Obsah (5)

§ 187§ 436§ 230§ 173§ 162

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Kristel Vedro Otsuse tegemise aeg ja koht 29. november 2012, Narva kohtumaja, 1.Mai 2, Narva 20308 Tsiviilasja number 2-12-34259 Tsiviilas

§ 187

lg 6 ja 442 lg 6) 1 Asjaolud ja hageja nõue 30.08.2012 esitas KÜ Puškini tn 45A Viru Maakohtule hagi kostja S T vastu võlgnevuse 677,43 euro ja viiviste 45,12 euro nõudes. Hagi on Viru Maakohtu Narva kohtumajas menetlusse võetud 08.10.

1. Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostja S T on korteriomandi XXX omanik ja vastavalt KÜS § 5 lõikele 1 korteriühistu liige. Kostja on kohustatud tasuma igakuiselt sihtotstarbelisi makseid, sh kommunaalteenuseid. Korteriühistu põhikirja p 3.2 kohaselt on kehtestatud viivise määr, mille kohaselt on maksete mittetähtaegsel tasumisel isik kohustatud tasuma iga viivitatud päeva eest viivist 0,07 % päevas, maksmise kuule järgneva kuu 20 kuupäevast arvates. Kostja ei täida alates juunist 2011 nõuetekohaselt oma kohustust tasuda kommunaalteenuste arveid. 31.07.2012 seisuga on kostja põhivõlgnevus hageja ees 677,43 eurot ja viivised 45,12 eurot. Hageja palub kostjalt nimetatud summa välja mõista. Nõude õiguslikul põhistamisel tugines hageja Korteriühistu seaduse § 5 lg 1 ja 7 lg 4, Võlaõigusseaduse §-dele 101 lg 1 p 1,p 6, 108 lg
2. Hagiavaldusele on lisatud avalduses esitatud asjaolusid kinnitavad tõendid: võlgnevuse tõend (tl 3, 22-23), KÜ Puškini 45A põhikiri (tl 4-10), äriregistri väljavõte (tl 14), maksekorraldus riigilõivu tasumise kohta (tl 11,24,31). Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata. Kostja nõustub, et korteriomandil XXX on võlgnevus, ta ei vaidlusta kommunaalteenuste arvestust, kuid ta ei nõustu viiviste summaga 45,12 eurot. Kostja leiab, et korteriühistu oleks pidanud arvestama tema teisel korteriomandil XXX olevat ettemaksu seisuga 03.05.2012 summas 54,96 eurot. Kostja nõustub, et ta on tasunud kommunaalteenuste eest, kuid ei soovi tasuda viiviseid. Kostja ei nõustu, et korteriühistu raamatupidaja kustutab esmajärjekorras viivise võlgnevuse ja siis kommunaalteenuste võlgnevuse. Vastuse väidete kinnituseks on esitatud vastavad dokumendid: avaldused raamatupidajale ( tl 47-51,60), raamatupidaja vastuse ( tl 52) korteriühistu Puškini 45A arved ( tl 54-55, 58), KÜ Puškini võlgnevuse tõenid ( tl 56-57), kostja saldo arvestuse (tl 61), väljavõtted pankadest arvete tasumise kohta (tl 62,87,89,91,93). Kohtumenetluse käik Kohtuistungil jäi hageja viivise nõude juurde. Tunnistaja Tatjana Pavlova sõnul on kostja käesolevaks ajaks (22.11.2012) põhivõlgnevuse kustutanud, kuid haginõude kohtusse esitamisel oli põhivõlgnevus 677,43 eurot ja viivised 45,12 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivised summas 45,12 eurot. Maakohtu otsuse põhjendused

§ 436

lg 1 kohaselt kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud ja sama paragrahvi lg 2 kohaselt kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. Kui kohus lahendab asja kohtuistungil, rajab kohus otsuse ainult nendele tõenditele, mida istungil uuriti. Kohus uurinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi tuleb jätta täielikult rahuldamata.

§ 230

lg 1 järgi peab hagimenetluses kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Praeguses asjas tugineb hageja sellele, et kostja on rikkunud hageja liikmelisusest tulenevat kohustust tasuda majandamiskulude ja viiviste eest. 2 Hageja võttis omaks, et kohtuistungi toimumise ajaks on kostja tasunud põhivõlgnevuse, kuid jätnud tasumata viivised. Pooled vaidlevad viiviste summas 45,12 euro tasumise üle. Kohus leiab, et hageja tõendas põhivõla olemasolu hagi esitamise ajal, kuid võttis omaks, et kohtumenetluse ajaks on põhivõlgnevus summas 677,43 eurot tasutud. Uut nõuet hageja kostja suhtes ei esitanud. Samas nähtub korteriühistu tõendist nr 49, 01.08.2012, et viivised on juunis 2012 summas 45,12 eurot tasutud. Kostjal on korteriühistu tõendi kohaselt jäänud juuli 2012 seisuga võlg kuu alguses summas 677,43 eurot, võlg kuu lõpus 723,54 eurot, viivist juurde arvestatud ei ole. Nimetatud tõendi kohaselt tuleb tuvastada, et viivis eelmiste kuude eest summas 45,12 eurot on loetud kostja poolt 14.06.2012 tasutuks. Kohus kontrollis kostja poolt kohtule esitatud maksekorraldusi ja tuvastas, et kostja on korteriomandi nr 6 eest tasunud 14.06.2012 summas 68.48 eurot (teatises 05.06.2011 maksed ilma viivisteta), 30.09.2012 summas 72.41 eurot (teatis 04.08.2011 maksed ilma viivisteta), 12.10.2012 summas 344,55 eurot (teatis 04.09.2012 ja lisaks teatis 04.10.2012, teatis 05.11.11, 03.12.11, 07.02.12, 06.03.12, eest 281,72 eurot), 16.10.2012 summas 253,84 eurot ( teatis 06.04.2012- 06.08.2012 kommunaalteenuste eest ilma viivisteta), 17.10.2012 summas 114.77 eurot (teatis 07.09-07.10 kommunaalteenuste eest ilma viivisteta), 21.11.2012 summas 65,66 eurot (teatis 03.11.2012 kommunaalteenuste eest ilma viivisteta). Seega on tõendatud korteriühistu tõendi nr 49 ja kostja esitatud maksekorralduse nr 443 alusel, et kostja on 14.06.2012 tasunud 68,48 eurot, mis on juunis 2012 45,12 euro ulatuses loetud makstuks viiviste eest ja 23,36 euro ulatuses makstuks kommunaalteenuste eest ( 68,48 eurot- 45,12 eurot on 23,36 eurot). Nimetatud põhjustel hagi rahuldamisele ei kuulu. Kostja on viivised summas 45,12 eurot tasunud 14.06.2012 ning põhivõlgnevuse summas 677,43 eurot tasunud kohtumenetluse ajal. Eeltoodud põhjendustel ei analüüsi kohus kostja poolt vastuväidete tõendamiseks esitatud kirjavahetust korteriühistuga ja ei analüüsi seadusega sätestatud maksete tegemisel arvesse võtmisele kuuluvat järjekorda. Kohtukulude jaotusest

§ 173

lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses.

§ 162

lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

§ 162

lg 4 kohaselt kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus leiab, et hagi rahuldamata jätmise korral tuleb poolte menetluskulud jätta kummagi poole enda kanda. Kohus leiab, et kostja on sisuliselt hagi õigeksvõtnud, tasudes menetluse ajal täielikult põhinõude, kuid põhjendamatult esitanud menetluses vastuväiteid, mistõttu ei ole pooltel õnnestunud sõlmida kompromissi. Kohus loeb äärmisel ebaõiglaseks jätta menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Kohus juhindus

§ 173, 174, 405, 436, 442, 630-632 nõudeist.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kristel Vedro kohtunik 3