Obsah (6)

§ 23§ 2§ 9§ 7§ 72§ 17

MÄÄ RUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohus Ei

) § 11 lg 1, § 72 lg 2 p 7 ja § 72 lg 2 alusel A. Agarkovile koheselt sundtäidetav ettekirjutus Eestist lahkumiseks nr 1022964448. Kuna lähtuvalt tõenditest ja faktilistest asjaoludest on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda, on väljasaatmise täideviimiseks vajalik isiku paigutamine väljasaatmiskeskusesse. Kuna väljasaatmist ei ole reisidokumendi puudumisel võimalik lõpule viia 48 tunni jooksul, taotles Ida Prefektuur vastavalt

§ 23lg-le 1 luba 2 paigutada A.

Agarkov väljasaatmiskeskusesse kuni tema Eesti Vabariigist väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

1. Tartu Halduskohus rahuldas 13.11.
2. a määrusega taotluse ning andis loa A. Agarkovi paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks. Määruse kohaselt on loa andmine väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks põhjendatud, kuna puuduvad alused loa andmisest keeldumiseks. A. Agarkov on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja ta ei ole sellest järeldusi teinud, mistõttu võib teda pidada potentsiaalseks Eesti Vabariigi julgeolekut ohustavaks isikuks. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
3. A. Agarkov esitas 21.11.2012 määruskaebuse, milles palutakse Tartu Halduskohtu 13.11.
4. a määrus tühistada ja teha uus määrus, millega vabastada ta väljasaatmiskeskusest. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on A. Agarkovi ema tervis järsult halvenenud, ta viibib ravil ja uuringutel haiglas ning vajab pidevat hooldust ja abi kodustes tingimustes. A. Agarkov on oma ema ainus lähedane sugulane ja soovib aidata oma ema. A. Agarkov vaidlustas PPA 29.08.
5. a tähtajalise elamisloa andmisest keeldumise otsuse nr 15.3-3/616-1 halduskohtus (haldusasi nr 3-12-2297) ning ta sõidab Eesti Vabariigist välja viivitamatult, kui kohus võtab vastu lõpliku otsuse elamisloa väljastamata jätmise kohta. Määruskaebuse täienduses esitas A. Agarkov kohtule oma ema palvekirja ja perearst T. K. 19.10.
6. a tõendi.
7. PPA oli 03.01.2012 esitatud vastuses seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja halduskohtu määrus muutmata. Vastuse kohaselt puudub A. Agarkovil seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning tema viibimist Eestis võib lugeda Eesti riigi julgeolekut ohustavaks. A. Agarkovit on korduvalt karistatud ja süüdi mõistetud vara- ja raskete rahvatervisevastaste ning avaliku rahu vastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on A. Agarkovi karistatud 10 korda väärteokorras, sealhulgas korduvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Lisaks on teda vanglas karistatud distsiplinaarkorras. Kõigi A. Agarkovi poolt toime pandud kuritegude teokoosseisud eeldavad tahtluse olemasolu. A. Agarkov on oma õigusvastase käitumisega näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu. A. Agarkov on Venemaa Föderatsiooni kodanik ja tema emakeel on vene keel, mistõttu ei teki tal kodakondsusjärgses riigis raskusi töö leidmisel. A. Agarkov on esitanud 06.12.2012 taotluse Vene Föderatsiooni Saatkonnale passi saamiseks. A. Agarkovil puudub Eestis perekonnaelu, kuna ema ei moodusta perekonda. A. Agarkovi suhtlemine emaga on olnud piiratud tema enda käitumise tagajärjel määratud vabaduskaotusliku karistuse tõttu ning kaebuses pole välja toodud ühtegi sellist asjaolu, mille alusel võiks järeldada, et see juba niigi piiratud õigus saab pikaajalise elamisloa puudumise tõttu veelgi enam rikutud. PPA ei pea proportsionaalseks A. Agarkovi viibimist vabaduses, kuna on alust arvata, et ta võib väljasaatmise menetlusest kõrvale hoiduda ning tema väljasaatmiskeskusest vabastamiseks puudub alus. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
8. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 13.11.
9. a määrus tuleb jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist. 3
10. Asjas ei ole olnud vaidlust selle üle, et A. Agarkov on sündinud 22.04.1969 Venemaal ja omab Venemaa Föderatsiooni kodakondsust. 13.11.2012 vabanes ta Viru Vanglast temale Harju Maakohtu 19.08.2010 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-10-4963 mõistetud karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega. Tulenevalt KrMS § 426 lg-st 3 ei kohaldatud A. Agarkovi suhtes käitumiskontrolli seoses tema väljasaatmisega Eesti Vabariigist. PPA 25.01.
11. a otsusega nr 15.3-04/29 tunnistati kehtetuks A. Agarkovi pikaajalise elaniku elamisluba Eestis VMS § 241 lg 1 p 2 alusel. 04.04.
12. a vaideotsusega jäeti selle otsuse kehtetuks tunnistamiseks esitatud vaie rahuldamata. 10.05.2011 esitas A. Agarkov Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja kaebuse ning palus enda suhtes tehtud otsuse tühistamist. Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja 17.11.
13. a otsusega haldusasjas 3-11-1166 jäeti tema kaebus rahuldamata ning see otsus on jõustunud. 13.03.2012 esitas A. Agarkov sooviavalduse erandina siseriigis tähtajalise elamisloa taotlemiseks. PPA 29.08.2012 otsusega nr 15.3-3/616-1 keelduti kaebajale tähtajalise elamisloa andmisest VMS § 124 lg 2 p 7 ja 9 alusel. Vabanedes Viru Vanglast puudus A. Agarkovil seega välismaalaste seadusest tulenev seaduslik alus Eesti Vabariigis viibimiseks ning vastavalt

§ 2lg-tele 1 ja 2 on A.

Agarkovil keelatud viibida Eestis omamata välismaalaste seaduses sätestatud seadusliku alust.

§ 9

lg 6 alusel tehakse

§ 9

lg 1 p-s 3 nimetatud välismaalasele lahkumisettekirjutus, kui see on vajalik avaliku korra, riigi julgeoleku, rahva tervise või kõlbluse kaitse tagamiseks või kuriteo ärahoidmiseks või kui talle keeldutakse elamisloa andmisest või selle pikendamisest või tema elamisluba tunnistatakse kehtetuks.

§ 7

lg 1 alusel viibimisaluseta Eestis viibivale välismaalasele tehakse ettekirjutus Eestist lahkumiseks.

§ 72

lg 2 p-i 7 alusel ei määrata lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega ja kellel ei ole elamisluba või elamisõigust. 13.11.2012 tegi PPA kaebajale ka ettekirjutuse Eestist lahkumiseks. Vabanedes Viru Vanglast ei omanud A. Agarkov aga kehtivat reisidokumenti, mis võimaldaks tal Eesti Vabariigist lahkuda kodakondsusjärgsesse riiki.

§ 17

lg 1 järgi saadetakse välismaalane välja kodakondsusriiki, kuid kuna kaebajal puudus kehtiv reisidokument, siis puudus PPA-l võimalus väljasaatmise lõpule viimiseks 48 tunni jooksul. Tartu Halduskohtu 13.11.

1. a kohtumäärusega anti luba kaebaja paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni Eesti Vabariigist, kuid mitte kauemaks kui kaks kuud. A. Agarkov esitas 06.12.2012 taotluse Vene Föderatsiooni Saatkonnale passi saamiseks, kuid vastustaja selgituste kohaselt ei ole talle passi veel välja antud.
2. Toimiku materjalidest nähtuvalt on A. Agarkovi korduvalt karistatud ja süüdi mõistetud vara- ja raskete rahvatervisevastaste ning avaliku rahu vastaste kuritegude toimepanemise eest. Samuti on A. Agarkovi karistatud 10 korda väärteomenetluses, sealhulgas korduvalt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete seaduse alusel. Samuti on teda vanglas karistatud distsiplinaarkorras. A. Agarkovi on seega korduvalt süüdi mõistetud narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemise eest ja tal puuduvad Eesti Vabariigis viibimiseks seaduslikud alused. Kaebaja on Venemaa Föderatsiooni kodanik ning tema emakeel on vene keel, mistõttu ei teki tal kodakondsusjärgses riigis raskusi töö leidmisel. Kõigi A. Agarkovi poolt toime pandud kuritegude teokoosseisud eeldavad tahtluse olemasolu ning kaebaja on oma õigusvastase käitumisega näidanud üles lugupidamatust Eesti Vabariigi õiguskorra ning põhiseaduslike väärtuste vastu, mistõttu võib kaebajat pidada Eesti riigi julgeolekut ohustavaks isikuks. 4
3. Esitatud määruskaebuses tugineb A. Agarkov üksnes sellele, et tema ema on hiljem, so 20.11.2012 haigestunud ja vajab väidetavalt tema abi ning seetõttu peaks ta väljasaatmiskeskusest vabastatama. Ringkonnakohtu hinnangul puudub aga A. Agarkovil Eestis perekonnaelu, sest pikaajalise elaniku staatust ja perekonna taasühinemist käsitlevate direktiivide 2003/86/EÜ ning 2003/109EÜ kohaselt on perekonnaliikmeteks nende õigusaktide mõttes üldjuhul vaid abikaasad ja nende alaealised lapsed ning vanemaid saab sellena käsitleda erandina ainult ülalpidamisel oleku korral. Asja materjalidest nähtuvalt on kaebaja ema pensionieas ning ta ei ole kaebaja ülalpidamisel. Novembris 2011 toimunud kohtuistungil haldusasjas nr 3-11-1166 märkis kaebaja, et tema ema on Eesti Vabariigi kodanik ja ta on pensionieas, kuid töötab praegu. Käesolevas asjas kohtule esitatud 19.10.
4. a tõendi järgi on kaebaja ema olnud oma tervise tõttu jälgimisel alates
5. a ning tema tervis on viimastel aastatel halvenenud, mistõttu on pooleli ka arstliku ekspertiisikomisjoni dokumentide vormistamine. Seega on kohtul alust järeldada, et kaebaja ema terviseprobleemid ei ole tekkinud hiljuti, vaid on olnud olemas ka siis, kui kaebaja viibis vanglas. Sel ajal oli kaebaja suhtlemine emaga ning võimalus samas olukorras oleva 60-ndates eluaastates ema eest hoolitseda piiratud kaebaja enda käitumise tagajärjel määratud vabaduskaotusliku karistuse kandmise tõttu.

§ 23

lg 1 järgi paigutatakse väljasaadetav väljasaatmiskeskusesse, kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia käesolevas seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Kaebaja suhtes tehti 13.11.2012 lahkumisettekirjutus, mis kuulus täitmisele koheselt, so 13.11.2012. Vastavalt

§-le 24 vabastatakse väljasaatmiskeskuses viibiv välismaalane väljasaatmiskeskusest kui: 1) osutub võimalikuks väljasaatmiskeskuses viibiva välismaalase väljasaatmise täideviimine; 2) 18 kuu jooksul välismaalase väljasaatmiskeskusesse paigutamise otsuse tegemise päevast arvates ei ole väljasaatmist täide viidud; 3) väljasaadetav võetakse kriminaalasjas kahtlustatava või süüdistatavana vahi alla või 4) isikule tehtud ettekirjutus tühistatakse, tunnistatakse kehtetuks või antakse välismaalasele viibimisalus. Ema väidetav haigestumine või halb tervislik seisund ei ole seega isiku väljasaatmiskeskusest vabastamise alus ega ka tema väljasaatmiskeskusesse paigutamise õigusvastaseks tunnistamise alus, sest käesoleval hetkel ei ole kaebajal endiselt seaduslikku alust Eestis viibimiseks ja talle 13.11.2012 tehtud lahkumisettekirjutus on samuti endiselt jõus, mida ei ole olnud aga võimalik täita põhjusel, et kaebajal puudub kehtiv reisidokument. Lisaks sellele on PPA-l olnud kaebaja varasemast õigusvastasest tegevusest tulenevalt olemas põhjendatud alus arvata, et ta võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda.

1. Määruskaebuse rahuldamiseks ja halduskohtu 13.11.
2. a määruse tühistamiseks ei anna alust ka kaebaja väide, et väljasaatmiskeskuses kinnipidamise asemel oleks ta nõus enda allutamisega kriminaalhoolduse nõuetele. Viru Maakohtu 02.11.
3. a määrusest kriminaalasjas nr 1-10-4963 nähtub, et A. Agarkov vabastati kriminaalkaristuse kandmisest tingimisi enne tähtaega ja tema suhtes ei kohaldatud KrMS § 426 lg-st 3 tulenevalt käitumiskontrolli, sest tegemist on Eestist väljasaadetava isikuga. Kuna kaebaja karistuse kandmisest tingimisi vabastamisel ei ole tema suhtes KarS-is loetletud käitumiskontrolli nõudeid või elektroonilist valvet kohaldatud ja nende kohaldamise pädevust ei ole ei PPA-l ega ka halduskohtul, nagu ka seadusest tulenevat alust või pädevust asendada väljasaatmiskeskusesse paigutamine käitumiskontrolliga, siis ei ole kaebaja väide, et ta oleks nõus käitumiskontrollile alluma, alus määruskaebuse rahuldamiseks. Einar Vene Agu Timmi 5 Maili Lokk