Obsah (7)

§ 101§ 108§ 96§ 97§ 99§ 100§ 102

2-12-49684 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 7. jaanuar 2013 Otsuse avalikult teatavaks tegemise j

§ 101lg 1).

Kohtuotsuse tegemise ajal on igakuise elatise miinimummääraks €

2. AAP ainuõigus alaealistele lastele JLL , MNL ja AML väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealiste laste JLL , MNL ja AML ülalpidamiseks.
3. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
4. Elatis tuleb tasuda AP pangakontole nr XXXXXXXX (Swedbank), märkides selgituseks sõna “Elatis”.
5. Jätta rahuldama hagejate hagi elatise tagasiulatuva väljamõistmise nõudes miinimummääras (so €145) alates 01.08.2012 kuni 25.11.
7. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
8. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
9. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele nende poolt antud e-posti aadressil. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna (TsMS § 405 lg 1). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või kui on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. 2 2-12-49684 Asjaolud Kohus menetleb nõuet lihtmenetluses (Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405). TsMS § 444 lg 2 kohaselt, kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 kohaselt: lg 1 hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest; lg 2 pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt, kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. TsMS § 229 lg 1 kohaselt, tõendiks tsiviilasjas on igasugune teave, mis on seaduses sätestatud protsessivormis ja mille alusel kohus seaduses sätestatud korras teeb kindlaks poolte nõudeid ja vastuväiteid põhjendavad asjaolud või nende puudumise, samuti muud asja õigeks lahendamiseks tähtsad asjaolud. TsMS § 232 lg 1 kohaselt, kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 kohaselt, ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu. JLL, MNL, AML esitasid oma seadusliku esindaja AP kaudu 26.11.2012 Harju Maakohtule hagiavalduse, milles paluvad välja mõista tagasiulatuvalt alates 01.08.2012 enda ülalpidamiseks kostjalt JOL igakuise elatise miinimumsummas. 04.12.2012 võttis kohus hagi menetlusse lihtmenetluses. Kostja võttis kohtule 21.12.2012 saadetud e-kirjas (st vastuses) hagi õigeks elatise väljamõistmiseks temalt miinimummääras kuus iga hageja ülalpidamiseks. Kostja oma vastuses teatab, et ei vaidlusta esitatud elatisenõude suurust ning elatisekohutuse tasumise selguse huvides palub selle kohtul kostjalt ka välja mõista. Kostja on siiski seisukohal, et elatise väljamõistmine tagasiulatuvalt alates 01.08.2012 pole käesoleval juhul õiguslikult põhjendatud (poolte abielu lahutati 2012 novembris ), hagejad pole hagis põhjendanud ega tõendanud selle (st kahju hüvitamise) õiguslikku alust ega toonud esile vastavaid alusfakte - seega taotleb kostja, et elatis eelmärgitud summas mõistataks hagejate kasuks välja alates käesoleva hagi esitamisest Harju Maakohtule. Kostja peab vajalikuks märkida, et on kogu abielu kestvuse aja pidanud lapsi nõuetekohaselt üleval, samuti (tulenevalt Kostja töökohast Norra Kuningriigi laevandusettevõttes) saavad hagejad Norra riigilt märkimisväärseid lastetoetusi, mis katab enamiku nende vajadustest Eesti hinnataset arvestades. Hagejate seaduslik esindaja on muutnud end raskesti kättesaadavaks (hagis on toodud vaid tema ema tegeliku elukoha aadress), blokeerinud kõik kostja suhted lastega ning pole võimaldanud kostja poolset ülalpidamiskohustuse vabatahtlikku täitmist. Seega on tehtav kohtulahend õigusselguse kohalt ka kostja huvides. Kostja ei pea elatiseasjas tuvastamist vajavatest asjaoludest lähtuvalt vajalikuks hakata vastama elatisenõude põhjenduse osas esitatud tõendamata valeväidetele (vägivald jm), samuti lähtuvalt hagejate nõude suurusest ei pea ta vajalikuks vaidlustada hagejate esindaja varalist seisundit ega venitada menetlust vastavate tõendite omapoolse esitamise ja kohtu kaasabil väljanõudmisega. Kuna asjas sisuline vaidlus puudub, kostja on elatise suuruse nõude omaks võtnud ja leiab et hagi on esitatud põhjendamatult, siis taotleb ta, et menetluskulud käesolevas tsiviilasjas jääksid poolte eneste kanda. Lähtudes eeltoodust palub kostja rahuldada hagejate nõue esitatud elatisemäära 3 2-12-49684 suuruses (€ 145,00 eurot kuus hageja kohta) ja lugeda selle väljamõistmise alguskuupäevaks hagi esitamise kuupäev, so 26.11.
10. Pooled ärakuulamist ei ole taotlenud. Pooled on avaldanud kohtuile, et soovivad nõude läbivaatamist ja lahendamist kirjalikus menetluses. Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja on võtnud nõude õigeks ja kinnitanud, et on nõus tasuma iga hageja ülalpidamiseks miinimummääras elatist, kuid mitte tagasiulatuvalt, vaid alates hagi esitamisest, so alates 26.11.
11. €145 oli
12. aastal ja on ka kohtuotsuse tegemise ajal elatise miinimummääraks. Hagejate seaduslik esindaja ei ole kohtule esitanud tõendeid, millest võiks järeldada, et kostja pole täitnud oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust perioodil 01.08.2012 kuni hagi esitamiseni, st kuni 25.11.
13. Seega ei ole kohtul alust tagasiulatuvalt elatist välja mõista. Kuna pole täidetud eeldus (

§ 108

) ja ei ole ühtki tõendit, mis annaks võimaluse hagi tagasiulatuvas nõudes rahuldada, jätab kohus selles osas nõude rahuldamata, st tagasiulatuvalt välja mõistmata elatise perioodi 01.08.2012 kuni 25.11.2012 eest. Ülalpidamise kohustustust käsitleb

§ 96

(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb

§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb

§ 99(Ülalpidamise ulatus).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb

§ 100

(Ülalpidamise andmise viis).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatist alaealisele lapsele käsitleb

§ 101(Elatis alaealisele lapsele).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb

§ 102(Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine).

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise 4 2-12-49684 kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Hageja poolt esitatud asjaoludest ja kostja õigeksvõtust lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine ning kostjalt hageja kasuks igakuise elatise väljamõistmine miinimummääras alates 26.11.2012 (so hagi esitamisest) kuni iga hageja täisealiseks saamiseni. Hagi tuleb rahuldada eelpool osundatud sätete alusel. Kohus märgib, et pärast hagi esitamist kostja poolt tasutud elatise osas saab tasaarvestuse teha käesoleva otsuse täitmise käigus, st et vähemmakstud elatis tuleb juurde maksta ja juba makstud elatis arvestatakse kohustuse täitmisena. Summas €145 ühe hageja kohta alates 26.11.2012 igakuiselt tasutud elatis loetase kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks, seda juhul, kui kostja on elatist maksnud. Menetlusosalised menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ei esitanud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus kummagi poole menetluskulud tema enda kanda. TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolevat normi tuleb siiski mõista selliselt, et vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist eeldatakse. Juhul kui kostja otsust ei täida, rakendub selle sundtäitmine. Edasikaebamise kord ja selle lihtmenetlusest tingitud menetluslik regulatsioon on välja toodud käesoleva kohtumääruse resolutsioonis. Raivo Einula 5