jäänud kohustamisnõudes) rahuldamata. Põhjendused: 1) Vaidlust ei ole selles, et korteriomand ning sõiduk on P. G. ja L. G. ühisomandis. Kaebuse esitaja aga eksib, leides, et seetõttu tuleks keelumärked kustutada. AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. See tähendab, et ühisomandis ei ole ühisomanike osad kindlaks määratud ning ühisomandis olev asi ei saa olla tsiviilkäibes osade kaupa. Selle poolest erineb ühisomand kaasomandist. Seetõttu ei ole võimalik käsutamise keelumärke või muu MKS §-s 1361 sätestatud maksuvõla sundtäitmist tagava meetme kohaldamine mõne ühisvarasse kuuluva eseme ühe osa suhtes. Õiguslikult võimatu oleks seada võõrandamise keelumärget üksnes P. G. osale ühisvarast. Täitmist tagavate toimingute eesmärk on tagada maksuotsuse või vastutusotsusega kindlaks määratava maksuvõla hilisem sundtäitmine ehk teisisõnu võtta isikult, kelle suhtes tulevikus tõenäoliselt maksu- või vastutusotsus tehakse, võimalus realiseerida oma vara ning muuta maksuotsuse hilisem täitmine seeläbi võimatuks. Kui võimaliku tulevikus kindlaks määratava maksukohustuse kandja (antud juhul P. G.) kogu vara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita, on ühisomandis, saab ja tulebki MKS §-s 1361 sätestatud meetmeid kohaldada selle vara hulka kuuluvate asjade suhtes tervikuna. Vastasel korral puuduksid võimalused sellise isiku 2
(5)3-11-1084 tulevikus kindlaks määratava maksuvõla täitmise tagastamiseks ning sel juhul suureneks märkimisväärselt oht, et seaduse kohaselt riigieelarvesse laekuma pidav maksutulu jääb saamata. Kohus möönab, et keelumärked piiravad oluliselt kaebuse esitaja võimalusi omandiõiguse teostamisel. Samas pole kaebuse esitajal võimalik enda osa ühisomandis olevatest asjadest eraldivõetuna käsutada, mistõttu on põhimõtteliselt väär kaebuse täienduses esitatud väide, nagu oleks kaebuse esitajal olemas ostja, kes soovib tema osa ühisvarast ära osta. Võimalik oleks ühisomandis oleva asja müümine tervikuna, ent sel juhul saabukski tagajärg, mille vältimiseks on võõrandamise keelumärked seatud – P. G. kaotaks omandiõiguse asjadele, mille arvel oleks tulevikus võimalik vastutusotsusega talle pandud kohustuse täitmine. Avalik huvi maksude laekumise vastu kaalub antud juhul üles kaebuse esitaja ja tema abikaasa soovi nende ühisomandis olevat vara võõrandada. Mis puudutab kaebuse esitaja soovi vältida elamispinnast ilmajäämist, siis täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 1 kohaselt on sissenõude pööramine abikaasade ühisvarale lubatav võlgnikuks mitteoleva abikaasa nõusolekul või siis, kui on olemas mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument, ja sama paragrahvi teises lõikes antakse sissenõudjale õigus nõuda ühisvara jagamist ja sissenõude pööramist võlgniku osale ühisomandist. P. G-le adresseeritud vastutusotsus ei ole mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Eelnevast tuleneb, et kui kaebuse esitaja tulevikus toimuvas täitemenetluses ei nõustu sissenõude pööramisega ühisomandisse kuuluvale korteriomandile ja sõidukile, saab sissenõudja (maksuhaldur) esitada ühisvara jagamise hagi, mille tulemusena ühisvara jagatakse ning sissenõue pööratakse jagamise tulemusena võlgnikule (P. G.) jäänud vara arvelt. Sarnast võimalust ühisvara jagamist nõuda ei nähta aga seaduses ette MKS §-s 1361 sätestatud täitmist tagavate meetmete kohaldamise menetluses; 2) Keelumärke seadmise eesmärk ongi tagada kohustuse täitmine juhuks, kui see kohustus peaks tulevikus kindlaks määratama. Käesolevaks ajaks on see vastutusotsusega kindlaks määratud. Et vastutusotsus on kohtus vaidlustatud, ei anna alust keelumärgete kustutamiseks. Tõenäosus, et P. G-l on täitmata maksukohustus, on võrreldes keelumärgete seadmise ajaga pigem suurenenud, kuna maksuhaldur on maksukohustuse vastutusotsusega kindlaks määranud. Samuti ei ole vähenenud oht, et täitmist tagavate meetmete mittekohaldamise korral realiseerib P. G. oma vara ja muudab vastutusotsuse täitmise võimatuks; 3) Seega vaidlusalusele varale võõrandamise keelumärgete seadmine piirab tõepoolest kaebuse esitaja omandiõigust, ent see omandiõiguse piiramine on vajalik, sobiv ja proportsionaalne meede, tagamaks maksusummade laekumise vastu olemasoleva ülekaaluka avaliku huvi realiseerimist. Võõrandamise keelumärge ei võta kaebuse esitajalt omandiõigust ja täitemenetluses ei pea ta kartma, et tema abikaasa kohustused täidetakse kogu ühisvara arvelt. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 5. L. G. apellatsioonkaebuses taotletakse halduskohtu otsuse tühistamist ja „avaldusest lähtudes uue otsuse tegemist“ (apellant peab „avalduse“ all ilmselt silmas halduskohtu apelleeritud otsusega lahendatud kohustamisnõuet, sest ta ei ole esitanud määruskaebust halduskohtu määruse peale, millega ülejäänud kaebuse nõuetes menetlus lõpetati). Et vastustaja ei esitanud kohtule keelumärke seadmise loa taotlemisel andmeid, et märke objektiks olev vara on ühisvara, on ametialane lohakus. Kuna halduskohus on möönnud, et 3
(5)3-11-1084 keelumärge on seatud isiku varale, kelle suhtes ei käi ühtegi maksuvaidlust, jääb apellandile arusaamatuks, mis õiguslikul alusel saab apellandi varale keelumärget seada. Maksukorralduse seadus näeb ette muid meetmeid maksukohustuse tagamiseks, mis ei kahjusta kolmandate isikute huve, mistõttu keelumärke seadmine apellandi varale on ebaproportsionaalne.
- PMTK vastuses apellatsioonkaebusele palutakse see jätta rahuldamata. Vastustaja kordab halduskohtu otsuse seisukohti ja märgib, et apellant on teadlik abikaasa P. G. võimalikust tulevasest maksukohustusest ning sellest, et ilma abikaasa nõusolekuta ei ole tal võimalik ühisvarasse kuuluvat korteriomandit võõrandada. Seetõttu viitab 22.08.2011 kaebuse täienduses esile toodud soov abikaasade sihipärasele tegevusele korteriomand võõrandada enne P. G. suhtes tehtud vastutusotsuse osas vaidluse lõppemist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu seisukohtadega selles, et keelumärke seadmine vaidlusalusele varale oli võimalik, ega korda neid põhjendusi. Apellandi seisukoha kohta, et varale keelumärke seadmiseks puudus õiguslik alus, märgib ringkonnakohus, et keelumärke seadmisel tulenes see õiguslik alus halduskohtu 26.07.2010 määrusest haldusasjas nr 3-101916, MKS § 1361 lg-st 1 ja sama seaduse § 130 lg 1 p-dest 1 ja
- Kui maksukohustus on vastutusotsusega kindlaks määratud, tuleneb maksuhaldurile õiguslik alus keelumärke rakendamiseks MKS § 130 lg 1 p-dest 1 ja
- Eelviidatud sätted annavad vaidlusalusele korteriomandile ja sõiduautole keelumärke seadmiseks alust tulenevalt asjaolust, et tegemist on maksukohustuslase P. G. varaga. Seda ei muuda asjaolu, et samaaegselt kuulub see vara ka apellandile kui teisele ühisomanikule. Kuna AÕS § 70 lg 4 kohaselt on ühisomand kahele või enamale isikule üheaegselt kindlaks määramata osades ühises asjas kuuluv omand, ei ole võimalik eristada selle korteriomandi või sõiduauto osa, mis ei kuuluks P. G-le. Seetõttu ei saa väita, nagu oleks keelumärge seatud varale, mis ei kuuluks maksukohustuslasele ja nagu poleks keelumärke seadmine eesmärgipärane.
- Kuni vastutusotsusega määratud maksusumma ei ole tasutud ja säilib oht, et vastutusotsuse kehtima jäämise korral osutub selle täitmine maksukohustuslase varatuse tõttu raskendatuks või võimatuks, on keelumärge kohane meede. Viidates üldsõnaliselt maksukorralduse seaduses sätestatud vähem koormavatele maksukohustuse täitmise tagamise vahenditele, ei ole apellant täpsustanud, millised vähem koormavad meetmed tagavad maksuotsuse täitmise sama efektiivselt kui vaidlusalused keelumärked. Järelikult tuleb vaidlusalused keelumärked lugeda vajalikeks. Ei ole esile toodud asjaolusid, mille põhjal hinnata keelumärke mõju apellandi suhtes eriti koormavaks, võrreldes keelumärke eesmärgiga tagada maksukohustuse täitmine. Seetõttu ei saa keelumärkeid pidada ebaproportsionaalseteks meetmeteks.
- Kuna keelumärgete seadmine on põhjendatud, puudub RVastS § 6 lg-st 1 tulenev alus maksuhalduri kohustamiseks esitama avaldust keelumärgete kustutamiseks.
- Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Seetõttu jääb rahuldamata ka apellandi taotlus vastustajalt menetluskulude (riigilõiv apellatsioonkaebuselt 15,97 eurot) väljamõistmiseks. Lauri Madise Kaire Pikamäe Silvia Truman 4
(5)3-11-1084 5
(5)