KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Piret Rõuk Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht Kohtuotsus tehakse avalikult teatavaks 23. aprill 2012 Ken

§ 90ja 92 ei ole õiguslikult pädev.

Lepingu sõlmimise õiguslik alus tuleb ÜVVKS ning määrusest nr

1. Kostja oli kohustatud järgima liitumispakkumist tehes ja liitumislepingut sõlmides ÜVVKS ning määrust nr 22 samavõrd, kuivõrd oli selleks kohustatud hageja. Eeltoodust tulenevalt ei saa lugeda hagejat eksimuses olnuks, kuna liitumislepingu tingimused tulenevad õigusaktidest, mitte kostja suvaotsustest lähtudes. Õigeks ei saa lugeda ka hageja põhjendust, mille kohaselt sai hageja teada, et leping on sõlmitud pettuse või eksimuse tõttu alles
2. mail 2010.a. Liitumisleping on sõlmitud 2007.a. so. 3 aastat tagasi. Niisamuti on hageja sõnastanud lepingu sõlmimise põhjuseks sunnimehhanismi, mis seisnes vee kinni keeramise ähvarduse esitamises. Olles sellisel positsioonil ja arusaamisel juba 2007.a. arvates, ei saa olla tõsiselt võetav, mistahes seisukoht, mille kohaselt puudus hagejal võimalus vastav nõue esitada lepingu allakirjutamise hetkest arvates ning kooskõlas

§ 99lg 1 p 2 sätestatuga.

Kohtuotsuse põhjendused Hageja esitas kohtule nõude

1. novembril
2. a sõlmitud liitumislepingu tühistamiseks, kuna ta sõlmis liitumislepingu eksimuse tõttu. Hageja väitel viis kostja hageja eksimusse sellega, et jättis talle teadlikult ning tahtlikult mulje, et hageja peab ühisveevärgi ja – kanalisatsioonitrassidega liituma ja selle eest tasu maksma. Lisaks andis kostja hagejale tahtlikult väärinformatsiooni väites, et liitumistasu peavad võrdsetel alustel maksma kõik M VI maaüksuse elanikud ning et ilma liitumislepingu sõlmimiseta ja liitumistasu maksmiseta ei ole võimalik vastavaid teenuseid tarbida.

§ 90

lg 1 näeb ette, et tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib seaduses sätestatud korras tühistada. Seadus võib sätestada muid aluseid, mille esinemise korral võib tehingu tühistada. Kui tehing on seaduses sätestatud alustel ja korras tühistatud, on see algusest peale kehtetu.

§ 99

lg 1 kohaselt võib tehingu tühistada eksimuse korral kuue kuu jooksul, arvates pettusest või eksimusest teadasaamisest.

§ 98lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele.

Hagiavalduse kohaselt sai hageja oma eksimusest teada kostja

1. mai
2. a kirjast, millest nähtus, et ükski teine samal maaüksusel asunud kinnistute omanikust ei pidanud liitumistasusid kostjale maksma.
3. juunil
4. a saatis hageja kostjale avalduse lepingu tühistamiseks ja nõudekirja alusetult saadud 118 303 krooni tagastamiseks. Kostja vastuväidetest ja kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt tegi kostja hagejale liitumispakkumise ja lähtus liitumistasu arvutamisel Vallavolikogu poolt 22.juuni 2004 kehtestatud määruses nr. 22 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuste alused“ sätestatust. Volitusnorm nimetatud määruse kehtestamiseks tulenes ÜVVKS § 5 lõikest
5. Kohus on seisukohal, et hageja pidi tehingu tegemise ajal kehtinud ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniseadusest ning Vallavolikogu poolt 22.juuni 2004 kehtestatud määrustest nr. 21 „Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumise tasu võtmise kord“ ja nr. 22 „Ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise tasu arvutuste alused“ teadlik olema
6. novembril 2007.a liitumislepingu sõlmimisel, kuna nii seadused kui ka õigusaktid on avalikud ja igale isikule kättesaadavad. Seega sai hageja kontrollida liitumistasu vastavust ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni seadusele ja Vallavolikogu määrustele juba liitumislepingu sõlmimisel, mistõttu algas tühistamiseks ettenähtud kuuekuuline tähtaeg kulgema lepingu sõlmimisest. Kuna hageja on hagiavalduses väitnud, et ta sõlmis Aadu S iga suulise ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumise lepingu, tasus selle eest A.S kohtule esitatud 28.augusti 2001 maksekorralduse alusel 19 000 krooni piirkonna vee- ja kanalisatsioonitrasside väljaehitamise eest ja pidas seda esmakordseks ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga liitumiseks, siis pidi ta kostjale liitumistasu teistkordsest maksmisest samuti teadlik olema alates 09.novembrist
7. Hageja ei ole ka väitnud, et ta sai liitumistasu ebaõigest arvutamismetoodikast, vastuolust õigusaktidega ning teistkordselt liitumistasu maksmisest teada alles 04.mai 2010 kirjast. Seega hakkas liitumistasu arvutustest ja teistkordsest liitumistasu maksmisest tulenevast eksimusest teadasaamine kulgema liitumislepingu sõlmimisest ja lõppes kuue kuu möödumisel 9.mail
8. Järelikult oli tehingu tühistamiseks ettenähtud tähtaeg
9. juuniks 2010.a, kui hageja saatis kostjale avalduse lepingu tühistamiseks ja alusetult makstud 118 303 krooni tagastamiseks möödunud ja hageja lepingu tühistamise avaldus ei oma õiguslikku tähendust. 16.jaanuaril 2008 kostja ja Aadu S i vahel sõlmitud lepinguga nr 08/001 sai kostja ühisveevärgi ja kanalisatsioonitrasside ning nende teenindamiseks vajalike ehitiste omanikuks. Tunnistajana üle kuulatud A.S i ütlustest nähtuvalt, sai ta hagejalt raha vee- ja kanalisatsioonitrasside ehitamise eest, liitumislepinguid kostjaga ega krundiomanikega ei ole tema sõlminud, need sõlmis kostja, kes oli alates 2001 aastast vee- ja kanalisatsioonitrasside faktiline valdaja ja teostas nende hooldust. Järelikult ei ole hageja ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniga liitunud kahel korral. Kohus leiab, et hagi rahuldamise seisukohast ei oma tähendust, kas kostja oli liitumistasu maksmise hetkel vee- ja kanalisatsioonitrasside omanik või valdaja, sest hageja saavutas liitumislepingu sõlmimise ja liitumistasu maksmisega soovitud tulemuse – liitumise ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga, mis ei ole käesolevaks ajaks muutunud. Kostja kirjaga
10. maist 2010 nr 1-9/195 on tõendatud, et XXX-XXX kinnistute omanikud on tasunud kostjale ühisveevärgi ja kanalisatsiooniga liitumisel 0 krooni. Liitumistasu küsimata jätmise aluseks oli KVH
11. aprilli 2008.a nõukogu otsus sõlmida kinnistu omanikega, kellel oli sõlmitud tähtajatud tarbimislepingud, liitumislepingud ÜKV seaduse mõiste tähenduses 0 krooniga. Kuna hageja liitus ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniga enne
12. aprilli 2008.a kostja nõukogu otsust, siis see otsus temale ei laiene ning ta ei saanud liitumislepingu sõlmimisel nõukogu otsusega arvestada. Kuivõrd hageja ja tema naaberkinnistute liitumistasu kujunes lähtudes erinevast õiguslikust olukorrast, siis ei ole kostja hagejat liitumistasu küsimisel eksitanud. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata. Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente. Kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil. Kohtunik: