3-11-878/26

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohtuasja number 3-11-878 Otsuse kuupäev 28.september 2011 Kohtunik Maare Aloe Kohtuasi Kaja Kuldnoka (Kuldnokk) avaldus avaliku teenistuse staaži tuvastamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 14.september 2011 Istungil osalenud isikud Avaldaja Kaja Kuldnokk ja tema esindaja advokaat Tiia Tafenau ning kaasatud isikute – Sotsiaalkindlustusameti esindaja Pille Martin ja Keskkonnaministeeriumi esindaja Meelis Männiste Resolutsioon

1. Jätta Kaja Kuldnoka avaldus rahuldamata.
2. Jätta avaldaja menetluskulud tema enda kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva kohtuotsuse peale võib selle avalikult teatavakstegemisest 28.septembrist 2011 arvates esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul ehk hiljemalt 28.oktoobril 2011 (k.a). Tartu Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui apellatsioonkaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kaja Kuldnokk esitas 17.12.2010 Sotsiaalkindlustusameti Lõuna Pensioniameti Jõgeva büroo Võru klienditeenindusele avalduse vanaduspensioni määramiseks kooskõlas riikliku vanaduspensioni seadusega. Jõgeva büroo 27.12.2010 otsusega nr 201517-1 määrati K.Kuldnokale riiklik vanaduspension alates 17.12.2010 ja 27.12.2010 otsusega nr 201517-2 vanaduspension alates 01.01.2011 summas 348,73 eurot. 07.01.2011 esitas K.Kuldnokk eelnimetatud otsuse peale vaide. Lõuna Pensionameti pensionikomisjoni 17.02.2011 otsusega nr 1.1-6/11 jäeti K.Kuldnoka vaie rahuldamata. KAEBUSE PÕHJENDUSED JA TAOTLUS K.Kuldnokk esitas kohtule avalduse, milles palub tuvastada, et töötades 01.01.1984 kuni 28.02.1992 Võru Metsamajandi Vastseliina metskonna abimetsaülemana, 02.03.1992 kuni 31.03.1997 Vastseliina metskonna abimetsaülemana ning 01.04.1997 kuni 31.12.1998 Misso metskonna abimetsaülemana, töötas ta ametikohal, kus töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka vastavalt ATS §
3. Kaebaja leiab, et olenemata teenistuskohast oli abimetsaülema ametikohal töötamisel tegemist avaliku võimu ülesannete täitmisega. KAASATUD ISIKUTE SEISUKOHAD Sotsiaalkindlustusameti esindaja on seisukohal, et kuna Sotsiaalkindlustusamet lähtub avaliku teenistuse staaži arvestamisel avaliku teenistuse seadusest ja määrusest, milles toodud loetelude laiendamiseks puudub neil pädevus, siis on K.Kuldnokal õigus pensioniõigusliku staaži tuvastamiseks pöörduda kohtusse. Keskkonnaministeeriumi esindaja on seisukohal, et kehtiva õiguse alusel ei ole võimalik lugeda K.Kuldnoka töötamist metskonna abimetsaülemana avalikuks teenistuseks. ATS-i jõustumise ajal (01.01.1996) töötas K.Kuldnokk Vastseliina metskonna abimetsaülemana. Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 § 2 lõikes 5 on toodud ammendav loetelu metskondade ametikohtadest, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist ning nendeks on: metsaülem, metsnik ja metsavaht. Kuna nimetatud loetelu ei sisalda abimetsaülema ametikohta, siis ei ole formaalselt täidetud vajalik eeltingimus: kaebuse esitaja ei olnud ATS-i jõustamise ajal avalikus teenistuses Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määruse nr 97 mõttes. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS Kohus, tutvunud asja kõigi materjalidega ja ära kuulanud menetlusosaliste seletused, on seisukohal, et avaldus tuleb jätta rahuldamata. Avaliku teenistuse seaduse (ATS) § 182 lõike 1 kohaselt arvatakse teenistusstaaži hulka enne avaliku teenistuse seaduse jõustumist riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustes töötatud aeg ja nimetatud asutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides ametikohtadel, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, töötatud aeg, välja arvatud teenistusaeg endise NSV Liidu julgeolekuorganites või relvajõududes. ATS § 182 lg 2 ja 3 kohaselt kehtestab ametikohtade loetelu riigi või kohaliku omavalitsuse ametiasutustele allunud ettevõtetes, asutustes ja organisatsioonides, kus töötatud aeg vastavalt käesoleva seaduse § 153 punktidele 1 ja käesoleva paragrahvi 1.lõikele arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka, Vabariigi Valitsuse määrusega. Tulenevalt ATS § 182 lõikest 3 kehtestas Vabariigi Valitsuse 19.03.2002 määrus nr 97 (edaspidi Määrus nr 97) „Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas olnud asutuste ja organisatsioonide nende ametikohtade loetelu, kus töötatud aeg arvestatakse avaliku teenistuse staaži hulka“. Nimetatud määruse § 1 kohaselt arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka ENSV Metsamajanduse ministeeriumile, ENSV Põllumajanduse ja Varumise ministeeriumi Metsamajanduse Peavalitsusele, ENSV Ministrite Nõukogu Metsamajanduse ja Looduskaitse Peavalitsusele, ENSV Metsamajanduse ja Looduskaitse ministeeriumile, ENSV Looduskaitse ja Metsamajanduse komiteele ja Eesti Vabariigi Keskkonnaministeeriumile allunud metsamajandites ja metskondades, Metsaameti riigimetsamaade talitustes ja metskondades, Metsainstituudis, Metsakatsejaamas ning kaitsealade administratsioonides riikliku järelevalve funktsioone teostanud, määruse nr 97 §-s 2 loetletud ametikohtadel töötatud aeg. Määruse nr 97 § 2 lõikes 5 on toodud ammendav loetelu metskondade ametikohtadest, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist – ja nendeks olid üksnes metsaülem, metsnik ja metsavaht. Seega metskonna abimetsaülema ametikohal töötamise aega avaliku teenistuse staaži hulka arvata ei saa. Kuid kohtu arvates ei saa seadusest järeldada, et valitsusele tehti kohustuseks kehtestada näitlik või lahtine loetelu. Selliseks tõlgenduseks ei anna alust ka Määrus nr 97 ise, mis nimetab 2 konkreetsed asutused ja ametikohad neis asutustes, millistel töötatud aeg arvatakse avaliku teenistuse staaži hulka. Seega saaks kaebuse rahuldada üksnes juhul, kui asutus, kus kaebaja töötas ja ametikoht, mida kaebaja täitis, sisalduksid nimekirjas. Vaidlust ei ole selles, et K.Kuldnokk töötas alates 01.01.1984 kuni 28.02.1992 Võru Metsamajandi Vastseliina metskonna abimetsaülemana. Metsamajandite ametikohad, mis eeldasid avaliku võimu ülesannete täitmist, sisalduvad Määruse nr 97 § 2 lõikes
4. Kuivõrd metskonnad kuulusid kuni 1992.aastani metsamajandite koosseisu, olles metsamajandi struktuuriüksusteks, tuleb Määruse nr 97 § 2 lõike 1 punktis 7 nimetatud abimetsaülema ametikohta mõista metsamajandi koosseisus olnud metskonna abimetsaülema ametikohana. Vaidlust ei ole ka selles, et K.Kuldnokk töötas alates 02.03.1992 kuni 31.03.1997 Vastseliina metskonna abimetsaülemana ning alates 01.04.1997 kuni 31.12.1998 Misso metskonna abimetsaülemana. Abimetsaülema ametikoht sisaldus riikliku metsavalve töötajate ametikohtade loetelus alates Eesti Vabariigi Riikliku Metsaameti 31.07.1992 käskkirja nr 67 kehtestamisest (tl 37-38). Kuid õiguslik alus enne ATS-i jõustumist töötatud aja arvamiseks avaliku teenistuse staaži hulka tekib juhul, kui üheaegselt on täidetud mõlemad tingimused – isik oli ATS-i jõustamise ajal (01.01.1996) avalikus teenistuses ja isik töötas enne ATS-i jõustumist Määruses nr 97 nimetatud asutuses ja selles loetletud ametikohal. ATS § 163 lõike 1 kohaselt tuli töölepingu alusel tööle võetud ametniku teenistusse võtmine vormistada tagasiulatuvalt seaduse jõustumise päevast ümber nimetamise alusel teenistusse võetuks. Asja materjalidest nähtuvalt töötas K.Kuldnokk ATS-i jõustumise ajal (so 01.01.1996) Vastseliina metskonna abimetsaülemana ja tema töötamist ei ole ATS § 163 lõike 1 alusel ümber vormistatud. See ilmneb ka K.Kuldnoka tööraamatu kandest nr 18 (tl 8 pöördel), millest nähtub tema töölepingu lõpetamine 30.06.2008, milliseks ajaks pidanuks ATS § 163 lõike 1 kohaselt olema tema töösuhe ammu teenistussuhteks ümber vormistatud, kui tegemist olnuks ametniku ametikohaga ATS tähenduses. Samuti ei viita ükski tõend sellele, et kaebaja esindas abimetsaülemana avalikku võimu ja teostas avaliku võimu ülesandeid. Seega ei olnud K.Kuldnokk avaliku teenistuse seaduse jõustumise ajal avalikus teenistuses ja tema tööstaaži Võru Metsamajandi ega Vastseliina metskonna abimetsaülemana ei saaks arvestada avaliku teenistuse staaži hulka isegi juhul, kui nimetatud ametikoht oleks tööülesannete sisu silmas pidades võrdsustatav Määruse nr 97 § 2 lõike 1 punktis 7 nimetatud metsamajandi abimetsaülema ametikohaga. Kuna kohus jätab K.Kuldnoka avalduse rahuldamata, siis jäävad avaldaja menetluskulud HKMS § 92 lg 1 alusel avaldaja kanda. Maare Aloe kohtunik 3