Obsah (4)
§ 99§ 100§ 101§ 1022-11-26463 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Sirje Õunpuu Otsuse tegemise aeg ja koht 26. september 2012.a, Tallinn Tsiviilasja number 2
) §-dest 96 ja 97 tulenevalt on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt
§ 99
lg-le 1 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi teise lõike järgi arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.
§ 100
lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (
§ 101lg 1).
Hagejad soovivad kostjalt elatise väljamõistmist 258 euro ulatuses lapse kohta kuus. Ühe lapse igakuised kulutused (seisuga 19.01.2012.a) on kokku 510,51 eurot (vt t lk 48-50). Kostja on vaidlustanud hagiavalduses ja selle täpsustuses nimetatud laste vajadused ja leiab, et 145 euro suurune elatis lapse kohta katab laste reaalsed vajadused. Kostja aktsepteerib osaliselt hageja I kulutust transpordile (kuukaart 7 eurot), ei nõustu aga toidule, hageja I osas lasteaiamaksule ja koolikuludele ning hageja II osas huviringile tehtavate kulutustega. Kostja ei ole nõus ka kulutustega, mida tehakse 5 aasta tagant lapse kohta. Hagiavalduse ja hagejate poolt esitatud täiendavate menetlusdokumentide ja avalduste alusel saab üheselt järeldada, et hagejad olid teadlikud sellest, et nendel tuleb kohtu ette tuua asjaolud, mille alusel saab kohus jõuda veendumusele, et hagejate vajadused ja vajaduste rahuldamiseks minevad kulutused on sellised, mis võimaldavad välja mõista elatise suuruses 258 eurot ühe lapse kohta kuus. Samuti olid hagejad teadlikud, et kostjapoolse omaksvõtu puudumise korral lasub neil ka vastavate asjaolude tõendamise kohustus. Kohus leiab, et lapse toitumine, riietumine, lasteaias ja koolis käimine ning haigestumisel ravimite või haiguste profülaktikaks ennetavate vahendite kasutamine on üldteada asjaolu, mida hagejad ei pea täiendavalt tõendama ja tehtavate kulutuste suurus sõltub vanemate võimalustest. Võrreldes hagejate 07.06.2011.a ja 19.01.2012.a menetlusdokumentides märgitud igakuiseid kulutusi (vt t lk 3-4 ja 48-50), on hagejate väited ja tõendid vastuolulised. Laste ema A K töötas ajavahemikul 07.02.2011.a kuni 31.08.2011.a MTÜ PI juhiabi ametikohal ning tema brutotöötasu oli 460,05 eurot kuus (vt t lk 15, 88) ning alates 01.09.2011.a töötab ta MTÜ RSK juhiabi ametikohal, brutotöötasuga 278,02 eurot kuus (vt t lk 89). Lisaks saab A K peretoetust 38,36 eurot kuus. Muid sissetulekuid A K ei ole. Seega on A K igakuine sissetulek 316,38 eurot. Samas 07.06.2011.a seisuga olid igakuised kulutused hagejale I kokku 372,74 eurot ja hagejale II kokku 360,49 eurot ning seisuga 19.01.2012.a on ühe lapse ülalpidamiseks vajalikud kulud suurenenud 510,32 euroni kuus. Eeltoodust nähtub, et A K võimalused ei vasta tegelikele väidetele. Laste transpordile tehtavate kulutuste hindamisel arvestab kohus kütusehinna tõusu, mis on üldteada asjaolu ja leiab, et laste transpordivajadused ei saa piirduda vaid hagejale I õpilase kuukaardi ostmisega. Kostja ei vaidlusta hageja I huviringis käimist. Kostja andmetel ei käi hageja II huviringis. Eluasemekulude (kommunaalkulude), elektrikulude, kaabeltelevisiooni ja telefoni (aadressil Muhu 5-58, Tallinn) kulude, mobiiltelefoni kulude, hageja II huvikooli 4
(6)2-11-26463 kulude, ajalehtede, ajakirjade, raamatute ja mänguasjade kulude osas ei ole hagejad esitanud kohtule tõendeid. Hagejad elavad koos emaga alates 2012.a veebruarist aadressil XXX, Tallinn ja nende kommunaalkulud on kuus 160 eurot. Sellist väidet ei saa arvestada. Kuigi hagejatel võivad kommunaalkulud esineda, ei saa sellise kulu põhjendatuses ja vajalikkuses veendumusele jõuda, sest muid asjaolusid kohtu ette toodud ei ole. Nii ei nähtu tsiviilasja materjalidest, millised kommunaalkulud hagejatel tekivad, millised need on suvel ja millised talvel, kellele kommunaalkulusid tasutakse, kelle vahel neid jagatakse, kas kommunaalkulude arvelt on võimalik kokku hoida või on sellises suuruses kommunaalkulud vältimatud. Kuivõrd hagejad väidavad, et kommunaalkulud on kokku 160 eurot, ei ole hagejad kohtu ette toonud väiteid, mis võimaldaks kohtul jõuda veendumusele, et arvestuskäik on õige jms. Sama kehtib ka hagejate elektrikulude osas. Eluaseme- ja elektrikulude aadressil XXX, Tallinn kohta esitatud A K Swedbank konto väljavõte (t lk 5775) ning S AS-i, T AS-i ja EE AS-i poolt esitatud arved (t lk 76-78) ei ole antud juhul asjakohasteks tõenditeks. Hagejad oleksid pidanud ja saanud tõendada konkreetselt inglise keele tundide ja mobiiltelefoni kulusid, hageja II osas huvikooli kulusid ning oleksid saanud näidata millised sidekulud ja et sellises suuruses sidekulud on vajalikud. Seda hagejad ei teinud, olgugi, et hagejad said aru, et nad peavad kulusid tõendama. Hagejad on lisaks igakuistele kulutustele välja toonud kulutused, mis tehakse 1 kord aastas ja 5 aasta tagant ühe lapse kohta (t lk 49-50). Nii on hagejad toonud esile, et iga aasta ostetakse lastele koolikott, kogutakse klassiraha ning reisitakse. Tõendatud on hageja I klassiraha kogumiseks tehtavad kulutused (t lk 81), neid peab kohus ka põhjendatuks. Reisimise tõendamiseks on esitatud lennupiletite koopiad (t lk 82-83). Iga 5 aasta tagant tehtavate kulutustena ühe lapse kohta on välja toodud arvuti ja selle monitor, lastetoamööbel (lastetoavoodi, madrats + kate, voodikapp, suur riietekapp, kirjutuslaud, riiul kuue sahtliga, tool, TV-alus), jalgratas, mängukonsool SONY PSP ja mängud 15 tk, LCD TV ja DVD mängija, kardinad ja vaip lapse tuppa. Sellise info alusel ei saa kohus järeldada, et mõlemale lapsele on vaja eelnimetatud asju või et neid oleks vaja iga 5 aasta tagant mõlemale osta. Kohtu hinnangul ei ole sellised väited eluliselt usutavad ja loovad pigem vajaduse hinnata ka kõiki ülejäänud hagejate väiteid kriitiliselt. Kohus märgib, et isegi siis kui hagejatele oleks ostetud viidatud asjad, viidatud hindadega, ei tõenda asjade ostmine hagejate vajadusi. Vajadused ja tegelikult tehtavad kulutused ei ole samastatavad. Lastele võidakse teha ka kulutusi, mis ei tarvitse olla laste jaoks vajalikud. Samuti võib juhtuda, et lastele tehtavad tegelikud kulutused on vajadusest väiksemad, sest vajalike kulutuste tegemiseks rahalisi vahendeid ei jätku. Toodud põhjustel ei saa kohus vastavaid vajadusi põhjendatud kuludena arvestada. Elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine. Elatise määramisel lähtutakse
§ 99lg 1 järgi lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist.
Vanemate varalist seisundit ülapidamise suuruse määramisel kehtiva seaduse järgi ei arvestata. Vastupidi,
§ 102
lg 2 esimese lause järgi ei vabane vanemad varalise seisundi tõttu oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Siiski tuleneb
§ 102
lg 2 teisest lausest, et kui vanem on olukorras, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lapsele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Erandlikult võib kohus mõjuval põhjusel
§ 102
lg 2 kolmanda ja neljanda lause järgi elatise suurust vähendada ka alla alammäära, eelkõige kui vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Selliseid asjaolusid, mis annaks alust
§ 102lg 2 kohaldamiseks, ei ole kostja kohtu ette toonud.
Kostja ei tuginenud sellele, et elatis tuleks välja mõista alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on nõus maksma elatist igakuiselt kummalegi hagejale 145 eurot. 5
(6)2-11-26463 Hagejate poolt kohtu ette toodud asjaolude, väidete ja tõendite alusel ei saa järeldada, et hagejate vajadused ning nende rahuldamiseks vajalikud kulud on sellised, mis võimaldaksid hagi rahuldada miinimumelatist ületavas ulatuses. Kuivõrd hagi jääb täiendavas osas rahuldamata nimetatud põhjusel, ei oma kostja varaline olukord käesoleva asja lahendamisel tähendust. Eeltoodust tulenevalt, hinnates kogutud tõendeid ja poolte selgitusi, peab kohus põhjendatuks kostjalt väljamõistetava igakuise elatise suuruseks ühele lapsele määrata 145 eurot. Elatis kuulub väljamõistmisele alates 07.06.2011.a, s.o on hagi kohtule esitamise päevast. TsMS § 468 lg 1 p 1 alusel tunnistab kohus käesoleva otsuse viivitamata täidetavaks. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Vastavalt TsMS § 173 lg-s 4 sätestatule näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Vajaduse korral määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus poolte menetluskulud nende endi kanda. Sirje Õunpuu kohtunik 6
(6)