← Eesti

3-12-358/41

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Ruth Plaks, Virgo Saarmets Otsuse tegemise aeg ja koht 11.12.2012, Tallinn Haldusasja number 3-12-358 Haldusasi Rinolle OÜ ja Metallikaubanduse Grupp OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõudes ja Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kohustamiseks tagastada 697 555,12 eurot ning alternatiivselt Metallikaubanduse Grupp OÜ nõue maksta neile välja 697 555,12 eurot Vaidlustatav lahend Tallinna Halduskohtu 08.06.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus Rinolle OÜ ja apellatsioonkaebus Asja läbivaatamise viis Kirjalik menetlus Menetlusosalised Metallikaubanduse Grupp OÜ Kaebuse esitajad: Rinolle OÜ ja Metallikaubanduse Grupp OÜ, esindaja vandeadvokaadid Madis Mahlapuu ja Vahur Kivistik Vastustaja: Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus RESOLUTSIOON

  1. Jätta Rinolle OÜ ja Metallikaubanduse Grupp OÜ apellatsioonkaebused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 08.06.2012 otsus haldusasjas 3-12-358 muutmata.
  2. Menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest, so hiljemalt 10.01.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). 3-12-358 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  3. AS Rinolle suhtes alustati 14.12.2004 kriminaalmenetlust seoses OÜ Larcover ja AS Betox Grupp poolt esitatud fiktiivsete arvete kajastamisega raamatupidamises. Kriminaalmenetluses esitas maksuhaldur tsiviilhagi. Tsiviilhagi tagamiseks arestis Tallinna Linnakohus 04.02.2005 AS-le Rinolle kuuluvad kinnistud. Selleks, et kinnistuid aresti alt vabastada, kandis OÜ Rinolle 16.05.2007 10 914 366 krooni maksuhalduri pangakontole 21013264447, maksekorralduse viitenumbriga 1011002436 ja selgitusega „AS Rinolle maksuvõla tasumine“. Raha hoiustati maksuhalduri kontol numbriga
  4. 13.02.2009 kandis maksuhaldur seoses uuele elektroonilisele arvestussüsteemile üleminekuga (süsteemi „Apex“ loomine) kontolt 396 seal oleva summa (10 914 366 krooni) OÜ Rinolle „Apex“ süsteemi raames loodud ettemaksukontole. Uue süsteemi erinevuseks, võrreldes vana süsteemiga, oli muu hulgas ettemaksukontol olevate summade suhtes tagastusnõude esitamise võimalus e-maksuametis. 20.03.2009 esitas OÜ Rinolle maksuhaldurile tagastusnõude täitmise taotluse summas 10 900 000 krooni. Maksuhaldur peatas 01.04.2009 tagastusnõude täitmise taotluse kuni kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni või kriminaalmenetluse lõpetamise määruse tegemiseni põhjendusega, et OÜ Rinolle tegevuses on tuvastatud maksuseaduse rikkumise tunnuseid ning on alustatud kriminaalmenetlus. 15.04.2009 andis maksuhaldur OÜ-le Rinolle korralduse nr 12.2-3/3941-1 teabe andmiseks ja dokumentide esitamiseks, et kontrollida OÜ Rinolle ning Larcover OÜ, Betox Grupp AS ja Maxcell OÜ vaheliste tehingute sisendkäibemaksu mahaarvamise õigsust maksustamisperioodil detsember 2003 kuni detsember
  5. 02.09.2009 tegi maksuhaldur OÜ-le Rinolle muutva tingimusega maksuotsuse nr 2.2-3/3941-2, millega jättis 02.03.2009 esitatud käibemaksu tagastustaotluse summas 10 900 000 krooni rahuldamata, määras tasumisele kuuluva käibemaksu suuruseks 12 485 164 krooni ja luges maksuotsusega määratud summa 10 914 871 krooni ulatuses täidetuks. 23.12.2009 esitas OÜ Rinolle halduskohtule kaebuse maksuotsuse tühistamiseks (haldusasi 3-09-3096). Halduskohus lõpetas menetluse kaebetähtaja rikkumise tõttu. 30.05.2011 esitas kaebaja halduskohtule kaebuse maksuotsuse õigusvastasuse tuvastamiseks (haldusasi 3-11-1334). Halduskohus tagastas kaebuse läbivaatamatult kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu. 31.12.2011 pöördusid OÜ-d Rinolle ja Metallikaubanduse Grupp maksuhalduri poole taotlusega kriminaalasjas tsiviilhagi tagamiseks makstud summa 697 555,12 eurot tagastamiseks seoses maksuhalduri poolt tsiviilhagist loobumisega. Taotlusest nähtus, et maksuhaldur võttis tsiviilhagi täies ulatuses tagasi 17.02.
  6. OÜ Rinolle ja Metallikaubanduse Grupp OÜ sõlmisid 31.07.2009 nõude loovutamise lepingu, millega OÜ Rinolle loovutas oma nõude maksuhalduri vastu (tsiviilhagi tagamiseks maksuhalduri deposiitarvele tasutud 10 914 366 krooni) Metallikaubanduse Grupp OÜ-le. Maksuhaldur jättis taotluse rahuldamata.
  7. OÜ-d Rinolle ja Metallikaubanduse Grupp esitasid 20.02.2012 halduskohtule kaebuse, paludes tuvastada maksuhalduri tegevuse õigusvastasus toimingu sooritamisel, millega maksuhaldur kandis
  8. a sügisel OÜ Rinolle poolt tsiviilhagi tagamiseks erikontole makstud summa 10 914 366 krooni maksuhalduri ettemaksukontole, tuvastada maksuhalduri tegevuse 2

(6)3-12-358 õigusvastasus nimetatud toimingu sooritamisest kaebaja teavitamata jätmisel ning tagastada OÜ Rinolle poolt kriminaalasjas nr 05930000224 tsiviilhagi tagamiseks makstud summa 697 555,12 eurot (10 914 366 krooni) Metallikaubanduse Grupp OÜ-le, kellele OÜ Rinolle on vastava nõude loovutanud. Kokkuvõtvalt märgiti kaebuses, et vaidlus puudub selles, et OÜ Rinolle poolt tsiviilhagi tagamiseks kantud rahasummat maksuhalduri deposiitkontol ei ole. Samas ei ole selge selle summa kasutamise seaduslik alus OÜ Rinolle maksukohustuse täitmiseks. Kuigi kriminaalmenetluse seadustik (KrMS) ei reguleeri otseselt sularaha deponeerimist kriminaalmenetluses tsiviilhagi tagamiseks, oli kaebaja poolt maksuhalduri deposiitarvele tehtud ülekande eesmärgiks tsiviilhagi tagamine KrMS § 142 lg 1 tähenduses. Arusaamatu on, millisel õiguslikul alusel ja kuidas sai raha tsiviilhagi erikontolt ettemaksukontole. Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 „Riiklike maksude maksuhalduri poolt hallatavate nõuete ja kohustuste arvestusse kandmise, tasumise ja tagastamise kord“ § 2 lg 1 loetleb alusdokumendid, millele tuginedes saab raha ettemaksukontole kanda. Nimetatud säte ei kata OÜ Rinolle suhtes toimunut. 05.06.2012 esitas OÜ Metallikaubanduse Grupp kohtule alternatiivse nõude: riigivastutuse seaduse (RVastS) § 22 lg 1 alusel tagastada kaebajale 697 555,12 eurot, mille maksuhaldur on ilma õigusliku aluseta kandnud üle OÜ Rinolle ettemaksukontole. Täienduse tingis asjaolu, et kaebajale sai teatavaks, et vaidlusalune toiming tehti enne tsiviilhagi tagasivõtmist.
  1. Maksuhaldur palus jätta kaebuse rahuldamata. Maksuhaldur leidis, et tuvastamisnõude osas tuleb menetlus lõpetada HKMS 152 lg 1 p 2 alusel, kuna kaebetähtaeg on ületatud. Maksuhaldur sooritas vaidlustatud toimingu 13.02.2009 ning kaebus oleks tulnud seega esitada hiljemalt 13.02.
  2. Kohustamisnõude osas tuleb kaebus jätta läbi vaatamata vastavalt HKMS § 151 lg 2 p-le 2, sest kaebusega ei ole ilmselgelt võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Maksuotsus, mille alusel loeti maksuvõlg 10 914 871 krooni ulatuses täidetuks, on kehtiv, ning seega ei saa selle alusel tasutud või sissenõutud summasid käsitleda maksuhalduri poolt kaebajale tekitatud kahjuna. Kui eeltoodud maksuhalduri seisukohad kohtu toetust ei leia, tuleb kaebus jätta rahuldamata, sest sooritatud toiming ei rikkunud OÜ Rinolle õigusi. Tegemist oli formaalse maksuhalduri elektroonilise arvestussüsteemi muudatusega. Seoses kaebaja OÜ Metallikaubanduse Grupp alternatiivse nõudega leidis maksuhaldur, et nõue ei ole esitatud tähtaegselt. Kohus andis täiendavate taotluste esitamiseks aega kuni 07.05.
  3. Kaebaja ei ole põhistanud, miks ta on taotluse esitanud hilinemisega. Pealegi pidi kaebaja olema teadlik tema suhtes tsiviilhagi tagasivõtmisest. Kaebaja pidi juba enne kaebuse esitamist kontrollima oma väiteid seoses tsiviilhagi tagasivõtmisega.
  4. Tallinna Halduskohtu 08.06.2012 kohtuotsusega jäeti esitatud kaebus rahuldamata. Kohtuotsuse põhjendused olid järgmised: 1) alternatiivne nõue on esitatud tähtaegselt. Kohus andis kaebajale võimaluse esitada selgitused seoses tsiviilhagist loobumise avalduse esitamise ajaga hiljemalt 05.06.2012 kell 16.
  5. OÜ Metallikaubanduse Grupp esitas alternatiivse nõude 05.06.2012; 2) kohustamiskaebus rahasumma tagastamiseks tuleb lugeda tähtaegseks. Ehkki vastustaja väidetel pidi uue ettemaksukonto loomine 13.02.2009 olema kaebajale e-maksuametis nähtav, puudub vaidlus selles, et kaebajat sellest ei teavitatud.
  6. a avaldatud pressiteade ei ole teatavakstegemine endise HKMS § 9 mõttes. Kaebajad pöördusid taotlusega summa tagastamiseks vastustaja poole 31.12.2011 ja said keelduva vastuse 19.01.
  7. Sellest kuupäevast algab kaebetähtaja kulg. Kohustamisnõue sisaldab aga endas nõuet vastustaja poolt deposiitkontol olnud raha ettemaksukontole kandmise õigusvastasuse tuvastamiseks; 3
(6)3-12-358 3) vaidlust ei ole selles, et OÜ Rinolle kandis ise raha maksuhalduri deposiitkontole selleks, et tema kinnistud aresti alt vabastataks. Seega on asjakohatud kaebaja viited KrMS vara arestimise sätetele. Ühestki tõendist ei nähtu, et makshaldur oleks andnud kaebajale siduva lubaduse mitte tasaarvestada maksuhalduri valduses olevaid kaebaja rahalisi vahendeid juhul, kui selliseks tasaarveldamiseks esineb maksukorralduse seadusest (MKS) tulenev alus. Lisaks kõigele ei ole OÜ Rinolle suhtes toimuvas kriminaalmenetluses seni kohtuotsust tehtud; 4) ühestki õigusaktist ega tõendist ei tulene maksuhalduri kohustust hoida OÜ Rinolle tasutud summat maksuhalduri kontol nr
  1. Maksuhalduril ei oleks olnud õigust hoida kinni kaebaja poolt kriminaalasja raames tasutud summat peale seda, kui tsiviilhagi tagasi võeti ning kui oleks puudunud muud alused kaebaja rahale sissenõude pööramiseks. Käesoleval juhul andis maksuhaldur aga 02.09.2009 OÜ-le Rinolle muutva tingimusega maksuotsuse, millega jättis rahuldamata OÜ Rinolle 02.03.2009 esitatud käibemaksu tagastustaotluse summas 10 900 000 krooni, määras tasumisele kuuluva käibemaksu suuruseks 12 485 164 krooni ja luges maksuotsusega määratud summa 10 914 871 krooni ulatuses täidetuks. Maksuhalduril oli õigus 02.09.2009 maksuotsusest tulenevaid summasid sisse nõuda. Tsiviilhagist loobumise avalduse esitas maksuhaldur 17.02.
  2. Kaebaja õigusi oleks rikkunud see, kui vahemikus 02.09.2009-17.02.2010 oleks maksuhaldur üritanud tsiviilhagi raames sisse nõuda sama summat, mis juba 02.09.2009 maksuotsuse raames tasaarveldati. Küsimus ei ole selles, millisel kontol maksuhaldur raha hoidis, vaid selles, kas tal oli kaebaja vastu kehtiv nõue; 5) 31.07.2009 nõude loovutamise lepingust maksuhaldurit ei teavitatud. Tehes 02.09.2009 maksuotsusega tasaarvelduse OÜ Rinolle maksuvõla osas, ei toiminud maksuhaldur OÜ Metallikaubanduse Grupp suhtes õigusvastaselt, kuna maksuhaldur ei olnud nõude loovutamisest teadlik. Metallikaubanduse Grupp OÜ saaks 31.07.2009 nõude loovutamise lepingust tulenevalt pöörduda hoopis OÜ Rinolle vastu. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
  3. OÜ-de Rinolle ja Metallikaubanduse Grupp apellatsioonkaebuses palutakse Tallinna Halduskohtu 08.06.2012 otsus tühistada ning teha asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebajad leiavad jätkuvalt, et maksuhalduril puudus igasugune seaduslik alus kriminaalasjas tsiviilhagi tagamiseks makstud summa kandmiseks ettemaksukontole ja selle kasutamiseks ettevõtte maksukohustuste täitmiseks. Apellatsioonkaebuse väited; 1) halduskohus ei viita ühelegi materiaal- või menetlusõiguse normile, mida ta kohtuotsuse tegemisel kohaldas. Samas on õigusliku aluse puudumine kaebajate üks põhiargument; 2) halduskohus pole peatunud õigusselguse küsimusel ning jättis vastamata kaebajate küsimusele, kas maksuhalduri kohaldatud õigusnormid võimaldasid OÜ-l Rinolle piisava selgusega ette näha, et kandes raha maksuhalduri deposiitkontole, võib maksuhaldur seda summat kasutada maksunõuete rahuldamiseks. Samuti ei ole halduskohus analüüsinud kaebajate väiteid seoses KrMS § 142 kohaldamisega; 3) halduskohus ei käsitlenud ühtegi Riigikohtu lahendit, millele kaebajad kaebuses osutasid. Samuti pole kohus hinnanud ühegi kaebajate poolt viidatud põhiseaduse normi riivet.
  4. Maksuhaldur palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Maksuhaldur jääb varasemalt avaldatud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendusega. Maksuhalduri hinnangul ei esine kohtuotsuses apellantide poolt viidatud puudusi. 4
(6)3-12-358 RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
  1. Ringkonnakohus leiab, et esitatud apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse järeldustega. Vastuseks apellatsioonkaebusele vastab halduskohus järgmist.
  2. Kuigi kaebajaga tuleb nõustuda selles, et tõepoolest ei ole võimalik viidata konkreetsele normile, mille alusel maksuhaldur OÜ Rinolle raha kontolt nr 396 ettemaksukontole kandis, ei saa sellest veel järeldada, et raha ülekandmine oli õigusvastane ning sellega rikuti kaebajate õigusi. Maksuhaldur on selgitanud, et
  3. a algusest toimus elektroonilise arvestussüsteemi muudatus. Rahandusministri 19.12.2008 määruse nr 51 § 6 kohaselt on igal isikul üks ettemaksukonto, kus hallatakse tema rahalisi toiminguid. Kaebaja oli teinud 16.05.2007 maksuhaldurile ülekande selgitusega „AS Rinolle maksuvõla tasumine“ ning selle ülekandmine kaebaja ettemaksukontole pärast 01.01.2009 jõustunud muudatusi, oli põhjendatud. Tegemist oli kaebaja poolt tehtud sissemaksega, mille haldamine toimus alates 01.01.2009 ettemaksukonto kaudu. Ringkonnakohus ei nõustu kaebajate käsitlusega KrMS § 142 kohaldamise võimalikkusest. Kaebajad möönavad ka ise, et KrMS § 142 ei reguleeri olukorda, kus kahtlustatav kannab vara arestist vabastamiseks raha tsiviilhageja kontole.
  4. Käesolevas asjas on oluline välja tuua, et ettemaksukontole kantud raha tasaarveldas maksuhaldur selle sama maksukohustuse katteks, mille tagamiseks kaebaja raha 16.05.2007 maksuhalduri kontole nr 396 kandis. Seega ei saa OÜ Rinolle tugineda väitele, et tal ei olnud võimalik ette näha, et maksuhaldur kasutab raha maksunõude rahuldamiseks. Olukorra tingis asjaolu, et pärast OÜ Rinolle suhtes kriminaalmenetluse alustamist ning maksuhalduri poolt tsiviilhagi esitamist täpsustus Riigikohtu praktika seoses maksuhalduri tsiviilhagide võimalikkusega kriminaalmenetluses. Riigikohus leidis, et maksuvõlg tuleb sisse nõuda maksumenetluses maksuotsuse tegemisega. Sel põhjusel tegigi maksuhaldur 02.09.2009 maksuotsuse ning luges maksuotsusega määratud summa 10 914 871 krooni ulatuses täidetuks. Kuna kaebaja puhul üle kantud raha on kasutatud eesmärgil, mille pärast kaebaja selle maksuhalduri kui tol ajal tsiviilhagi esitaja kontole kandis, ei ole raha kandmine ühelt kontolt teisele OÜ Rinolle õigusi rikkunud. Kaebaja 16.05.2007 ülekandel ei olnud muud eesmärki kui maksukohustuse täitmise tagamine.
  5. Ringkonnakohus märgib veel, et 02.09.2009 maksuotsusega on vaidlusalune rahasumma kantud maksuvõla katteks. OÜ Rinolle maksuotsust tähtaegselt ei vaidlustanud. Sellistel eeldustel on põhjendamatu esitada 2,5 aastat hiljem kohustamisnõue, millega taotleda raha tagastamist. Raha on ettemaksukontolt võetud kehtiva haldusakti alusel.
  6. Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu ja Euroopa Inimõiguste Kohtu lahendid ning viited põhiõiguste riivele ei ole antud juhul asjakohased. Kaebaja omandiõigust ei ole rikutud, sest kaebaja raha on kasutatud kehtiva ja õiguspärase maksunõude täitmiseks. Samuti on ringkonnakohus eelnevalt leidnud, et raha maksuvõla katteks kasutamine ei saanud tulla OÜ Rinolle jaoks üllatusena. Kuigi muutus maksuhalduri elektrooniline arvestussüsteem ning maksuhaldur ei saanud maksukohustuse täitmist nõuda kriminaalmenetluses tsiviilhagi esitamise teel, ei ole riik käitunud OÜ Rinolle suhtes sõnamurdlikult: viimase raha kasutati sihipäraselt. 5
(6)3-12-358
  1. Kuna OÜ-l Rinolle puudub nõue maksuhalduri vastu, ei saa see nõue esineda ka OÜ-l Metallikaubanduse Grupp.
  2. Kuna apellatsioonkaebus rahuldamisele ei kuulu, jäävad menetluskulud kaebajate kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. Kaire Pikamäe Saarmets Virgo Ruth Plaks 6
(6)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.