← Eesti

2-12-41468/11

Obsah (6)§ 101§ 96§ 97§ 99§ 100§ 102

2-12-41468 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL ÕIGEKSVÕTUL PÕHINEV Kohus Harju Maakohus, Tartu maantee kohtumaja Kohtunik Raivo Einula Otsuse kuupäev 4. jaanuar 2013 Otsuse avalikult teatavaks tegemise j

§ 101lg 1).

  1. Anda EK ainuõigus alaealisele lapsele K L väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse K L ülalpidamiseks.
  2. Määrata elatise tasumine iga kalendrikuu eest ette, so iga järgmise kuu elatis tuleb tasuda hiljemalt eelneva kuu viimasel kuupäeval.
  3. Elatis tuleb tasuda EK pangakontole nr XXXXXXX (Swedbank), märkides selgituseks sõna “Elatis”.
  4. Poolte menetluskulud jätta poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1).
  5. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.
  6. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele nende poolt antud e-posti aadressil. Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7). Maakohus edasikaebamiseks luba ei anna (TsMS § 405 lg 1). TsMS § 405 lõikes 1 nimetatud asjas esitatud apellatsioonkaebus võetakse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või kui on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Asjaolud K L esitas oma seadusliku esindaja EK kaudu 15.10.2012 Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonnale maksekäsu kiirmenetluse avalduse, milles palus välja mõista alates 15.10.2012 igakuine elatis summas €
  7. 23.10.2012 tehti kohtumääruses võlgnikule (ML) makseettepanek tasuda alates 15.10.2012 avaldajale (K L) elatist €200 kuus kuni avaldaja täisealiseks saamiseni 21.05.
  8. 06.11.2012 esitas võlgnik vastuväite. 14.11.2012 kohtumäärusega anti K L nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 03.12.2012 esitatud hagiavalduse kohaselt soovib hageja ülalpidamiseks kostjalt elatist €145 eurot kuus ja tagasiulatuvalt €580 2012.a mai, juuni, juuli, augusti eest, kuna kostja ei osalenud lapse ülalpidamises. 05.12.2012 võttis kohus hagi menetlusse lihtmenetluses. Kostja võttis kohtule saadetud e-kirjas (st vastuses) hagi õigeks elatise väljamõistmiseks temalt €150 kuus hageja ülalpidamiseks. 04.01.2013 kuulas kohus ära telefoni teel hageja seadusliku esindaja, kes kinnitas, et on nõus elatise väljamõistmisega hageja kasuks kostjalt summas €150 kuus alates nõude esitamisest kohtule, so alates 15.10.
  9. Hageja seaduslik esindaja kinnitas, et kostja on elatist maksnud €150, (novembris 2012 siiski €100) ning selgitas, et vajab kohtuotsust kindlustunde saavutamiseks ja kinnituseks, et kostja on kohustatud hagejat ülal pidama. Kohtu põhjendused Hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kostja on võtnud nõude õigeks €150 kuus. 2 2-12-41468 Ülalpidamise kohustustust käsitleb

§ 96

(Ülalpidamist andma kohustatud isikud).

§ 96

kohaselt on ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). Ülalpidamist saama õigustatud isikuid käsitleb

§ 97(Ülalpidamist saama õigustatud isikud).

Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Ülalpidamise ulatust käsitleb

§ 99(Ülalpidamise ulatus).

Ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes (

§ 99lg 1).

Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi (

§ 99lg 2).

Ülalpidamise andmise viisi käsitleb

§ 100

(Ülalpidamise andmise viis).

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). Alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides (

§ 100lg 2).

Vanemad võivad oma lapse ülalpidamise kohustuse täitmist omavahelisel kokkuleppel täpsustada ja määrata kindlaks, missugusel viisil ja kui pika ajavahemiku kaupa tuleb ülalpidamist anda. Kokkulepe ei välista ega piira seadusest tuleneva nõude esitamist, arvestades kokkuleppega ettenähtut (

§ 100lg 3).

Elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette (

§ 100lg 4).

Elatist alaealisele lapsele käsitleb

§ 101(Elatis alaealisele lapsele).

Igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (

§ 101lg 1).

Kohus võib elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused (

§ 101lg 2).

Kohustatud isikute varalise seisundi arvestamist käsitleb

§ 102(Kohustatud isiku varalise seisundi arvestamine).

Isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist (

§ 102lg 1).

Vanemad ei vabane

§ 102lg 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest.

Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps (

§ 102lg 2).

Hageja poolt esitatud asjaoludest ja kostja õigeksvõtust lähtuvalt on põhjendatud hagi rahuldamine ning kostjalt hageja kasuks igakuise elatise €150 väljamõistmine alates 15.10.2012 (so nõude esitamisest maksekäsu kiirmenetluses) kuni hageja täisealiseks saamiseni. Hagi tuleb rahuldada eelpool osundatud sätete alusel. Kohus märgib, et pärast 15.10.2012 kostja poolt tasutud elatise osas saab tasaarvestuse teha käesoleva otsuse täitmise käigus, st et vähemmakstud elatis tuleb juurde maksta ja juba makstud elatis arvestatakse kohustuse täitmisena. Summas €150 igakuiselt tasutud elatis loetase kohtuotsuse vabatahtlikuks täitmiseks. Menetlusosalised menetluskulude nimekirju vastavalt TsMS § 1741 lg-le 1 ei esitanud ja menetluskulude rahalist kindlaksmääramist ei taotlenud. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. 3 2-12-41468 TsMS § 468 lg 1 p 1 sätestab, et kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks hagi õigeksvõtul põhineva otsuse. Käesolevat normi tuleb siiski mõista selliselt, et vabatahtlikku kohtuotsuse täitmist eeldatakse. Juhul kui kostja otsust ei täida, rakendub selle sundtäitmine. Edasikaebamise kord ja selle lihtmenetlusest tingitud menetluslik regulatsioon on välja toodud käesoleva kohtumääruse resolutsioonis. Raivo Einula 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.