lg 1 p-st 2 tulenev eeltingimus (kavandatava menetluses osalemise edukus) ning esineb
lg 1 p-s 6 sätestatud alus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumiseks (kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada).
lg 1 p 2 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.
lg 4 sätestab, et kui menetlusosalisele on antud menetlusabi ja ta kaebab kohtulahendi edasi, eeldatakse, et menetlusabi andmine kehtib ka igas järgmises kohtuastmes. Kohus kontrollib siiski kaebuse menetlusse võtmisel, kas on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas ja menetluses osalemine ei ole ilmselt ebamõistlik. Praegusel juhul ei ole ringkonnakohtul alust eeldada, et kostja osalemine apellatsioonimenetluses võiks olla edukas. Kaebuses väljatoodud asjaolud ei võimalda kummutada esimese astme kohtu lahendis tuvastatut ega teha maakohtust erinevat lõppjäreldust. Maakohus kohaldas materiaalõiguse norme ja hindas tõendeid õigesti. Kohus tuvastas vaidlusalused asjaolud õigesti. Kuna kostja ei tõendanud, et tal on vaidlusaluse korteriomandi kasutamiseks või valdamiseks seaduslik alus (asja omanik, kinnistusraamatusse kantud piiratud asjaõigus või võlaõiguslik kokkulepe), kuulus hagi rahuldamisele. AÕS § 80 lg-te 1 ja 2 alusel on hagejal õigus nõuda korteriomandit välja kostja ebaseaduslikust valdusest. Ka sel juhul, kui kostjal oli õigus hageja vara tasuta kasutada, on selline õigus lõppenud. Tähtajatu tasuta kasutamise lepingu võib kasutusse andja üles öelda ja nõuda asja tagastamist igal ajal (VÕS § 393 lg 3). Vähemalt alates hagiavalduse kättesamisest on kostja teadlik, et hageja nõuab oma vara tagastamist (maakohtu varasema otsusega tsiviilasjas nr 2-09-8434 jäeti vaidlusalune korteriomand ja laenukohutused panga ees hageja ainuomandisse). Apellatsioonkaebuses kordab kostja esimese astme kohtu menetluses esitatud väiteid, mille kohta on maakohus oma seisukoha öelnud, tehes seda piisava põhjalikkusega. Kaebuses toodud väidete alusel ei ole ringkonnakohtul võimalik teha maakohtu otsusest erinevat otsust, mistõttu tuleb kaebust hinnata perspektiivituks. Eeltoodud põhjendustel puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlususe võtmiseks õiguslik alus. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (
Ü. Jänes U. Loonurm I. Nõmm 2
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.