KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Ruth Virkus, Silvia Truman Otsuse tegemise aeg ja koht 21. detsember 2011. a, Tallinn Haldusasja n
) § 136¹ lõike 1 alusel luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks käsutamise keelumärke kandmist L. Z-le kuuluvatele korteriomandile X X X XX, kinnistule X vallas X külas ja sõidukile registrimärgiga XXXXXX. Nimetatud keelumärked on vastavalt kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse kantud.
- T. Z. esitas
- märtsil
- a Maksu- ja Tolliametile taotluse eelnimetatud keelumärgete tühistamiseks.
- aprilli
- a otsusega nr 13-4/17373-1 jättis Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus selle taotluse rahuldamata.
- T. Z. esitas
- aprillil
- a Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles taotles Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kohustamist eespool nimetatud varale keelumärgete kustutamiseks. Kaebuse põhjendused olid järgmised: 1) X X XX-XX asuv korteriomand ning kinnistu X X X külas ja sõiduauto registrimärgiga XXXXXX kuuluvad kaebaja ning tema abikaasa L. Z. ühisvara hulka, sest abielu on registreeritud XXXX. aastal, korteriomand omandati ostu-müügilepinguga
- aastal, kinnistu
- aastal ja sõiduauto Renault Megane
- aastal; 2) keelumärgete seadmisega ei ole piiratud mitte üksnes L. Z. õigusi, vaid ka kaebaja kui keelumärgete esemeks oleva vara teise ühisomaniku õigusi, milleks aga seaduslik alus puudub; 3) kaebajal pole seost L. Z. maksuvaidlusega. Maksuhaldur on oma
- aprilli
- a otsuses nõustunud, et keelumärked on seatud ühisvarasse kuuluvatele asjadele, ent ei ole toonud selles välja, millistel kaalutlustel on keelumärkega piiratud kaebaja õigust oma vara käsutada; 4) keelumärgete seadmist ei õigusta asjaolu, et halduskohus on keelumärgete seadmise taotlemiseks maksuhaldurile eelnevalt loa andnud, kuna loa saamiseks esitatud taotluses ei olnud maksuhaldur välja toonud, et vaidlusalused asjad kuuluvad ühisvara hulka; 5) kaebaja soovib oma vara müüa ning kaitsta end seeläbi võimaliku elamispinnast ilmajäämise eest. Ta on leidnud korteriomandile ka ostja, kes soovib osta kaebajale kuuluva osa ühisvarast. Selle väite tõendamiseks esitas kaebaja kohtule A. P. kinnituskirja, milles kinnitatakse asjakohast soovi.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palus jätta kaebuse rahuldamata järgmistel põhjendustel: 1) asjaõigusseaduse (AÕS) §-st 70 ning Riigikohtu otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-42-03 tulenevalt on ühisomand ühisomanikele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand. Perekonnaseaduse (PKS) § 29 näeb ette, et varaühisuse korral ei ole võimalik eraldi määrata ühe abikaasa osa varast ja tulenevalt abikaasade solidaarkohustusest on võimalik ka abikaasade ühisvarale seada keelumärkeid vara käsutamise kohta; 2) kaebaja õiguste piiramine on proportsionaalne. Hilisemas täitemenetluses on sissenõudjal võimalik kohtu kaudu määrata kindlaks poolte osa suurused ühisvarast ja alles seejärel saab asuda sissenõudmise toiminguid tegema juba L. Z-le kuuluva ühisvara osa suhtes (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 14 lg 2); 3) keelumärgete seadmine hoiab ära olukorra, kus L. Z-l oleks võimalik asuda ühisvara võõrandama; 4) kaebuses ei ole esitatud argumente, et tegemist oleks vältimatu olukorraga, mille tõttu tuleks ühisomandis olevat vara võõrandama asuda.
- Tallinna Halduskohtu
- septembri
- a otsusega jäeti T. Z. kaebus rahuldamata ja menetluskulud poolte endi kanda. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) kaebaja eksib, leides, et vaidlusalusele varale seatud võõrandamise keelumärked tuleks kustutada seetõttu, et vara ei ole L. Z. ainuomandis, vaid kaebaja ja L. Z. ühisomandis. AÕS § 70 lg 4 kohaselt ei ole ühisomandis ühisomanike osad kindlaks määratud ning ühisomandis olev asi ei saa olla tsiviilkäibes osade kaupa. Seetõttu ei ole võimalik käsutamise keelumärke või muu
§-s 136¹ sätestatud maksuvõla sundtäitmist tagava meetme kohaldamine mõne ühisvarasse kuuluva eseme ühe osa suhtes; 2) õiguslikult võimatu oleks seada võõrandamise keelumärget üksnes L. Z. osale ühisvarast. Kui võimaliku tulevikus kindlaks määratava maksukohustuse kandja kogu vara, mille arvelt oleks võimalik maksukohustust täita, on ühisomandis, saab ja tulebki
§-s 136¹ sätestatud meetmeid kohaldada selle vara hulka kuuluvate asjade suhtes tervikuna. Vastasel korral puuduksid üldse võimalused sellise isiku tulevikus kindlaks määratava maksuvõla täitmise tagastamiseks ning suureneks märkimisväärselt oht, et seaduse kohaselt riigieelarvesse laekuma pidav maksutulu jääks saamata. Kuna maksutulust 2
(5)finantseeritakse sisuliselt enamikku avalikest teenustest ja maksutuluta on avaliku võimu tõhus toimimine võimatu, siis on maksutulu õigeaegse ning täieliku laekumise vastu ülekaalukas avalik huvi; 3) kinnistusraamatusse ja liiklusregistrisse kantud võõrandamise keelumärked piiravad oluliselt kaebaja võimalusi omandiõiguse teostamisel. Õige pole aga kaebaja seisukoht, nagu oleks tal võimalik enda osa ühisomandis olevatest asjadest eraldivõetuna käsutada. Kaebaja väide ostja kohta on ekslik, kuna vaidlusalused asjad on ühisomandis ning nende võõrandamine osade kaupa ei ole võimalik; 4) avalik huvi seaduses sätestatud maksude laekumise vastu kaalub antud juhul üles kaebaja ja tema abikaasa soovi nende ühisomandis olevat vara võõrandada; 5) TMS § 14 lõigetest 1 ja 2 tuleneb, et kui kaebaja tulevikus toimuvas täitemenetluses ei nõustu sissenõude pööramisega ühisomandisse kuuluvale korteriomandile ja sõidukile, saab vastustaja esitada ühisvara jagamise hagi, mille tulemusena ühisvara jagatakse ning sissenõue pööratakse jagamise tulemusena L. Z-le jäänud varale. Sarnast võimalust ühisvara jagamist nõuda ei nähta aga seaduses ette
§ 136
¹ sätestatud täitmist tagavate meetmete kohaldamise menetluses; 6) keelumärgete kustutamist ei saa nõuda põhjusel, et halduskohus, andes maksuhaldurile loa keelumärgete seadmist taotleda, ei arvestanud asjaoluga, et tegemist on ühisvarasse kuuluvate esemetega. Vastava loa andmine oleks samavõrd õigustatud ka juhul, kui see asjaolu oleks teada olnud. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
- T. Z. apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu
- septembri
- a otsus tühistada ja mõista vastustajalt välja apellandi menetluskulud. Apellatsioonkaebuse põhjendused on järgmised: 1) halduskohtu seisukoht, et vastustaja tegevus on õiguspärane, on arusaamatu. Vastustaja on seadnud keelumärke isiku varale, kes ei ole olnud maksumenetluses ega kohtuasjas nr 3-10-1916 menetlusosaline ega ka kolmas isik. Seetõttu ei olnud tagatud kaebajale õigeaegne teavitus keelumärke seadmise soovist ja võimalus esitada asjas omapoolne seisukoht; 2) asjaolu, et vastustaja ei ole kohtule esitanud andmeid, et keelumärke seadmise aluseks olev vara on ühisvara, on tegemist vastustaja ametialase lohakusega, mistõttu on vastustaja juba keelumärke seadmise taotluse halduskohtusse esitamisel esitanud kohtule ebaõigeid andmeid; 3) kuna kaebaja jäeti maksumenetlusse kaasamata, on rikutud PS § 11, § 13 ja §14; 4) halduskohus on ka ise möönnud, et keelumärge on seatud isiku varale, kes on asjasse puutumatu, kuid sellele vaatamata on jätnud kaebuse rahuldamata. Seetõttu on kohtuotsus vastuoluline; 5) maksukorralduse seadus näeb ette ka teisi meetmeid maksukohustuse tagamiseks maksukohustuslase suhtes ilma kolmandate isikute huve kahjustamata, mistõttu keelumärke seadmine kaebaja varale on ebaproportsionaalne, ebaõige ning põhjendamata.
- Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus palub jätta T. Z. apellatsioonkaebuse rahuldamata, nõustudes seejuures halduskohtu seisukohtadega. Käesoleval juhul on tegemist proportsionaalse abinõuga, millega tagatakse maksuvõla hilisem laekumine ja piiratakse kaebaja õigusi vähesel määral. Antud juhul on piisavalt põhjendatud käsutamise keelumärke kandmine L. Z. nimele registreeritud kinnisasjadele ja sõidukile, kuna see mõjutab otseselt maksuhalduri võimalust tekkida võivaid maksuvõlgu reaalselt sisse nõuda. L. Z. kinnistutele ja sõidukitele on käsutamise keelumärge seatud õiguspäraselt ja puudub alus maksuhalduri kohustamiseks keelumärke eemaldamiseks. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 3
(5)8. Apellant ei väida, et L. Z-le määrata võidav maksusumma oleks märksa väiksem kui vara, mille võõrandamist keelumärgetega takistatakse, väärtus. Ringkonnakohus hindab seetõttu vaid küsimust, kas keelumärgete seadmine võimaliku maksuvõlglase ühisvarale piirab õigusvastaselt tema abikaasa õigusi. Kohustamisnõue tuleb jätta rahuldamata, kui keelumärked registris ei ole õigusvastased. 9.
§ 1361lg 1 sätestab alates 1.
jaanuarist
- a kehtivas sõnastuses järgmist: „Kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib Maksuja Tolliameti piirkondliku struktuuriüksuse juhataja teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et sooritada käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingud või taotleda kohtult luba pöörduda kohtutäituri poole täitetoimingute sooritamiseks, kui käesoleva seaduse § 130 lõikes 1 sätestatud täitetoimingute sooritamine ei ole asjas võimalik või ei oleks see suure tõenäosusega tulemuslik.“
- Riigikohtu üldkogu leidis
- novembri
- a otsuse nr 3-3-1-28-11 p-s 45, et maksukorralduse seadusest tuleneb küll maksuhalduri õigus taotleda kohtult luba seada kinnisasjale hüpoteek, et tagada pärast rahalise nõude või kohustuse määramist selle sundtäitmine, kuid see ei tähenda, et seda saab teha asja omandiõigusest sõltumata. Maksumenetlusega mitteseotud menetlusvälise isiku omandiõiguse intensiivset riivet ei õigusta isiku seos maksukohustuslasega.
§ 1361
on kohaldatav sellistele nõuetele, mida esitatakse maksumenetluses maksukohustuslase vastu. Seega ei tohi anda maksuhaldurile luba menetlusvälise isiku vara suhtes
136 1 alusel täitetoimingut sooritada. Enne rahalise nõude või kohustuse määramist saab maksuhaldur
§ 1361
korras taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist vaid maksukohustuslasele kuuluvale kinnisasjale.
- Ringkonnakohtu arvates ei saa eelnevast teha järeldust, et keelumärke kandmine registrisse pole lubatav ja juba registrisse kantud keelumärge tuleb selle õigusvastasuse tõttu kustutada juhul, kui vara on maksumenetlusse kaasatud võimaliku maksukohustuslase ja tema abikaasa, keda maksumenetlusse pole kaasatud ning kellele maksu ei määrata, ühisomandis. Halduskohus selgitas õigesti viitega AÕS § 70 lõikele 4, et abikaasade ühisomandis olev vara kuulub samaaegselt mõlemale abikaasale ning nende osa ühises asjas pole kindlaks määratud. Seetõttu ei ole keelumärke kandmine registrisse võimalik vaid ühe abikaasa osale ühisest omandist. Erinevalt Riigikohtu üldkogu käsitletud juhtumist on seega keelumärked kantud registrisse üksnes varale, mis kuulub maksukohustuslasele, kuigi sellel varal on ka teine omanik.
- PKS § 26 lg 1 kohaselt ei saa abikaasa käsutada oma osa ühisvaras ega üksikus ühisvarasse kuuluvas esemes. Abikaasal ei ole õigust nõuda varaühisuse kestel ühisvara jagamist. Seega ei saa apellant nõuda keelumärgetega hõlmatud vara jagamist (abielu ei ole lõppenud). L. Z. vara võõrandamise keelamisel ei saa ka apellant ühisvara võõrandamist nõuda. Seda ei saaks ta teha keelumärgete puudumisel, võõrandamata ka L. Z-le kuuluvat vara.
- Ringkonnakohtu arvates ei keela
§ 1361
maksukohustuslase vara võõrandamise keelumärke registrisse kandmist juhul, kui see vara on ühisvara.
§ 136
1 eesmärgiga hoida ära maksude laekumata jäämist ei ole kooskõlas tõlgendus, mis ei võimalda maksukohustuslase ja tema abikaasa ühisvarale võõrandamise keelumärke registrisse kandmist. Olukorras, kus, nagu halduskohus õigesti selgitas, saab täitemenetluse käigus ühisvara jagada ning apellandi omandiõigus jääb jagatud varale temale kuuluvas osas 4
(5)püsima, ei saa pidada alustamiseni ülemääraseks. apellandi omandiõiguse piirangut kuni täitemenetluse
- Ringkonnakohus ei pea asja lahendamisel oluliseks seda, et apellandile ei teatatud varem keelumärke seadmise soovist ega tagatud võimalust esitada asjas omapoolne seisukoht. See võimalus on apellandile antud käesolevas kohtumenetluses ning esitatud väited ei ole näidanud keelumärgete registritesse kandmise õigusvastasust. Ringkonnakohus selgitab siiski, et apellandi kaasamine maksumenetlusse või kohtuasja nr 3-10-1916 lahendamisse ei tulenenud seadusest.
- Ekslik on apellandi väide, et halduskohtu otsus on vastuoluline, sest erinevalt apellandi arvamusest ei suuda ringkonnakohus tuvastada halduskohtu otsuses kohtu tõdemust, et vastustaja käitumine on ebaseaduslik. 16.
§ 1361
alusel loa andmisel keelumärke seadmise lubamiseks registrisse kantud vara võõrandamisele ei pea halduskohus pöörama tähelepanu sellele, et keelumärkega puudutatud vara on abikaasade ühisomandis, välja arvatud juhul, kui võimalik maksuvõlg on väiksem kui ühisvara eeldatav turuhind. Sellisel juhul tuleb arvestada, et maksuvõlglasele kuuluva vara moodustab vaid osa registrisse kantud varast ning selleks, et tagada maksuvõla laekumine, on põhjendatud suurema ennustatava väärtuse ulatuses ühisvarale võõrandamise keelumärke seadmine. 17. Eeltoodud põhjustel tuleb apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Apellandi taotlus menetluskulude väljamõistmiseks vastustajalt tuleb jätta rahuldamata. Vastustaja ei ole apellandilt menetluskulude väljamõistmiseks taotlust esitanud. Silvia Truman Ruth Virkus Oliver Kask 5
(5)