Tsiviilasi nr.2-12-8346 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Kai Härmand Otsuse tegemise aeg ja koht 18. juuni 2012. a, Tallinn Tsiviil

§ 155

lg 2 sätestab, et garantii andja garantiist tulenev kohustus võlausaldaja ees ei sõltu sellega tagatavast võlgniku kohustusest ega selle kohustuse kehtivusest, isegi kui garantiis sisaldub viide sellele kohustusele.

§ 155

lg 3 sätestab, et garantii andja võib võlausaldaja vastu esitada üksnes garantiist tulenevaid vastuväiteid. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja andis 31.05.2010 välja garantiikirja nr XXX AS KPK kohustuste tagamiseks hageja ees. Garantiikirja p

1. määrab ära garantii sisu ja summa. Garantiikirja p 1.
2. sätestab, et garantiitaotleja ja garantii saaja on sõlminud ostu-müügi lepingu (edaspidi leping) tardkivi killustiku tarnimiseks 2010 aastal ja garantii saaja nõuab lepingust tulenevate garantiitaotleja maksekohustuste täitmise tagatiseks pangagarantiid. Pooled ei vaidle ka selle üle, et hageja ja KPK vahel oli sõlmitud ka suuliselt leping tardkivi killustiku tarnimiseks. Kohtuasja lahendamiseks on vaja tõlgendada garantiilepingu p 1.
3. garanteeritavate kohustuste sisu osas. Eelkõige on vaidlus selle üle, kas garantii hõlmab üksnes enne garantiikirja väljastamist sõlmitud lepinguid, mis olid sõlmitud suuliselt või ka pärast garantiikirja väljastamist sõlmitud lepingut, mis sõlmiti hageja ja KPK AS vahel 12.07.
4. Hageja ja KPK AS 12.07.2010 sõlmitud müügilepingust XXX nähtub, et hageja tarnis KPK AS tardkivi killustikku. Kauba üleandmine toimub partiidena lepingu p 5.1 järgi. Kohus järeldab, et müügilepingus ei olnud fikseeritud konkreetne kauba kogus vaid üksnes hinda ja tarnimise viis. Kohus asub seisukohale, et garantiikirja p 1.1 tuleb tõlgendada selliselt, et sellega on hõlmatud kõik hageja ja KPK AS vahel 2010 aastal aset leidnud tardkivi killustiku tarnimised.. Garantiikiri (garantiileping) on oma olemuselt võlatunnistus, mida saab anda nii olemasolevate kui ka tulevikus tekkivate kohustuste katteks. Müügilepingu p 7.4 järgi oli KPK AS kohustus sõlmida lepingu täitmise tagamiseks garantiileping. Nii müügilepingu p 7.4 kui ka kostja enda tegevus osaliselt garantii summa hagejale välja maksta, viitavas sellele, et garantiilepingu sõlmimisel pidasid garant ja garantii taotleja silmas kõiki 2010 a toimunud tarneid. Hageja 3.12.2010 kirjast nähtub, et hageja nõudis KPK AS kohustuse täitmist, mis tuleneb hageja poolt KPK AS 12.07.2010 sõlmitud müügilepingust XXXja selle alusel esitatud viiviste arvest nr 10458.Kohtule esitatud viiviste arvestusest nähtub, et KPK on oma kohustuse jätnud tähtaegselt tasumata ja hageja on arvestanud selle eest viivist, viivise summad korrespondeeruvad kohtule esitatud killustiku arvetele. Kohus leiab, et üksnes asjaolu, et hageja on väljastanud kaks sama numbriga arvet, mille summa on erinev, ei muuda kohustust olematuks. Arvete nummerdamine on raamatupidamuslik toiming, mis ei mõjuta arvel näidatud kohustuse olemasolu või puudumist. Garantii on oma olemuselt mitteaktsessoorne tagatis, mille täitmise kohustus ei olene võlgniku kohustuse kehtivusest. Poolte vahel on vaidlus ka viivise suuruse üle. Kohtule esitatud arvetel killustiku tarnimise kohta, on märgitud viivise suuruseks 0,15 % päevas. Müügilepingu p 7.2 sõnastuses on kirjas, et pooled lepivad kokku viivise määras 0,15 % päevas, kuid numbriliselt on märgitud 0,05 % päevas. Kohus peab vajalikuks märkida, et ka lepingu kuupäeva on sama moodi märgitud vigaselt. Kohus leiab, et ka siinkohal on võimalik lepingut tõlgendada. Lepingu teksti kirjutatud osa tuleb kohtu arvates pidada õigeks, sest samasugune viivise määra on märgitud ka arvetele, mida hageja on väljastanud pikema perioodi vältel. Kohus leiab, et teksti kirjutamisel on tähelepanu oluliselt suurem ning eksimist numbrilisel väljendamisel võib pidada tõenäolisemaks. Seega tuleb rakendada viivise määra 0,15 % päevas. Kohtule esitatud hageja kirjast nähtub, et hageja esitas 13.12.2010 kostjale nõude garantiikohustuse täitmiseks summas 165 718,56 krooni. Kostja ei ole oma kohustust täitnud.

§ 101

lg 1 p1 alusel on hageja õigustatud nõudma kohustuse täitmist ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista 3648,87 eurot. Asjaolu, et kostja on esitanud tingimusliku nõude KPK AS pankrotimenetluses ei tõenda ega selgita garantiikohustust ennast, sest pankrotimenetluses nõude esitamise puhul on tegemist menetlusliku toiminguga, mis ei tekita ega lõpeta kohustust. TsMS § 162 lg 1 alusel tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramise avaldus esitada kohtule 30 päeva jooksul lahendit jõustumisest. Kohtunik