Obsah (7)

§ 26§ 23§ 28§ 19§ 24§ 124§ 160

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Einar Vene, Agu Timmi Otsuse tegemise aeg ja koht 10. jaanuar 2013, Tartu Haldusasja number 3-11-779 Haldusasi Vai

) § 23 lg 1 p 2, 3, 4 ja

1. Kaebaja ei esitanud linnapeale muid dokumente peale avalduse. Kaebaja oli nõus välja töötama Valga Vene Gümnaasiumi arengukava ning esitas avalduse selle töö tegemiseks ettenähtud ametikohale nimetamiseks. Ta ei olnud aga teadlik, et ametisse nimetamine toob kaasa volikogu liikme staatuse kaotamise. Kaebajale pakutud töö tegemiseks poleks pidanud looma uut ametikohta, seda oleks saanud teha ka töölepingu alusel või firma kaudu. Kaebajaga lepiti kokku, et töövõtmise dokumendid vormistatakse 21.02.2011, kuid sel päeval pakkus haridusameti juhataja uueks ajaks välja 25.02.
2. Käskkirja nr 6 kaebajale teatavaks ei tehtud, küsimise peale saatis aselinnapea talle käskkirja e-mailile 17.03.
3. Valga linnapea 23.02.
4. a käskkirjaga nr 7 on rikutud

§ 26p 3 ja 4.

Kaebaja ei ole ametisse astunud ega ametivannet andnud. Kaebaja leiab, et ametisse nimetamisega rikuti tema õigusi ja seadust. Linnapea nimetas kaebaja ametisse oma isiklike huvide tõttu, et vältida kaebaja osalemist umbusaldamisel ja uue linnapea valimistel 11.03.

1. 11.05.
2. a kohtule saabunud puuduste kõrvaldamise kirjas põhjendas kaebaja oma huvi 23.02.
3. a käskkirja nr 7 õigusvastasuse tuvastamiseks. Tema põhiline huvi on ennistada Valga Linnavolikogu liikme volitused. Just nimelt ennistada, mitte taastada, sest volituste taastamiseks KOKS § 201 kohaselt alus puudub. Kuna 23.02.
4. a käskkirja nr 7 tühistamine ei saa endaga kaasa tuua volituste ennistamist, siis nõudis kaebaja õigusvastasuse tuvastamist. Õigusvastasuse tuvastamine omab tähtsust, sest näitab, et

§ 26järgi pidi vastustaja ise ametissenimetamise tühistama, kuid ei teinud seda.

Kui kaebaja ei vaidlustaks 23.02.

1. a käskkirja nr 7, siis oleks tal raske apelleerida nendele asjaoludele, mis tõendavad tema heausklikkust ja volikogu liikme kohusetundlikkust. 23.02.
2. a käskkirja nr 7 õigusvastasuse tuvastamine aitab kaasa peamise eesmärgi saavutamisele – 18.02.
3. a käskkirja nr 6 tühistamisele. HALDUSKOHTU LAHEND
4. Tartu Halduskohus jättis 04.11.
5. a otsusega kaebuse tervikuna rahuldamata. Kaebaja on taotlenud enda ametisse nimetamise, s.o 18.02.
6. a käskkirja nr 6 tühistamist ning teenistusest vabastamise, s.o 23.02.
7. a käskkirja nr 7 õigusvastasuse tuvastamist. Halduskohus leidis, et 18.02.
8. a käskkiri nr 6 vastab kõigile haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) §-s 54 sätestatud nõuetele. Riigikohtu lahendist nr 3-3-1-23-05 tulenevalt peab koosseisuvälise ametniku kuupäevaliselt kindlaksmääratud ajaks teenistusse võtmise õiguspärasuse hindamisel tähelepanu pöörama ka ametniku käitumisele ja tegelikule tahtele. Kaebaja on ametisse nimetamise avaldusega selgelt väljendanud enda ametisse nimetamise tahet. Ei nähtu, et teda oleks avalduse esitamisel eksitusse viidud või et teda oleks sunnitud. Tulenevalt

§-st 19 on ametnik teenistusse võetud ametisse nimetamisega. Valga linnapeal on pädevus linnavalitsuse ametnikke ametisse nimetada. Fakt, et kaebajalt ei võetud ametivannet ega muid dokumente peale avalduse, ei tähenda, et ta ei olnud ametisse astunud. Kaebaja teadis, et ametisse astumise päevaks oli 21.02.2011 ning ta loeti ametis olnuks

1. - 23.02.
2. Kaebaja soovis ametisse astuda ning pakutud tööd teha, ametisse nimetamise avalduse tühistamise tingis aga valimiskomisjoni otsus tema volikogu liikme 2 volituste lõpetamise kohta. Isiku teadmatus ametisseastumise tagajärgedest, tema heausklikkus või soov jätkata tööd volikogu liikmena ei anna alust 18.02.
3. a käskkirja nr 6 tühistamiseks. 23.02.
4. a käskkirja nr 7 õigusvastasuse tuvastamiseks puudub kaebajal põhjendatud huvi. Õigusvastasuse tuvastamisel jääb käskkiri koos sellest tulenevate tagajärgedega ikkagi kehtima. 23.02.
5. a käskkirja nr 7 õigusvastasuse tuvastamine ei saa kaasa aidata 18.02.
6. a käskkirja nr 6 tühistamisele ega kaebaja volikogu liikmeks ennistamisele. Kaebaja puhul pole täidetud ka ühtki

§-s 26 sätestatud ametisse nimetamise tühisuse alust. ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Kaebaja esitas apellatsioonkaebuse, milles nõuab Tartu Halduskohtu 04.11.
2. a otsuse tühistamist (tl 69-75). 1) 18.02.
3. a käskkiri nr 6 ei vasta HMS § 54 nõuetele, kuna pole kehtiva õigusega kooskõlas. Kaebaja ei ole vastustajale esitanud

§ 23

lg 1 p-des 2, 3, 4 ega 5 nõutud dokumente ning nendeta on teenistusse võtmine välistatud. Eriti tähtis on

§ 23

lg 1 p 3 nimetatud dokument, millega isik kinnitab enda vastavust teenistusse astumise nõuetele. Kaebaja ei ole andnud

§ 28

kohast ametivannet.

§-s 23 loetletud dokumentide puudumisest ning ametivande andmata jätmisest tulenevalt ei saanud vastustaja kaebajat ametisse nimetada. 2) Kaebaja ei ole ametisse astunud.

§ 19

järgi võetakse ametnik teenistusse ametisse nimetamisega,

§ 24lg 1 järgi vormistatakse ametisse nimetamine käskkirja või korraldusega.

HMS § 61 lg 1 kohaselt kehtib haldusakt alates adressaadile teatavakstegemisest või kättetoimetamisest. Kaebajale tehti ametisse nimetamise käskkiri teatavaks alles 17.03.

1. Kohus ei ole otsuses seda fakti üldse hinnanud, vaid leidis haridusameti tööaja ja töötasu arvestamise tabeli järgi, et kaebaja loeti tööl olnuks
2. – 23.02.
3. Käskkirja teatavakstegemise aja tähelepanuta jätmisel on kohus jätnud tõendi hindamata ning otsuses analüüsimata. 3) Halduskohus ei hinnanud tõendeid kogumis. Kohus leidis, et tuleb hinnata poolte käitumist kaebaja ametisse nimetamisel, kuid keskendus ainult kaebaja ametisse nimetamise avaldusele. Poolte käitumise ja motiivide hindamiseks oleks tulnud uurida konflikti tagajärgi – kaebaja ei ole enam Valga Linnavolikogu liige ning Valga Vene Gümnaasiumi arengukava jäi koostamata. Vastustajal ei olnud tegelikult mingit huvi nimetatud arengukava koostamiseks. Ametisse nimetamise avalduse oli linnapea ise valmis kirjutanud ning kaebaja andis sellele vaid allkirja. 18.02.
4. a ametisse nimetamise käskkiri nr 6 anti viivitamatult pärast avalduse esitamist Valga Linnavalitsuse erakorralisel istungil välja. Loogika kohaselt oleks kaebaja pidanud nimetatud käskkirja esimesena kätte saama, kuid see saadeti esimesena hoopis Valga Linna Valimiskomisjonile, mis juba 22.02.2011 tegi otsuse kaebaja volikogu liikme volituste lõppemise kohta. Vastustaja varjas kaebaja ametissenimetamist. Kaebaja 23.02.
5. a esitatud avaldusest on näha, et kaebaja oli ametissenimetamisest teadmatuses, kuna ta kirjutas, et „ei kavatse sõlmida lepingut Valga Vene Gümnaasiumi arengukava väljatöötamisel. Tühistan oma avalduse antud küsimuses“. 18.02.2011 räägiti kaebajaga lepingu sõlmimisest, avaldus teenistusse astumiseks allkirjastati igaks juhuks, sest vestluse ajal linnapeaga kaebajale pakutavat ametit ei olnud ning see moodustati alles hiljem samal päeval. Kaebajale öeldi, et leping sõlmitakse 21.02.
6. Kohus ei ole hinnanud seda, et kaebaja ei palunud 23.02.2011 esitatud avalduses ennast teenistusest vabastada, kuid just seda avaldust aluseks võttes kaebaja teenistusest vabastati. Kaebaja ei teadnud, et ta teenistusse võeti. Eelnev näitab, et vastustaja eesmärk oli kõrvaldada kaebaja Valga Linnavolikogu koosseisust. 4) Halduskohtu seisukoht 23.02.
7. a käskkirja nr 7 õigusvastaseks tunnistamise kohta on ekslik. Kaebuse vastavust HKMS § 10 lg-le 3 uuriti juba eelmenetluses. Kaebaja põhjendas 3 10.05.
8. a dokumendis põhjendatud huvi selle käskkirja õigusvastasuse tuvastamiseks. Kuna kohus võttis kaebuse menetlusse, siis järelikult oli põhjendatud huvi küsimus kohtu poolt juba lahendatud ning kaebaja ei mõista, miks see kohtuotsuses uuesti üles kerkis. Kaebajal ei ole 10.05.
9. a dokumendi põhjendustele midagi lisada. Kaebaja puhul esinevad kõik

§-s 26 toodud ametisse nimetamise tühisuse alused, kuid kohus ei kontrollinud neid. 5) Kaebaja nõuab KOKS § 18 lg 1 p 6 põhiseadusvastaseks tunnistamist. Kaebaja eesmärk on Valga Linnavolikogu liikme volituste ennistamine ning selle saavutamise vahendiks on 18.02.

1. a käskkirja nr 6 tühistamine. Kohus ei saa ise kaebaja volikogu liikme volitusi ennistada, sest see on valimiskomisjoni pädevuses. Kuid valimiskomisjonilt ei saa kaebaja nõuda käskkirja tühistamist ega põhiseaduslikkuse järelevalvet. Kaebaja huvides on kohtu kaudu KOKS § 18 lg 1 p 6 põhiseadusvastaseks tunnistamine.. Kaebaja pööras sätte põhiseadusvastasusele tähelepanu juba kohtuistungil, kuid kohus isegi ei maininud seda otsuses. Volikogu liikme mandaadi realiseerimise puhul on tegemist passiivse valimisõigusega. Mandaat antakse kohaliku rahva poolt ning riigipoolne reguleerimine küsimustes, mis hõlmab kohaliku omavalitsuse volikogu liikme volituste ennetähtaegset lõppemist, on piiratud, peab olema objektiivne ja läbipaistev. Varem oli KOKS § 18 lg 1 p-s 6 kirjeldatud olukord reguleeritud volikogu liikme volituste „peatamisega“, mitte „lõppemisega“. Volituste peatamine oleks õigustatud esindus- ja täitevvõimu lahushoidmise eesmärgiga kohalikul tasandil. Volituste lõppemine selle eesmärgiga õigustatud ei ole, sest kui ametnikuks olemise tähtaeg lõppeb, ei esinda isik enam kumbagi võimu ning see on vastuolus volikogu liikmele kohaliku rahva poolt antud ülesandega esindada kohaliku rahva huve volikogus. KOKS § 18 lg 1 p 6 on vastuolus põhiseaduse §-dega 154, 4 ja
3. Vastustaja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud kaebaja kanda.. 1) Vastuväited selle kohta, et ilma

§-s 23 nõutud dokumentideta polnud ametisse nimetamine võimalik, on järgmised.

§ 24

lg 2 annab ametisse nimetamise korralduse või käskkirja sisulised nõuded, kõik sealt tulenevad olulised punktid on vaidlusaluses käskkirjas olemas. Isegi, kui poleks, ei too vorminõuete rikkumine HMS § 58 kohaselt veel kaasa tühistamist. Kõige olulisem dokument, s.o kaebaja avaldus ametisse nimetamiseks, oli olemas ning see näitas kaebaja selget tahet. Tõenditest ei tulene, et kaebajal polnud avalduse esitamise ajal tahet teenistusse asuda. Kaebaja oli ametisse astunud ning tema teenistusaeg alanud vaatamata sellele, et temalt ei võetud ametivannet ega

§-s 23 nimetatud dokumente. Kaebaja enda avaldusest ning haridusametile helistamisest nähtuvalt oli kaebaja teadlik, et ta nimetatakse ametisse alates 21.02.2011 ning sellekohase käskkirja kättesaamine 17.03.2011 ei oma tähtsust. Kaebaja pidi arvestama, et alates 21.02.2011 on ta ametisse nimetatud. Vaidlusalune haldusakt ei saa olla õigusvastane, sest see on välja antud kaebaja enda avalduse alusel ning on tema jaoks soodustav haldusakt. Kaebaja on ka tegelikult teenistusse asunud, sest see oli tema soov. 2) Kaebaja väidab, et kuna ta ei palunud 23.02.2011. a avalduses enda teenistusest vabastamist, siis ei saanud teda teenistusest vabastada. Kuna kaebaja oli juba ametisse astunud, siis ei võimalda

§ 124lg 1 ametisse nimetamise käskkirja kaebaja puhul tühistada.

Vastustaja oleks dokumentide puudumise tõttu pidanud kaebaja igatahes teenistusest vabastama. Ametisse nimetamise käskkirja saaks tühistada enne faktilist teenistusse asumist, kuid pärast seda enam mitte. Pärast isiku faktilist teenistusse asumist ei oma enam tähtsust asjaolu, kas linnapeale olid esitatud

§-s 23 nimetatud dokumendid või mitte. 23.02.2011. a käskkirja nr 7 tühistamiseks puudub põhjendatud huvi, õigusvastasuse tuvastamine kaebajat ei aita. Kaebajal ei olnud õigust nimetatud käskkirja õigusvastasuse tuvastamist nõuda, sest

§ 160lg 3 seda ei võimalda.

4 3) KOKS § 18 lg 1 p 6 põhiseadusvastaseks tunnistamine kaebajat käesolevas asjas ei aita. Kaebaja oleks pidanud Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse Riigikohtus vaidlustama ning selle vaidluse raames oleks saanud tuvastada ka nimetatud sätte põhiseadusvastasuse. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 04.11.2011 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
2. Esmalt annab ringkonnakohus hinnangu apellatsioonkaebuse sellele osale, mis on seotud taotlusega tühistada Valga linnapea 18.02.
3. a käskkiri nr
4. Kaebaja on selles osas leidnud, et kuna ta ei olnud vastustajale esitanud

§ 23

lg 1 p-des 2, 3, 4 ja 5 nõutud dokumente, siis ei olnud võimalik teda ka teenistusse nimetada. Ringkonnakohus nõustub kaebajaga, et tõepoolest ei olnud ta neid dokumente esitanud. Samas ei nähtu seadusest otseselt, et ilma nende dokumentide esitamiseta ei oleks võimalik isikut teenistusse nimetada ja nende dokumentide hilisem esitamine ei ole võimalik. Ringkonnakohtu arvates omab teenistusse nimetamisel tähtsust eelkõige

§ 23lg 1 p 1 ettenähtud dokument, s.o isiku kirjalik avaldus.

Käesoleval juhul on kaebaja 18.02.

1. a esitanud avalduse, kus ta on soovinud enda nimetamist Valga Linnavalitsuse haridus- ja kultuuriameti koosseisuvälise vanemspetsialisti ametikohale alates 21.02.2011 kuni 31.03.2011 (tl 54). Asjaolu, et antud avaldus oli juba varem valmis trükitud ja kaebaja andis sellele ainult oma allkirja, ei oma antud asjas tähtsust, kuna kaebaja on selle omakäeliselt allkirjastanud ja seega oli tegemist tema enda tahtega. Kaebaja on ametisse nimetatud Valga linnapea 18.02.
2. a käskkirjaga nr 6, mis jõustus allakirjutamisest (tl 16). Tõepoolest näeb

§ 24

lg 3 ette, et ärakiri ametisse nimetamise käskkirjast antakse ametisse nimetatud isikule. Samas ei nähtu sellest sättest, millal on ametisse nimetaja kohustatud ametisse nimetatavale selle käskkirja väljastama. Asjaolu, et kaebaja sai vaidlustatud käskkirja kätte alles 17.03.2011, ei oma asjas tähtsust, kuna kaebaja oli käskkirja olemasolust teadlik juba varem. Nagu nähtub Valga Linnavalitsuse Haridusameti tööaja- ja töötasu arvestamise tabelist, täitis kaebaja oma ametikohuseid ajavahemikul 21.-23.02.2011 (tl 53). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et ta ei olnud ametisse astunud ja esineb

§ 26p-s 3 ettenähtud alus ametisse nimetamise käskkirja tühistamiseks.

Kuigi kaebaja esitas 23.02.2011. a avalduse (tl 60), milles teatas, et tühistab oma avalduse teenistusse nimetamiseks, ei olnud võimalik seda vastu võtta, kuna kaebaja oli juba teenistusse nimetatud. Sisuliselt nähtub asja materjalidest, et kaebaja soovis oma esialgse avalduse tühistamist seoses sellega, et siis sai ta teada asjaolust, et ta ei ole enam Valga Linna Volikogu liige seoses enda ametisse nimetamisega. Kuna kaebaja oli juba teenistusse võetud, siis ei olnud vastustajal muud võimalust, kui kaebaja teenistusest vabastada. Samuti ei esine ka

§-s 26 ettenähtud aluseid ametisse nimetamise tühistamiseks. Isegi kui vastavad tõele kaebaja väited, et temaga käituti taoliselt nn „poliitilise võitluse“ tõttu, ei ole see aluseks vaidlustatud käskkirja tühistamiseks.

1. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et puudub alus Valga linnapea 23.02.
2. a käskkirja nr 7 õigusvastaseks tunnistamiseks. Kohtuotsuse tegemise ajal kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS vr) § 7 lg 1 sätestas, et kaebuse haldusakti õigusvastasuse kindlakstegemiseks võib esitada isik, kellel on selleks põhjendatud huvi. Kaebaja on oma põhjendatud huvina märkinud, et vaidlustatud käskkirja õigusvastasuse kindlakstegemine aitab kaasa sellele, et tühistatakse tema ametisse nimetamise käskkiri. Ringkonnakohtu arvates on halduskohus õigesti leidnud, et ametist 5 vabastamise käskkirja õigusvastasuse tuvastamine ei saa kuidagi kaasa aidata kaebaja ametisse nimetamise käskkirja tühistamisele. Seega puudub kaebajal põhjendatud huvi ja halduskohus on õigesti jätnud õigusvastasuse tuvastamise taotluse rahuldamata. Asjaolu, et halduskohus algselt ei tagastanud kaebust selles osas põhjendatud huvi puudumise tõttu, ei anna alust väita, et halduskohus eeldas põhjendatud huvi olemasolu. Selles osas oli halduskohtul õigus oma seisukoht võtta ka kohtuotsuse tegemise käigus.
3. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja taotlus tunnistada põhiseadusevastaseks KOKS § 18 lg 1 p 6 ei ole lahendatav antud haldusasja raames. Valga Linna Valimiskomisjoni 22.02.
4. a otsusega loeti kaebaja volitused Valga Linnavolikogu liikmena lõppenuks seoses tema nimetamisega Valga Linnavalitsuse ametnikuks (tl 41). Kaebaja on selle otsuse vaidlustanud nii Valga Maavalitsuse maakonna valimiskomisjonis (tl 38-40) ja Vabariigi Valimiskomisjonis (tl 42-43), kes jätsid tema kaebuse rahuldamata. Viimases on selgitatud ka seda, et otsust on võimalik vaidlustada Riigikohtus. Kaebaja ei ole viidanud sellele, et ta oleks Riigikohtusse vastava kaebuse esitanud. Seega on ta jätnud oma kaebeõiguse realiseerimata. Samas peab ringkonnakohus vajalikuks märkida, et analoogset kaebust on käsitletud Riigikohtu Põhiseaduslikkuse Järelevalvekolleegiumi 30.11.
5. a otsuse nr 3-4-1-17-10 p-s 27, kus on leitud, et vallavolikogu liikme volituste lõppemine enne tähtaega isiku nimetamise tõttu kohaliku omavalitsuse ametnikuks ei piira ebaproportsionaalselt õigust realiseerida oma mandaati. See seiskoht on kohaldatav ka antud asjas.
6. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad kaebaja apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud (riigilõiv) HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Maili Lokk Einar Vene 6 Agu Timmi