Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja NOÜ kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
Asja müügilepinguga kohustub müüja
lg 1 järgi andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna ja võtma asja vastu. Tulenevalt
lg-st 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kohtus vande all ülekuulatud hageja seadusliku esindaja MA ütlustest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, millega kostja tellis hagejalt kaupu. Müügilepingu olemasolu nähtub ka kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest, sealhulgas saatelehtedest ja ka poolte vahel peetud kirjavahetusest võib aru saada, et isikud, kellega hageja suhtles, tegutsesid kostja nimel. Hageja seadusliku esindaja MA ütluste kohaselt leppisid pooled kokku, et kaup tarnitakse kostja tootmisüksusesse Vinni valda, Kadila külla.
lg 4 kohaselt, kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kauba viis kohale hageja seaduslik esindaja, sest nii olid pooled kokku leppinud. Seega pidi hageja kauba vedama ja üle andma määratud tootmisüksuses. Kohus leiab, et antud juhul võib valduse üleandmist jaatada, kuna kostja valduses oleva tootmisüksuse territooriumile kauba toimetamist saab pidada kauba üleandmiseks müüja poolt. 6. TsMS § 230 lg 1 järgi peavad menetlusosalised tõendama oma väiteid. Kostja on esitanud vastupidiseid väiteid, aga ei ole tõendanud, et leping puudus ja ta ei ole kaupu saanud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud, et kaup anti üle ja leping on hageja poolt täidetud. 7.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja pole täitnud müügilepingust tulenevat põhikohustust, s.o maksta ostuhind. Seega on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust tasuda müüjale kauba eest.
lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu 2 173, 98 euro väljamõistmiseks on põhjendatud. 8. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised arvete tasumata jätmisega viivitamise eest.
lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on kohustatud tasuma viivist seaduses sätestatud määras, sest pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Hageja on esitanud viivisenõude seisuga 29.06.2012 summas 144,44 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 30.06.2011-22.06.2012, on viivis 155,70 eurot. Seega on viivisenõue seisuga 22.06.2012 300,14 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis kuni 22.06.2012 summas 300,14 eurot ja pärast kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni
MS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.